Mer-Ka-Ba kasutusvõimalusi

 Lühendatult Drunvalo Melchizedeki raamatust
"Elulille iidne saladus" II osa
 

Üldiselt arvatakse, et Mer-Ka-Ba on ülestõusmise sõiduvahend ning jah, see on tõsi. Kuid tegelikult on ta veel palju enamat. See on ka kõik muu. Mer-Ka-Ba võib olla mis tahes, sõltuvalt Mer-Ka-Ba sees oleva teadvuse valikutest. Ainsad piirangud on seotud mälu, kujutlusvõime ja uskumuste mustritega, mis iseloomustavad teadvust. Oma puhtaimal kujul on tetraeedrilise Mer-Ka-Ba ainus piirang see, et ta ei saa viia vaimu läbi Suure Tühjuse ehk läbi "Suure Seina" järgmisse dimensioonilisse oktaavi. Selleks peab inimene loobuma oma individuaalsusest ja ühinema vähemalt ühe teise vaimuga, et luua üheskoos teatud eriline Mer-Ka-Ba. Nimetatud teadmine pole aga praegusel ajaloolisel hetkel veel vajalik.

Kui inimese ego otsustab kasutada Mer-Ka-Ba’d negatiivsel moel, teiste kahjustamiseks ja kontrollimiseks, kasusaamiseks või millegi muu tegemiseks, mis pole kooskõlas kõrgema plaaniga ega põhine puhtal armastusel, siis ootab seda ego ees karm õppetund. Paljud on Mer-Ka-Ba ärakasutamist üritanud, kaasa arvatud Lucifer. Jumal teadis, et see võib juhtuda, ning korraldas nii, et sellist asja ei saaks juhtuda. Mer-Ka-Ba vajab elusolemiseks armastust. Mer-Ka-Ba sureb, kui teda kasutatakse vääralt. Väga kiiresti sekkub selle isiku kõrgem mina ning isik "vahistatakse" või peatatakse ja ta peab ootama, kuni armastuse õppetund on õpitud, enne kui saab jätkata teadvuseredelil ülespoole liikumist. Ärge alahinnake seda, mida ma äsja rääkisin, või te lihtsalt raiskate oma aega.

Mer-Ka-Ba sarnaneb suuresti arvutile. Kui inimene lihtsalt aktiveerib oma Mer-Ka-Ba ega tee midagi muud, on see sama, mis uue kõrgtehnoloogilise, määratu potentsiaaliga arvuti ostmine, ilma et sinna vajalikku tarkvara installeeriksite. Arvuti seisab lihtsalt sumisedes laua peal, kuid ei saa midagi tehtud. Alles siis, kui arvutisse tarkvara sisestada, avaneb juurdepääs arvuti olemuslikule eesmärgile. Ja valitud tarkvara määrab omakorda selle, mida te arvuti abil teha saate.

See pole täiuslik võrdlus, kuid ligilähedane. On tõsi, et Mer-Ka-Ba’d aktiveerides tõmbate te endale oma kõrgema mina tähelepanu ning ärkamisprotsess algab. Kuid lõpuks peate te ikkagi ise oma kõrgema minaga teadlikult ühendust võtma, et alla laadida oma olemasolu kõrgeim tähendus ning eesmärk siin Maa peal.

Meditatsioon

Tavaliselt arvatakse, et meditatsioon on see, kui sulgeme silmad ning suundume sissepoole, mis lõpuks meid oma olemuse mõistmiseni viib. See on üks tee, kuid meditatsioon saab toimuda ka siis, kui silmad on avatud. Laiemast perspektiivist vaadatuna võime avastada, et kogu elu on meditatsioon. Elu on kool, kus õpitakse oma tõelise olemuse meenutamist.

Kui ühined oma kõrgema minaga, juhib ta sind sinu jaoks sügavamat tähendust omava mediteerimisviisi ning oma olemuse mõistmiseni. See on ideaal. Kui sa aga oma kõrgema minaga ühendust ei võta, võid kasutada traditsioonilisi meditatsioonitehnikaid nagu kriya jooga, vipassana meditatsioon, Tiibeti praktikad või taoistlik meditatsioon jne. Sa võid praktiseerida neid meditatsioone ning tegelda samal ajal vabalt ka Mer-Ka-Ba meditatsiooniga, kui just õpetajal, kelle juures õpid, midagi selle vastu pole. Kui õpetaja ütleb, et ei tohi kasutada teisi meetodeid, nagu näiteks Mer-Ka-Ba meditatsiooni, tuleb teha valik ja järgida kas oma õpetaja sõnu või leida uus õpetaja, kes soosib Mer-Ka-Ba meditatsiooniga jätkamist.

