LABÜRINDIPÜHITSUSEST LÄHEMALT

Selgitav tekst audiokursuse
"Labürindipühitsus ehk teekond südame pühasse ruumi ja valguskeha aktiveerimine" juurde

Riina Grethiel

Üks kehastumise tähtsamaid eesmärke on alati olnud enesemõistmine ehk teadlikuks saamine oma tõelisest, jumalikust olemusest ning enese sees peituvast kõrgeimast potentsiaalist, sõltumata sellest, kas nimetame seda Allikaks, Algallikaks, Jumalaks/Jumalannaks, võimsaks Mina Olen Kohalolekuks, buddhaloomuseks, ürgväeks, loomisjõuks või veel millekski muuks.

Allikasse viib palju teid ja mitte ükski neist teeradadest, mis tõeliselt toimivad ja sihile viivad, pole teistest paremad ega halvemad. Siiski on iga inimese teekond ainulaadne ning pole võimalik valgustuda kedagi täpselt jäljendades või kellegi ettekirjutisi sõna-sõnalt järgides, ükskõik kui veenvalt neid ka ei esitataks. Teiste kogemustest saab õppida, neist võib ammutada toetust, edasiminekujõudu, inspiratsiooni ja julgustust. Kuid teetähiste ja meetodite kasutusele võtmisel tuleb meil eelkõige kuulata enese seest tulevat juhatust, järgida isiklikku tõetunnetust ning rakendada üksneid neid vahendeid, mis meile tõepoolest õiged ja sobivad tunduvad. Õppida võime paljudelt, kuid alles siis, kui erinevaid õpetusi, mis meie sees tõena vastu helisema on hakanud, omavahel kombineerime ja sealjuures vaimu juhtimisele avatuks jääme, saame panna kokku oma isikliku ja unikaalse mosaiikpildi ning leida üles oma tee jumalikkuse äratundmiseni – nii iseendas kui kõiges olemasolevas.

Kuid ehkki iga inimese teekond on unikaalne ning pole olemas kahte omavahel täpselt kattuvat rada, on valgustumiseni viival teel kindlad etapid, mida pühitsusteks nimetatakse. Kui inimene alles asub vaimsele teele, siis on see justkui teadvuses asuva ukse avastamine, mis ta hoopis suurema ja avarama maailmatunnetuse juurde juhatab. Tavaliselt saab kõik alguse igatsusest millegi nimetu järgi. See on kui ähmane mälestus kaotatud paradiisist, ammumöödunud õnne- ja armastuseajast. Kokkupuude mõne vaimse õpetusega, mis sõnastab selle igatsuse ning annab talle sügavama tähenduse ja suuna, võib käivitada inimese tahte ning igatsusest areneb välja püüdlus. Järgneb info kogumise aeg, mille käigus lõhe ideaalide ja tegelikkuse vahel üha süveneb. Ja korraga – kas siis pikaajalise püüdluse ja keskendumise tulemusena, jumaliku armu tõttu, kogenud õpetaja juhendamisel või varem sooritatud heade tegude tagajärjel – avaneb inimese sisemaastikus uks ning ta näeb vilksamisi Tõde. Ja isegi kui ta näeb seda ainult vilksamisi, muudab see kogemus tema elu ning ta ei saa enam kunagi endiseks, sest on (vahel eneselegi teadmata) sisenenud pühitsuslabürinti. Ta ei saa jätta enne, kui on selle keskmesse välja jõudnud... Sest sealt võib ta leida iseenda.

Vaimses liikumises on palju segadust mõistete mina ja ego ümber. Antud kontekstis mõeldakse ego all võltsmina ehk isiksuse poolt loodud maski või varju, mis takistab meie vaimset arengut. Inimese kõrgem olemus on aga sootuks midagi muud. See on jumalikkuse kohalolek, Jumala ehk Allika isikuline teadvus, mis ärkab inimese sees ja ütleb: „Mina Olen See, Kes Ma Olen.“ Ja siis sulab väiksem leek (ehk individuaalne teadvus) kokku suurema leegiga (kosmilise teadvusega) ning aset leiab valgustumine.

