Jumalik Ema

(Jumala naisprintsiip)

ning võrdpäevsuse pretsessioon

 Drunvalo Melchizedek

 

Mees- ja naisjõu igavene vaheldumine on aluseks kõikjal kogu loomingus ilmnevale tsüklisele arengule! See on rütm, millega tuleb kaasa kulgeda või juhtub see, et leiame end väljaspool Universumis parasjagu valitsevat faasi – väga ohtlikust situatsioonist.

Need tsüklid mõjutavad inimsuhteid mehe ja naise vahel. Tsüklilisust on võimalik eristada väga väikestes mastaapides, mida me palja silmaga ei näe, nagu prootonite ja elektronide vahelistes suhetes aatomi sees. Ning ilmselgelt toimub selline tsükliline areng ka Universumi laiemates mastaapides.

Üks selliseid suuremaid tsükleid väljendub näiteks võrdpäevsuse pretsessioonis (Vt “Elulille iidne saladus” I osa). Meie planeet ning suur hulk siin asetleidvatest rütmidest on sõltuvuses sellest väga pikaajalisest tsüklist.

Võrdpäevsuse pretsessioon on lihtsalt Maa telje liikumise ovaalikujuline trajektoor, mis ajaliselt kestab veidi vähem kui 26 000 aastat. Nende 26 000 aasta jooksul liigub Maa aeglaselt läbi kõigi kaheteistkümne tähtkuju.

Mis meid siin praegu huvitab, on selle tsükli iseloom mõjutamas inimkonna nais/meesjõu omavahelist rütmi. Paljud iidsed vaimsed traditsioonid, nagu näiteks india ja tiibeti omad, on avastanud, et kui Maa telg hakkab kaugenema meie galaktika keskmest, võtab meesprintsiip inimkonna juhtimise üle ning kaitseb meid ajal, kui “uinume” järgnevaks 13 000-ks aastaks.

Ning siis, kui Maa telje liikumise trajektoor muudab taas suunda ning hakkab liikuma galaktika keskpunkti suunas, võtab naisprintsiip meesprintsiibilt juhtimise üle ning juhib inimkonda omakorda järgnevad 13 000 aastat.

Maakera ise, mis on kosmosest vaadatuna poolenisti pimeduses (öö) ja poolenisti valguse käes (päev) ühel ja samal ajal, ning inimkond, kellest pool maailmas magab, samal ajal kui teine pool ärkvel on, näitavad miniatuursel kujul seda võrdpäevsuse pretsessiooni tsüklit tervikuna, mille jooksul me magame 13 000 aastat ning ärkame siis taas üles järgnevaks 13 000-ks aastaks. Ka siin on samasugune dünaamika esindatud.

Ning hetkel on seis selline, et just praegu on Maa telg jõudnud asendisse, kus naisjõud hakkab inimkonna juhtimist enda kätte võtma – ja inimkond on ärkamas!

Me näeme seda, kui vaatleme feministlikku liikumist, mis muutub üha tugevamaks ja tugevamaks. Naised hõivad järjest enam alasid, millel mehed on sajandeid domineerinud. Naistest on saanud avaliku elu tegelased, poliitikud, neid on sõjaväes, ärijuhtide hulgas ning paljudel teistel varem meeste pärusmaaks peetud aladel.

Kas Valge Maja võiks olla naise käes? Seegi on muutumas üha reaalsemaks võimaluseks, ehkki alles mõned aastad tagasi poleks niisugune asi veel kõne alla tulnud. Selle osariigi, kus ma ise elan, Arizona, valitsus on peaaegu täielikult naiste käes ning näen siin võimalikku mustrit, mida tulevik endas ka laiemate hulkade jaoks kannab.

Nii india kui tiibeti traditsioonid nõustavad, et sedamööda, kuidas siseneme sellesse võrdpäevsuse pretsessiooni tsükli uude faasi, siis naissugu mitte ainult ei võta inimeste juhtimist maistes asjades enda kätte, vaid viib meid ka tagasi Valgusesse. See on naisprintsiip, kes juhib meid tagasi kõrgemasse teadvusseisundisse. Teiste sõnadega, inimkond hakkab üles ärkama ning on ärkvel ka järgnevad 13 000 aastat.

See ei ole “hea” ega “halb”. See on lihtsalt Jumala loodud tsüklite olemus. Mida varem me seda olemust mõistame, seda varem leiab inimkond rahu ja tasakaalu.

Kuid minu jaoks ning ka kõigi nende jaoks, kes mõistavad võrdpäevsuse pretsessiooni olemust, on absoluutselt selge, et naine – jumalik naine (Ema) – jätkab jumaliku mehe positsioonide ülevõtmist, mida jumalik meesprintsiip (Isa) on hoidnud nii kaua, kuni lõpuks koidab päev ja algab uus tsükkel inimkonna ajaloos.

Ning siis, järgneva 13 000 aasta jooksul kasvame järjest tugevamateks ning ärkame üha enam inimpotentsiaalis peituvatele võimalustele. Elu, mis põhineb tasakaalul, võib peaaegu et ületada inimliku kujutlusvõime piirid. Ma ütlen “peaaegu”, sest Jumalik Ema (naisprintsiip) viib meid selle servani, mida oleme pidanud võimalikuks – ning seejärel sealt edasi Viimases Tsüklis, mis ei ole enam algusesse naasev ring, vaid igavesti avarduv spiraal.

Ning seejärel, 13 000 aasta pärast, võtab jumalik meesprintsiip taas juhtimise enda kätte, et kaitsta meid pimeduse eest, kui meie teadvus jälle unele suigub…

Olgu peale, Ema, nüüd on Sinu kord. Siin on tõrvik. Me usume Sinusse. Ning õnnistagu Jumal Sinu puhast naiselikku tarkust.

 

Armastuses ja teenimises,

Drunvalo