Kui nüüd inimene õpib meditatsiooni, siis sõltumata sellest, millist meetodit ta kasutab, jõuab ta ühel hetkel teatud teadvusetasandile. See on vältimatu ning seotud ühenduse tekkimisega sisemise ja välise maailma vahel. Inimene hakkab mõistma, et kõik on valgus, ning tema elus algab imede ajajärk. Tal ilmnevad imevõimed (siddhid). Just seda etappi hakkamegi siin käsitlema, sest kui seda tasandit meisterlikult valdama õpite, järgneb ka elu eesmärgi ning tähenduse mõistmine. Samas on tegemist arenguastmega, millesse on nüüd sisenemas kogu maailm. Meil tuleb seda mõista ja me mõistamegi. 

Siddhid ehk ülemeelelised võimed

Mis on siddhi? See on hinduistlik mõiste, mis tähendab "väge", täpsemalt vaimset väge. Paljud hinduistlikud õpetajad peavad siddhisid teadvuse aspektiks, mille me peame läbistama, kuid mida peetakse tavaliselt väga ohtlikuks. Miks? Sest on väga lihtne ennast selles teadvuse valdkonnas vaimselt kaotada, kui ego nende võimete saavutamise hetkeks täielikult ületatud pole. Ego võib siddhi kogemuse tagajärjel kontrolli haarata ning unustada, et see on Jumal, kelle juurde ta on tagasi pöördumas. Ta võib isegi arvata, et tema (ego) on Jumal. Siiski ei saa sellest arengufaasist mööda vaadata ega seda vältida. Seda teadvusetasandit tuleb õppida meisterlikult valdama.

Seega, kui ma räägin imevõimetest, siis pidage palun meeles, et ma räägin neist selleks, et te saaksite õppida neid meisterlikult valdama, mitte et te neid isikliku kasusaamise eesmärgil või oma ego upitamiseks kasutaksite.

Kui inglid mulle 1971. aastal esimest korda Mer-Ka-Ba meditatsiooni õpetasid, hakkasid minu elus aset leidma veidrad juhtumid, mida ma ei suutnud seletada. Väga sageli, kui olin meditatsiooni praktiseerides elektriliste seadmete läheduses (eriti siis, kui Mer-Ka-Ba ketas kuueteistkümnenda hingamise ajal laienes), lendasid elektrilised seadmed minu läheduses õhku või põlesid läbi. Nii kestis see peaaegu viisteist aastat. Ma oletasin, et tegemist on lihtsalt kõrvalefektiga ning ma ei saa sinna midagi parata. Aja jooksul muutus see väga kulukaks. Ma kaotasin palju televiisoreid, raadioid ning muid elektrilisi seadmeid.

Ühel päeval 1986. aastal töötasin meditatsioonis Thothiga. Juhtumisi viibisin sel ajal Havail. Istusime koos mõne sõbraga ringis maha, et mediteerida ning otse minu selja taha pea kohale seinale jäi lüliti. Täpselt Mer-Ka-Ba ketta laienemise hetkel plahvatas lüliti mu selja taga ning põhjustas tulekahju. Me pidime kiiresti seina sisse augu tegema ning tule kustutiga summutama.

Olin kimbatuses. See probleem oli mind juba pikki aastaid painanud, seega niipea, kui tuli kustutatud sai, läksin ma teise ruumi ning kutsusin Thothi. Tundsin, et ta suudab ehk selgitada, mida ma valesti teen. Seega küsisin Thothilt nõu. Ta ütles lihtsalt: "Ära siis tee seda. Ütle oma Mer-Ka-Ba’le, et see ei mõjutaks enam elektrilisi välju." Mu esimene mõte oli: "On see tõesti nii lihtne?"

Nii "ütlesingi" ma samal hetkel oma Mer-Ka-Ba’le, et ta ei mõjutaks enam elektrilisi välju ja see oligi minu elektriliste seadmete õhkulendamisega seotud probleemide lõpp ning Mer-Ka-Ba’st tulenevate imevõimete mõistmise algus.