Kuid inimese kõrgemal olemusel on palju tasandeid, mida õpitakse eristama kasvuprotsessi käigus. Teekonna igal järgneval etapil võime mõista või kogeda midagi täiesti uut, mis teatud mõttes kõik eelneva ümber lükkab. Nii õpime me tundma oma teadvusmaastiku järjest avaramaid alasid, kuni oleme viimaks kõik oma kogemused üheks tervikuks lõiminud ning valmis kogema täielikku üksolemist nii Allika enda kui ka kõige olemasolevaga.


Seitsmeastmeline pühitsusteekond

Erinevus valgustunud ja mittevalgustunud inimese vahel seisneb teadvuseseisundis. Just teadvuseseisundi muutmine on see, mis meid piirangulisest maailmatunnetusest avarasse, hiilgavasse ning piirideta olekusse viib. Just seepärast on ka äratava teadvusnihke esilekutsumine juba aastatuhandeid olnud nii lääne kui ida esoteeriliste koolkondade salaõpetuste tähtsaim eesmärk.

Eelkõige hõlmab valgustumisele viiv pühitsusteekond pühendunu järk-järgulist alistumist iseenda tõelisele jumalikule olemusele. Selle käigus lahustub täielikult tema ego ning ta õpib tundma suuri jumalikke müsteeriume. Lihtsurelikust saab Tõelist Reaalsust mõistev jumal-inimene, kes mäletab oma eelmisi elusid ning valib teadlikult järgmisi inkarnatsioone – juhul kui kehastumine mõne ülesande täitmiseks veel vajalikuks osutub. Selline inimene on reaalsuse kaaslooja ja võimas valguse väljakiirgaja teiste elavate olendite jaoks. Idas nimetatakse teda valgustunuks ehk virgunuks, läänes ülestõusnud meistriks.

Et kaardistada teadvuses toimuvaid muutusi ja piirangutest vabanemist, võib pühitsusteekonnal eristada seitset tähtsamat etappi või sammu. Need sammud põhinevad eelkõige sisemistel otsustel õppida valitsema erinevaid tasandeid iseendas ning sellega kaasneb teelolija kehas ja energiaväljades oleva valgushulga otsustav suurenemine. Tähtsamaid pühitsusastmeid on seitse. 

1.    Sisemine otsus võtta vastutus oma elu eest enda kätte, millega kaasneb enesedistsipliini arendamine ning häälestumine Kõrgemale Tahtele

2.    Sisemine otsus valitseda oma tundeid, millega kaasneb andestamisvõime arendamine ning negatiivsete emotsioonide transformeerimine Kõrgema Tahte abil, samuti sisemise mees- ja naispoole tasakaalu viimine

3.    Sisemine otsus valitseda oma mõtteid ning alistada võltsmina ehk ego, millega kaasneb hingeteele asumine ning oma elu kõikide tasandite (mineviku, oleviku, tuleviku) tervendamine Kõrgema Tahte abil. 

4.    Sisemine otsus vabaneda klammerdumisest kõikide asjade, inimeste, olukordade ja eelkõige omaenda ego külge ning toimida nüüdsest alates täiuslikus kooskõlas Kõrgema Tahtega. 

5.    Sisemine otsus ühineda oma vaimuga ehk Mina Olen Kohalolekuga ning püsida vaimuühenduses igal hetkel, millega kaasneb valguskeha äratamine

6.    Sisemine otsus astuda planetaarsesse teenistusse, pühendada oma elu kõikide elavate olendite aitamisele, teenimisele ja kannatustest vabastamisele. Selle otsusega kaasneb ka võime suhelda vaimse maailmaga

7.    Sisemine otsus valgustuda (kogeda teadvuse täielikku virgumist), millega kaasneb ka oma tões elamine ja oma tõe väljendamine, samuti eluülesande teostamine.

Varasematel aegadel kulus iga pühitsusetapi läbimiseks sageli terve elu, vahel isegi mitmeid elusid. Eriti rasked olid esimesed neli pühitsust. Püüdleja pidi end maailmast täielikult eraldama ja loobuma väga paljust. Reeglina polnud tal peret ning ta keskendas kogu oma tähelepanu maisest elust lahtirebimisele. Ühelt poolt oli see väga raske, teisalt aga pakkusid pühitsetute ordud ja esoteerilised koolkonnad otsijale kaitset tavamaailma mõttemustrite eest ning võimaldasid talle vaba ruumi õpinguteks.