Siddhid pole midagi enamat kui korralduste andmine ja kui seda õigesti teha, leiab soovitu aset. Kui teie Mer-Ka-Ba’le on antud korraldus, jätkab ta selle täitmist igavesti, kuni te selle taotluse peatate, muudate või teisendate. Ma mõistan, et seda on lihtne öelda, kuid palju raskem tõeliselt mõista …  

Kuidas manifesteerida "veini" 

Ütleme näiteks, et tahad saada mingit kindlat sorti prantsuse veini või mõnd muud sarnast spetsiifilist asja. Tegemist on su lemmikveiniga ja sa mõtled: "Ma sooviksin tõesti, et just selle veini pudel seisaks siin minu ees." Sa näed seda oma vaimusilmas, su suu jookseb vett ja igatsus nimetatud veini järele on väga tugev. Sa tahad seda, kuid ei tea, kust seda saada.

Sa võiksid selle veini luua kolmanda dimensiooni tasandil. Sa võiksid hakata viinamarju kasvatama, oodata mõned aastat, kuni need vilja kandma hakkavad, korjata marjad ära, pressida, seejärel oodata umbes kümme aastat veini valmimiseni ning saada sel viisil oma lemmikveinipudeli omanikuks. See protsess võib olla veidi tülikas ning aeglane, kuid kui see on tee, mida aktsepteerid, võid selle valida.

Sa võid aga ka poodi joosta ning ihaldatud veini sealt osta.

Sa võid ka lihtsalt istuda ning veinist unistada, kui äkitselt astub sisse keegi, kes hoiab käes soovitud pudelit ning ütleb: "Mul on üks üleliigne pudel veini. Oled sa sellest huvitatud?" ning asetab pudeli sinu ette lauale.

Kui seda juhtub vaid korra, ütled sa: "Oh sa poiss, oli see alles vapustav kokkusattumus!" Kuid kui iga kord, kui sa millelegi mõtled, leiavad aset kokkusattumused, võid sa mõne aja pärast hakata mõtlema: "See on veider. Millal iganes ma millelegi mõtlen, midagi tahan või vajan, siis see lihtsalt juhtub." Lõpuks viivad kokkusattumused sind mõistmiseni, et kahtlemata on olemas seos sinu mõtete ja tunnete ning "kokkusattumuste" vahel. Paljud teist, kes on vaimsel teel, teavad täpselt, millest ma räägin, sest oma vaimse tee alguses läbivad kõik selle faasi.

Edasi jõuate imevõimete vallas aga järgmise tasemeni, mil uurite täpselt järele, kuidas neid asju ikkagi juhtuma panna ning kuidas midagi tahtlikult esile kutsuda, selle asemel et neil näiliselt ja juhuslikult sündida lasta. See viib tegudeni, mida tegi näiteks Jeesus siis, kui ta muutis vee veiniks. Sel juhul võtad sa ühe elemendi ning muundad selle teiseks. Nii tõestad sa endale ja teistele, et sinu usk Reaalsuse olemuse kohta on tõeline. Sa oled seda nüüd tõestanud ning tõelisuseks muutnud. See teelõik on ohtlik, sest tavaliselt pole ego siis veel ületatud.

Seejärel võid sa minna sammu võrra kaugemale, mis oleks veini manifesteerimine eimillestki – mitte lihtsalt elemente muundades, vaid seda otse Tühjusest luues. Selleks hetkeks olete sina ja su kõrgem mina juba ühte sulanud.

Veel üks samm edasi ja sul polegi enam mingit soovi veini manifesteerida – sul pole mingeid soove ega vajadusi, sa tead, et kõik asjad on terviklikud, lõpetatud ja täiuslikud just sellistena nagu nad on. Oled ületanud polaarsuse. Tee koju muutub nüüd selgepiiriliseks. 

Bensiinikanister 

Kanada metsades elades hakkasin ma kõigepealt aru saama kokkusattumuste idee olemusest. Inglid olid mulle ja mu naisele juba ilmunud ning me toimisime nende poolt antud juhiste järgi. Kui olime nendega suhtlemise algusjärgus, ütlesid nad meile, et me ei muretseks raha pärast. Inglid ütlesid, et nad annavad meile kõike, mida vajame.

Nad ütlesid ka, et eksisteerib üks kokkulepe, mille Jumal on inimestega sõlminud. Inimkond võib toimida kahel viisil. Inimesed võivad usaldada, et Jumal varustab neid kõigega, ent nad võivad toetuda ka omaenda jõule. Usaldades Jumalat, on kõik, mida me vajame, alati meie "käeulatuses", kuid kui inimene toetub vaid iseendale, ei saa Jumal sekkuda, sest sel juhul on inimene just nii soovinud.