Praegusel ajal aga, mil meie planeedi areng on saanud määratu kiirenduse ning kuna siia on kehastunud väga palju hingi, kes oma varasemates eludes vähemalt esimesed kolm pühitsust läbi on teinud, toimub kogu protsess tunduvalt kiiremini. Ka maailmadevahelised loorid on õhemaks muutunud ning seepärast ei ole väline eraldumine alati ilmtingimata vajalik. Esmapilgul võib see tunduda kergendusena, kuid lähemal vaatlusel selgub, et maailma jäämine seab pühitsusprotsessi läbija ette väga suuri väljakutseid, et enesele arenguks vajalikku ruumi luua ning sealjuures tasakaalukaks ja armastavaks jääda.

Sõltumata sellest, kas valitakse maailmast eraldumine või mitte, on tegemist teega, mida kõik sellele planeedile kehastunud hinged ühel või teisel viisil läbima peavad, et maapealset kooli edukalt lõpetada.


Vaimne labürint

On üks eriline Suurele Jumalannale viitav ja Tema juurde juhatav sümbol, mida võib leida kõikjalt üle kogu maailma, paljudest kultuuridest, paljude rahvaste hulgast. See on ringikujuline labürint, mille põhiplaan on ülesehitud nii, et teekond läbi labürindis olevate eri kihistuste koosneb vaid ühest võimalikust rajast ning see rada viib alati välja labürindi keskmesse. Rännak läbi niisuguse labürindi on tegelikult teekond ringi ehk mandala keskpunkti. Tegemist on vaimse labürindiga, mida võib vaadelda ka kui kaarti omaenese jumaliku olemuse juurde.

Teekond labürindis on spiraalne ning kulgeb teatud loogika alusel läbi meie olemuse seitsme tähtsama kihistuse – seitsme pühitsuse, mida pühitsetav sellel teekonnal üheks harmooniliseks tervikuks lõimib. Vaimne labürint ei ole keerdkäikude rägastik, kuna läbi erinevate kihistuste viib vaid üksainus võimalik rada ning seda järgides jõutakse alati sihile – oma olemuse keskmesse, kus kogetakse täiuslikku rahu ja üksolemist jumalikuga nii iseendas kui kõiges olemasolevas.  

Labürinte leidub peaaegu kõikides kultuurides. Ka Eestist on leitud vanu maakividest laotud labürinte, mida võiks vaadelda kui üht võimalikku tõendust, et iidne Jumalanna (Kosmilise Ema) kultus säilis siin varjatult veel ristiusu aegadelgi.

Vaimne labürint, mis viib Püha Graali ehk Suure Jumalanna väe leidmise ja taasintegreerimiseni, on ka Melkisedeki õpetuse süda, universaalne kaart, mis näitab teerada meis peituva jumalikkuseni. Eelkõige võib labürinti vaadelda kui pühitsusteekonda oma olemuse keskmesse, mis kulgeb läbi erinevate sisemiste tasandite südame pühasse ruumi – sisemisse pühamusse, kus ühinevad Jumal ja Jumalanna, meie jumalik meespool ja jumalik naispool ning alguse saab teadvustatud Loomine. Teekond labürindis on võrdkuju ka rännakule läbi materiaalse maailma ja kolmanda dimensiooni teadvusvõrgustiku, mille käigus õpime tundma, mõistma ning viimaks ka transformeerima selle maailma piirangulisi reegleid.

Enne labürinti sisenemist tuleb meil langetada otsus, teha valik labürinti siseneda. Hiljem ei saa me protsessi enam peatada, ka siis, kui rännaku näiliselt katkestame. Jõud, mis on vallandunud, kannab meid ikkagi viimaks sihile. See on ärkamisejõud, mis vabastab illusioonidest, hirmudest ja segadusest. See on jõud, mis aitab meil vabaneda tiirlemisest rattas, mida budistid sansaaraks nimetavad, ning jõuda nn ratta ehk ringi (mandala) keskmesse, kus pöörlemine lakkab, kus aega ei ole ning polaarsus on ületatud. Seal kogeme täiuslikku rahu ja üksolemist jumalikkusega iseendas ning kõiges olemas olevas.