Mu naine oli minu peale väga pahane, sest meil oli hädasti bensiinikanistrit vaja. Juba mitu korda oli mu naisel bensiin tee peal otsa lõppenud ning lähim tankla asus 30 kilomeetri kaugusel meie kodust. Just eelmisel päeval oli tal taas bensiin tee peal otsa saanud ning ta pidi jalgsi läbima mitu kilomeetrit, seega oli ta väga vihane, et ma talle bensiinikanistrit ei osta. Ta rääkis sellest ikka ja jälle ning tegi ühest väikesest bensiinikanistrist tohutult suure probleemi. Ma üha korrutasin: "Sa peaksid usaldama Jumalat". Tema küsis: "Jumalat? Mul on bensiinikanistrit vaja!" Ja mina ütlesin: "Sa tead ju, et inglid ütlesid: praegusel eluperioodil ei pea me töötama ja nad varustavad meid kõigega. Jah, meil on tõepoolest vähe raha, kuid usu palun, et kõik laabub." Tegelikult varustasidki nad meid kõigega, meil oli absoluutselt kõik olemas, mida me vajasime – välja arvatud bensiinikanister.

Tegime jalutuskäigu järve äärde, mille läheduses elasime, ning kogu tee sinna korrutas ta vahetpidamata: "Me peame pöörduma tagasi linna. Me peame lõpetama selle usust elamise. See on liialt raske. Meil on raha vaja." Istusime kivile ning vaatasime imeilusat järve, mis oli ümbritsetud majesteetlikest mägedest. Meie ees avanes imeline vaatepilt, mille Jumal oli meile andnud, kuid tema jätkas nurisemist, olles rahulolematu nii minu, inglite kui Jumalaga.

Samal ajal, kui ta rääkis, libistasin pilgu üle ümbruse, ning seal, umbes kuue meetri kaugusel, lebas kahe kivi vahel bensiinikanister. Keegi oli arvatavasti just selles kohas paadiga randunud ning kanistri maha jätnud. Ja see polnud mingi suvaline vana bensiinikanister. See oli arvatavasti üks imelisemaid bensiinikanistreid tervel planeedil! Ma isegi ei teadnud, et selliseid üleüldse tehakse. See oli imeilus punane kanister, mis oli valmistatud puhtast messingust ning varustatud ka raske puhtast messingust käepidemega. See bensiinikanister võis maksta rohkem kui 100 dollarit.

Nii ma siis ütlesin: "Oota üks hetk," tõusin, astusin paar sammu ning tõstsin oma leiu üles, tulin tagasi ning panin kanistri oma naise ette, öeldes: "Kas see sobib?" See vahejuhtum vaigistas teda umbes kaheks nädalaks. 

Raha 

Väike majake metsade keskel, kus tol ajal elasime, asus ühes kõige ilusamas paigas Maa peal. See anti meile katoliku kiriku poolt tasuta kasutamiseks ning võisime sinna jääda nii kauaks kui iganes tahtsime. Meil polnud midagi …, kuid samas oli meil olemas kõik – isegi bensiinikanister. Siiski märkasime ühel hetkel, et raha hakkab täiesti otsa lõppema. Kuna inglid palusid meil selle metsaselamise ajal mitte töötada ning ainult mediteerimisega tegelda, kahanes rahatagavara kiiresti.

Sedamööda, kuidas raha aina vähenes, muutus mu naine üha närvilisemaks. Lõpuks oli meil vaid 16 dollarit ning lisa hankimiseks ei leidunud silmapiiril mingit võimalust. Mu naise kannatlikkus hakkas kaduma. Tema hirm kasvas. Ta oli valmis mind maha jätma. Järgmisel päeval pidime me tasuma umbes 125 dollarit auto osamaksu eest, vastasel korral oleksime me sellest ilma jäänud. Mu naine hädaldas terve päeva ning kogu õhtu. Lõpuks läksime me voodisse. Ta keeras ennast võimalikult kaugele teise voodi nurka kerra ning suikus unne.

Umbes kesköö paiku koputas keegi uksele. Me elasime keset paksu metsa. Lähima tee juurest meie majani oli kuus ja pool kilomeetrit ning meie lähimad naabrid elasid meist kolme kilomeetri kaugusel. Seega olime selle öise külastuse üle väga üllatunud.

Ma veeretasin ennast voodist välja, tõmbasin hommikumantli peale ning avasin ukse. Ukse taga seisis üks vana sõber, lai naeratus näol. Ma polnud teda näinud peaaegu kaks aastat. Ta astus sisse ning ütles: "Oh sa poiss, ma olen sind kõikjalt otsinud. Sa elad tõesti eraldunult. Kas üritad end kellegi või millegi eest varjata?" Ütlesin: "Tegelikult mitte. Mulle lihtsalt meeldib looduses. Mida sa siin keset ööd teed?"