Kui olete jõudnud labürindi keskmesse, lakkab labürint olemast keerdkäigustik, vaid transformeerub mandalaks – pühaks ruumiks, Jumala/Jumalanna majaks ehk asupaigaks, mille kese te olete. Kõik tasandid teie sees on lõimunud tervikuks ning te pole mitte ainult oma elumandala kese, vaid üks kõigega, mida teie tervikolemust sümboliseeriv kontsentriline labürint-mandala sisaldab. Kõik on muutunud pühaks – kogu kogemus. Te olete saanud üheks oma maailmaga ning ületanud eraldatuse. Te näete maailmas peegeldumas vastu iseennast ning te teadvustate, et teie käes on juhtimispult, st, te olete ise oma kogemuse loojad. Suur Jumalanna on teid väestanud ning Allikas, Jumalik Isa, on teid valgustanud. Te olete ärganud, virgunud ning mõistate Tõde – nii iseenda olemasolu kui ka kogu Loomingu kohta. Kõik vastused on teie enda sees ning peidetud teadmised avanevad, saavad mõistetavaks ja rakendatavaks.

Ja kui olete seda kõike enda sees kogenud, ei pea te mandala keskmest enam kunagi lahkuma, sest seal olles kogete kõike pühana. Te saate mandala keskmesse jäädes hakata suhtlema maailmaga täiesti uuel moel, jagades seda, mida olete mõistnud ja ära tundnud, rikastades seeläbi paljude kogemust.

Tasandeid, mida sel terviklikuks saamise teekonnal enne keskmesse jõudmist läbida tuleb, on seitse ning seitse on püha arv. Lisaks seitsmele tšakrale on olemas seitse nädalapäeva (mis võtavad kokku kogu loomistsükli), seitse dimensiooni ehk seitse taevast, seitse nooti helireas, seitse värvi vikerkaares, jne. Kui jaotada ring (360 kraadi) seitsmeks võrdseks osaks, ei saa me kuidagi ühe seitsmendiku väärtuseks korralikku detsimaalarvu. Tulemuseks on hoopis teatud kindlas rütmis lõputult jätkuv transtsendentaalne arv – 51,4285714…

Kui teekonda labürindis graafiliselt kujutada, siis näeme, et labürint koosneb kontsentrilistest ringidest, mida saab loendada. Kui iga tasandit tähistaks oma järjekorra numbrile (väljastpoolt sissepoole lugedes) vastav arv lühikesi horisontaalseid kriipse, moodustub diagrammi, mis meenutab oma kujult karikat – Püha Graali.

Ka see sümbol tähistab eneses peituva jumaliku olemuse avastamist ning valgustumiskogemust, millega kaasneb jumalikkuse nägemine ja kogemine kõiges olemasolevas, kaasaarvatud materiaalne maailm. Kui eelkõige on tegu tähtsa sõnumiga Suure Jumalanna taasintegreerimise vajadusest, ilma milleta pole valgustumine lihtsalt võimalik.

 


 

Labürindi võti ehk labürindi kese on võrdhaarne rist, mille vertikaaltelg viitab sillaks olemisele Maa ja Taeva vahel, horisontaaltelg aga tähistab võimalust luua südameühendust kogu loominguga – nii teiste inimestega kui kõige elavaga kõikjal. See on võti tõelisesse üksolemisse jõudmiseks, ühtsuse kogemiseks siin ja praegu.

Kui me vaatleme labürinti kaardina, siis näeme, et teekond labürindi keskmesse ei kulge mitte otse, liikudes ühelt kontsentriliselt paiknevalt ringilt järgmisele, vaid et kõigepealt tuleb suunduda kolmandale tasandile, seejärel teisele, sealt esimesele, siis neljandale, seejärel seitsmendale, seejärel tuleme taas alla kuuendale, siis viiendale ning alles siis avaneb meie ees tee labürintmandala keskmesse.

Teiste sõnadega, labürinti sisenedes alustame me teekonda kolmandast tasandist, mis vastab kolmandale tšakrale ning see on esimene pühitsus seitsmeastmelises pühitsusprotsessis, millest oli pikemalt juttu eespool.

Labürindipühitsus on unikaalne viis liita kõik seitse pühitsust üheks katkematuks ja omavahel läbipõimunud teekonnaks. Nagu öeldud, on tegemist teekonnaga, mis meis olevad erinevad tasandid ühte seob, väestades meid väga erilisel viisil. Labürint on naispoole tee, mis viib meid meie olemuse keskmesse. Meie saatjaks sel teekonnal on Suur Jumalanna ise, kes labürindipühitsuse erinevatel tasanditel end eri kujudel ilmutab ning meid kõige olemasoleva lätete juurde juhatab.

Labürinti sisenedes teatame me Universumile, et tahame välja jõuda selle keskpunkti. Esmalt tuleb meil aga teadvustada, et selles protsessis on kõige olulisem häälestumine Kõrgemale Tahtele. Meil tuleb teha sisemine taotlus, et laseme end juhtida Kõrgemal Tahtel ning et meie kõrgeim olemus suunab meie samme sel pühitsusteekonnal. Me anname juhtimine üle eneses peituvale jumalikkusele, sest see on teele asumise eeltingimus.

Edasi liigume labürindi teisele tasandile ehk teisele ringile väljastpoolt lugedes. See vastab meie teisele tšakrale ning teisele pühitsusele seitsmeastmelises pühitsusprotsessis. Sel tasandil alustame polaarsuste tasakaalustamist enese sees. Meil on vaja tervendada ja transformeerida oma emotsioone, andestada minevikus kogetud ülekohus ning luua tasakaal oma sisemise mees- ja naispoole vahele, aga ka Jumaliku Ema ja Jumaliku Isa vahele.

Seejärel suundume labürindi esimesele, kõige välimisele ringile ehk tasandile, mis vastab meie esimesele tšakrale ning kolmandale pühitsusele seitsmeastmelisel pühitsusteekonnal. Siin võime leida end vastamisi oma alateadvuses peituvate hirmudega ning eneses oleva pimedusega – oma egoga. Et alateadvuses peituvaid mustreid tervendada, tuleb meil hakata tööle oma unenägudega, et meenutada ka unereaaluses, kes me tegelikult oleme, ning muuta ärkveloleku maailm ja unenägude maailm üheks katkematuks teadvuseseisundite jadaks. Nii valmistame end ette selleks, et teadvusevool ei katkeks siit maailmast lahkumisel, vaid jätkuks ka peale füüsilise keha surma. See tasand või kihistus labürindis on kõige pikem teelõik, või kui vaatame karikat, siis on tegemist karika kõige kitsama kohaga, kus jalg ehk toetuspind läheb alles üle meie jumalikku olemust sisaldavaks anumaks.

Edasi liigume neljandale ringile ja neljas kihistus ehk tasand labürindis vastab südametšakrale ning neljandale pühitsusele müsteeriumkoolide seitsmeastmelises pühitsusprotsessis. Me tõuseme ellujäämise tasandilt südametasandile, laseme lahti klammerdumise kõikide väliste ilmingute külge ning loome sügava ühenduse oma sisemise jumalikkusega. Me oleme aluspõhja ehk karika kindlustanud ning saame nüüd maitsta nektarit. Me jõuame tingimusteta armastuse seisundisse ja kogeme üksolemist Taevaga ja Maaga. Me avaneme ülespoole, meie juured on kindlalt Maasse ankurdunud ning meie süda avardub armastusest kõige elava vastu kõikjal. Lahtilaskmine toob kaasa sügava sisemise rahu ning me jätkame teekonda juba suuremas rõõmus, sest teame, et oleme pool teed läbinud ning keskmesse jõudmine on lähedal.

Tingimusteta armastusele avanemine viib meid seitsmendale ringile, seitsmendasse tšakrasse ning me kogeme viiendat pühitsust seitsmeastmelises pühitsusprotsessis. Oleme keskpunktile juba väga lähedal, sest armastuse kogemus tõstab meid sõna otseses mõttes taevasse. Kuigi me ei ole veel keskmesse jõudmisele, kogeme avardumist ülespoole ja iseenda võimsa Mina Olen Kohaloleku laskumist. Me äratame oma valguskeha, võime tõusta Allikasse ja kohtuda Jumalaga palgest palgesse. Siin tasandil mõistame aja ja ruumi illusoorsust ning avastame, kuidas liikuda ringi kõrgemates maailmades, kasutades selleks oma valguskeha. Me oleme täis valgust ja valgus ongi meie olemus.