Lugu seisnes selles, et olin talle tükk aega tagasi hea hulga raha laenanud. Põhimõtteliselt olin ma talle selle andnud ning kogu loo tegelikult unustanud. Ta ütles: "Ma tundsin tõesti, et pean siia tulema ning sulle su raha tagasi maksma! Ma ei suutnud millestki muust mõeldagi." Ta pani lauale suure hunniku 20–dollarilisi rahatähti, 3500 dollari väärtuses. Minu naisele ja mulle, kes me elasime väga lihtsalt, oli see sama hea kui miljon dollarit! 

Veel raha 

Mu naine oli tummaks löödud. See juhtum pani tal umbes kuueks kuuks suu kinni. Selle aja jooksul ei puudutanud ta raha teemat kordagi.

Kui saadud raha aga taas otsa lõppema hakkas, nõrgenes ka tema usk. Sel korral oli meil järel vaid umbes 12 dollarit ning tema usk kõikus tugevasti. Ta üha korrutas, et ta jätab minu ja perekonna maha ning läheb tagasi Ühendriikidesse. Tunnid möödusid, päike loojus ning tema jätkas oma hädaldamist. Siis läksime me pärast pikka pingelist päeva voodisse, olles vaielnud raha teemadel ning usuküsimustes. Taas kord kõlas keset ööd koputus.

Sel korral oli tulijaks üks teine sõber, keda olin tundnud juba oma õpingute alguspäevadel Berkeley ülikoolis. Ma ei suutnud seda uskuda! Mul polnud aimugi, kuidas ta mu üles leidis. Ta astus sisse ning juhtus sama asi, mis eelmiselgi korral, ainult et nüüd ei olnud raha enam nii palju. Ta tõi mulle 1800 dollarit ning ütles: "Siin on raha, mille sa mulle kunagi andsid, kui olin hädas. Ma loodan, et see aitab sind."

Mu naine läbis ka seekord täpselt samad muutused. Esialgu oli ta väga õnnelik ega kurtnud umbes neli kuud, kuid kui raha taas vähenema hakkas, kaotas ta kogu oma usu. Ta lihtsalt ei suutnud omaks võtta mõtet, et inglid – kes ilmusid temale niisamuti kui minule – võiksid tõesti oma lubadust pidada ning varustada meid "kõigega, mida vajasime", ehkki nad olid seda juba peaaegu kaks aastat demonstreerinud.

Kui see raha otsa lõppes, võttis ta ohjad enda kätte ning sõitis Berkeleysse, et endale töökoht otsida. See oli tema vaimse elu lõpu algus. Õige pea ei näinud ta enam ingleid. Nüüd tuli tal vaid endale toetuda. Ta leidis töökoha ning elu naasis tema jaoks normaalsetesse rööbastesse, nii nagu see oli olnud enne inglite ilmumist. Elu muutus tavaliseks ning maagia kadus.

Inglid pole kunagi mu kõrvalt lahkunud. Tänase päevani usaldan ma end nende hoolde ning annan oma elu Jumala kätte. Mul on usk ja usaldus silmaga nähtamatusse. Nii nagu minu usk iga rahasaamisega tugevnes, muutus minu naise oma nõrgemaks. See on nagu lugu klaasist, mis sõltuvalt vaataja suhtumisest on kas pooleldi täis või pooltühi. Pidage see lugu meeles, sest meid kõiki testitakse, kui jõuame siddhideni ning puutume kokku Jumala seadustega.

Selle metsas elatud aja jooksul kogesime me naisega väga-väga paljusid imesid. Me nägime neid toimumas kahe aasta jooksul peaaegu iga nädal, mõnikord isegi iga päev. Enamik imedest olid kaugelt võimsamad sellest, et keegi teile lihtsalt raha annab. Juhtus täiesti võimatuid asju, mida igaüks imeks nimetaks. Siiski oli mulle suur õppetund tõdeda, kuidas imed võivad ühe inimese juhtida üha sügavamale Jumala südamesse, kuid sealsamas võimendada teise inimese hirme.

Siddhides peitub suur vaimne oht ja see pole sugugi ühene. Oht ei seisne vaid selles, et teie ego võib paisuda ning üritada kasutada imevõimeid isikliku väe ja kasusaamise nimel. Ego võib ka hirmuda ning mediteerimise lõpetada. Mõlemal juhul vaimne kasv peatub, kuni aeg edasiliikumiseks on küps. Mitte keegi pole aga kunagi lõplikult kadunud ja paigalseis on alati üksnes ajutine.

 "Elulille iidne saladus" II osa