Nüüd aga kaugeneme keskmest taas. Järgnevalt suundume kuuendale tasandile ehk kuuendale ringile labürindis ja see vastab kolmandale silmale ning kuuendale pühitsusele seitsmeastmelises pühitsusprotsessis. Sel tasandil oleme valmis võtma vastu sõnumeid vaimsest maailmast, kanaldama ning suhtlema nii oma Kõrgema Õpetaja ehk vaimse teejuhiga kui ka oma Kaitseingliga. Võime võtta ette reise Akašši kroonikatesaali või „alla laadida“ mis tahes kosmilist informatsiooni, mis on meie jaoks antud hetkel oluline ning mida saame kasutada nii oma edasimineku harmoniseerimiseks kui ka kõige elava hüvanguks. Sel tasandil on oluline võtta vastu otsus astuda n-ö planetaarsesse teenistusse, sest kui lubame aidata kõiki elavaid olendeid (hingi, mitte egosid), saab abi vaimsest maailmast meile kergemini kättesaadavaks. Vaimne maailm teeb nüüd kõik, et aidata meil mõista oma eluülesannet, mis on just meie unikaalne viis seda maailma siin paremaks muuta.

Järgnevalt kaugeneme keskmest veelgi ja suundume labürindi viiendale tasandile, mis vastab kurgutšakrale ning seitsmendale pühitsusele seitsmeastmelisel pühitsusteekonnal. Siin ühendame me eelnevalt kogetu ning hakkame väljendama seda, mida oleme nüüdseks mõistnud. Meil tuleb endale ka välises maailmas ruumi luua, et võiksime igal hetkel püsida oma tões ning vajadusel ka oma tõde kuuldavaks ja nähtavaks teha. Me oleme toomas oma võimast Mina Olen Kohalolekut oma elu igasse hetke ja oma kogemuse kõikidele tasanditele. See nõuab julgust ning võib avalduda ka enese vastandamises maailmale.

Kui kuni siiamaani on seitsmeastmeline pühitsusteekond, mis on valdavalt mehelik tee, ja labürindipühitsus kattunud, siis nüüd näeme, et mehelikku teed käies oleme küll jõudnud küll nn pühitsuspüramiidi tippu, kuid mitte oma olemuse keskmesse, kus kogeme tõelist üksolemist kõigeolemasolevaga kõikjal.

Meil seisab ees veel üks määrava tähtsusega samm – kurgutšakrast oma südame pühasse ruumi laskumine ehk siis viiendalt tasandilt labürindi keskmesse suundumine, kuhu pärale jõudes sulavad ära kõik meie sees labürinti loonud vaheseinad.

Võimalused, mis meie südame pühas ruumis avanevad, on piiritud, sest kui jõuame paika, kus kõik läbitud tasandid üheks saavad, siis ühineme Algallikaga ning mõistame sügavamalt ja selgemalt ka üksolemist kõige elavaga kõikjal.

 

Arengumärgid

Inimkonna ja ka kogu planeedi võnked kiirenevad ja peenenevad iga päevaga. Osalt on see nii Universumit valitsevate kosmiliste rütmide tõttu, ent ka seepärast, et järjest rohkem on inimesi, kes valivad elamise ühenduses omaenda jumaliku olemusega. Selliseid inimesi on üha rohkem ja rohkem ning kuna nad kiirgavad välja kõrgemat sagedust, rahu, armastust ja harmooniat, aitab see ka paljudel teistel kõrgematele energiatele häälestuda.

Kuid on ka neid, kes on käinud seda teed enne meid ja loonud pinnase tänu millele on meil üldse võimalik oma sagedust tõsta. Paljud ülestõusnud meistrid, kes on kas valgustunud või sooritanud ülestõusmise viimastel aastatuhandetel, ning kellest kõige tugevama jälje inimkonna ühisteadvusesse on jätnud Buddha ja Kristus, on kõik meile teed rajanud. Sündides inimestena, on nad olnud osa inimkonnast. Nende poolt tehtud sisemine töö on muutnud seda reaalsust siin ning avanud meie ees ukse. Seetõttu võimegi nüüd ja praegu küllalt lühikese aja jooksul taas meenutada neid olulisi pühitustasandeid, et luua edasiminekuks õige pinnas ning ankurdada endasse ja oma igapäevaellu iseenda võimas Mina Olen Kohalolek ning selles ühenduses püsida.

Kuidas seda ühendust siis ikkagi saavutada? Üheks võimaluseks on käivitada valguskeha. Teine võimalus on teha enda sees väga tugev ja selge taotlus valgustuda ning te märkate, et teie elu muutub väga-väga kiiresti. Taotlege, et see muutus toimuks harmooniliselt ja sujuvalt ning mitte liiga kiiresti, sest me kõik oleme seotud vähemal või rohkemal määral 3D teadvusvõrgustikuga ja inimestega, kes on selle osad – meie lähedased, perekonnaliikmed, sõbrad, sugulased, töökaaslased ja muidu tuttavad. Perekonnad, suguvõsad ja kõikvõimalikud muud kooslused ja institutsioonid, kuhu kuulume, on reeglina 3D teadvusvõrgustiku osad. Ning meil on vaja saada väga tugevaks, et need jõud, mis teadlikult või ka mitteteadlikult meid endisesse olekusse tagasi tõmmata üritavad, meid kõigutada ei suudaks. Meil on vaja saada sisemiselt neist jõududest tugevamaks.

Inimene võib olla väga armastav, täidetud heade soovide, positiivsete taotluste ja õigete mõtetega, aga kui tal ei ole piisavalt väge, siis ta lihtsalt ei suuda oma keskmes püsida. Ja siis sõidab tavamaailm temast ikka ja jälle üle ning ta tunneb ennast halvasti. Kuid vägi, mis tuleneb tema tõelisest ühendusest Algallikaga ja iseenda võimsa Mina Olen Kohaloleku kogemusest, on võimsam igast välisest segajast või ärritajast.

Osadest häirivatest jõududest, mis on meie enda sees olemas, on võimalik enesetervendamise käigus aja jooksul vabaneda, aga välises maailmas on ka meist sõltumatult paratamatult väga palju segadust, sest kõik lihtsalt ei ärka ega tervene ühekorraga.

Üks hästituntud valgustööliste käibefraas kõlab järgmiselt: kõik, mida näeme enese ümber, on meie sisereaalsuse peegeldus. Ja kuigi siin peitub sügav tõde, ei tuleks seda väidet võtta liiga dogmaatiliselt, sest ühel hetkel võib see hakata takistama teie edasiminekut, kui te kogu maailma pimedust ebaküpselt enese arvele kirjutama hakkate. Teil tuleb suuta vahet teha sellel, mida suudate transformeerida ja mida mitte. Ja inimeste suutlikkus on väga erinev.

Siiski on tõsi, et enesest väljaspool nähtu on teatud mõttes ka meie sees olemas, sest kogu inimkond on üks tervik. Nii on kõige kõrgemad tasandid, mida inimkond on saavutanud, meie sees esindatud, aga ka kõige madalamad, kõige deemonlikumad tasandid, on samuti mingil moel iga inimese sees peidus.

Kui puutume enesest väljaspool kokku millegi negatiivsega ning aktsepteerime, et sama pimedus on ühel või teisel kujul ka meie sees olemas, siis, kui me seda pimedust tõesti ei karda, sellele vastu astume ja enese sees puhtaks valguseks transformeerime, aitame tervendada ja puhastada kogu inimkonda, mis samas ei tähenda, et välises reaalsuses kõik probleemid päeva pealt laheneksid. Ja ka kõik need negatiivsed ilmingud, mida välises reaalsuses kohtate, ei pea ilmtingimata teie sees aktiivselt esindatud olema. Vähemalt mitte alati.

Siin peitub üks komistuskivi, mille taha takerdumist võib näha paljude siirate püüdlejate puhul. Ühel hetkel ei saa nad enam edasi. Nad teavad, et on teinud ära väga suure töö iseendaga, aga selle asemel, et reaalsus paremaks muutuks, hakkab nende ellu veelgi rohkem negatiivsust tulema. Ja sellega kaasneb enese süüdistamine, mis ei aita.

Tegelikult on see märk, et vaimses arengus on jõutud uude faasi, kus kõik ei ole enam nii lihtne ja üks-üheselt mõistetav. See annab tunnistust kasvust, mitte arengu puudumisest. Hoopis need, kes jäävad kinni esimese ärkamistuhina puhtasse, kuid lihtsameelsesse „kõik-on-armastus“ faasi, ei liigu sageli edasi.

Seega, kui avastate, et välise negatiivsuse enese arvele kirjutamine ei toimi enam teie jaoks ning ei aita teid edasi, siis keskenduge sellele, et teie tõeline olemus on puhas valgus ja armastus. Ärge keskenduge vigadele – ei enda ega teiste omadele. See aga ei tähenda, et te neist vigadest teadlik ei peaks olema. Suhtuge kõigesse piirangulisse nii enese sees kui ka väljaspool – peegeldagu see siis teid ennast või mitte –, mõistmise ja kaastundega. Kui võimalik, tuleks ebakõlasid parandada ja tervendada, kui see aga ei ole võimalik, siis laske neil lihtsalt olla. Siiski tuleks teil end negatiivsusest otsekui dimensioonidevahelise seina abil vähemalt teatud ajaks eraldada.

Selleks tuleb teil segadust tekitavatest energiatest lihtsalt välja astuda ja neid kõrvalt vaadata, ilma nendega kaasa minemata. Ja kui olete ühel hetkel nii võimas, et suudate haarata endasse kogu inimkonna ning kogeda tõelist (mitte illusoorset) üksolemist kõige elavaga, siis tegelikult piisab vaid ühest ainsast inimesest, kes teeb vastava taotluse ja omab piisavalt tarkust, armastust ja väge, et kogu inimkonda painav pimedus või vähemalt suur osa sellest kustutada. Mis ei tähenda muidugi, et inimkond seda taas uuesti ei looks. Kuid just nii toimis Kristus, kui ta veel Maa peal elas, pühendades oma kannatuse kogu inimkonna lunastamiseks. Ja nii on teinud ka väga paljud teised meistrid ja suured õpetajad, kes on selles maailmas siin rajanud teed valgusele.

Labürindipühitsus kiirendab valgustumisprotsessi ning selle läbimine on tõsine asi. Sellest hetkest alates, mil te pühitsuslabürinti sisenete, on teil vaja saada ja jääda enesest (oma tõelisest olemusest) teadlikuks. Kui seda teete, siis olete täielikult kaitstud, kuid nn autopiloodi peal toimimine ja poolmagavana oma elu edasi elamine võib kaasa tuua ebamugavusi ja takistusi.

Te mõelge veel, enne kui otsustate selle protsessi läbi teha. Ent kui juba labürinti sisenenud olete, äratate te oma valguskeha ning siis tagasipöördumist enam ei ole. Kuna valguskeha kogemusega kaasneb võimsa Mina Olen Kohaloleku ehk vaimu laskumine või vähemalt ühenduse loomine iseenda Taevase hingega, siis pole miski enam endine.

Tulles tagasi pühitsusteekonna juurde, siis järgnevalt saate end järgi katsuda, esitades endale seitse kontrollküsimust. Võtke endale aega, et nende küsimuste üle mõtiskleda. Otsustage, kas olete valmis andma neile kõigile jah-vastuse.


Seitse kontrollküsimust seitsmeastmelise

pühitsusteekonna läbimiseks 

1.     küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud häälestuda Kõrgemale Tahtele ning võtta vastutus oma elu eest enda kätte?

2. küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud valitseda oma emotsioone ning tasakaalustada sisemine mees- ja naispool?

3.     küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud valitseda oma mõtteid, alistada oma ego ning ühineda oma hingega?

4.     küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud vabaneda klammerdumistest maiste asjade, olukordade ja inimeste külge ning asendada klammerdumine eelistustega, millest oled valmis vajadusel ka loobuma?

5.     küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud ühineda iseenda võimsa Mina Olen Kohalolekuga ja äratada oma valguskeha?

6.     küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud mõista ja teostada oma eluülesannet ning astuda planetaarsesse teenistusse?

7.  küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud virguda, valgustuda ehk sooritada ülestõusmine ning hakata toimima Maa peal kui iseenda võimas Mina Olen Kohalolek?

Jah-vastuste andmine ei tähenda veel, et saaksite kohe kõikidel tasanditel meistriks, vaid seda, et teete enda sees vastava taotluse ning universumi jõud saavad seda protsessi teie sees käivitada ja kiirendada. Ka hakatakse nüüd teie elust eemaldama jõude, mis teid veel takistada võivad.

 

"Labürindipühitsus ehk teekond südame pühasse ruumi ja valguskeha aktiveerimine"

Pikem tutvustav tekst audiokursuse juurde