|
Riina Grethiel endast: Nii kaua, kui ennast mäletan, olen huvi tundnud vaimse maailma vastu ning otsinud teed, et mõtestada lahti olemasolu mõtet. Päris varases nooruses (küllap eelmistest kehastustest pärit nostalgia tõttu) sain sügava kontakti budismiga. Niipea kui kuulsin, et on olemas tee, mis viib teadvuse virgumise ehk valgustumiseni, asusin seda innukalt otsima. Õppides Tartu Ülikoolis ajalugu, oli minu õpingute põhitähelepanu erinevate religioonide ajalool ja orientalistikal. See oli eelkõige teadmiste kogumise periood. Põlesin huvist nii Lääne kui Ida esoteerika vastu ning osalesin enam kui kümne aasta jooksul ka kunstnike rühmituse Stuudio 22 tegemistes. 90-ndatel aastate alguses tegelesin kunstiga päris aktiivselt ja osalesin mitmetel näitustel. Hiljem aga mõistsin, et kunsti väärtus (vähemalt minu jaoks) seisneb eelkõige reaalse kogemuse, eheda ja kirka teadvuseseisundi, jäädvustamises ja jagamises. Selle poole olen sellest ajast alates ka püüelnud. Minu loominguga saate tutvuda siin (www.valgusesaar.ee/grethiel.htm). Kui olin saanud 30-aastaseks toimus mu elus suur pööre, mis oli seotud vahetu kokkupuutega algul sünni- ja hiljem ka surmamüsteeriumiga. Sündisid lapsed, suri lähedane inimene, minu vend. Mõistsin, et surma ei olegi olemas. Elu jätkub lakkamatus ringkäigus, viies meid lihtsalt ühest olekust teise. Elu, nii nagu me seda mõistame, koosneb tegelikult paljudest väikestest surmadest. Muutume pidevalt. Surematus ei ole aga midagi muud kui teadvuse jätkuvuse mäletamine ja enese igavikulisuse mäletamine neis muutuvates seisundites. Paar kuud enne venna surma sain täiesti ootamatult (ja ka ilma igasuguse ettevalmistuseta) kingituseks väga sügava ja müstilise Valgusega Ülevalamise kogemuse, mis muutis mu elu täielikult. Pikutasin lapse kõrval voodis ja mõtlesin oma mõtteid. Püüdsin andestada kellelegi, kes oli mulle ülekohut teinud. Tõenäoliselt see õnnestus, sest korraga oli kogu tuba valgust täis ning ma ise otsekui kanaliks sellele Valgusele, mida voolas minusse ja minust läbi... See oli lakkamatu, kirgas, külluslik kogemus... Tundsin oma südant otsekui õit avanemas ja avardumas. Õigepea õppisin seda Valgust kutsuma, suunama ja ka tervendamiseks kasutama. Tagantjärele mõistan, et see oli mu esimene selge kontakt inglite ja oma vaimsete teejuhtidega, kes aitasid mul ühendust saada Algallikaga ning kes mind siitpeale mu eluülesande avastamise suunas juhtima asusid. Tol perioodil sattusin ka Rootsis elava tervendaja ja selgeltnägija Anita Malmbergi juurde. Talle kuulub mu sügavaim armastus ja tänu. Anita juures õppisin tervendamist, kanaldamist ja meditatsioonide läbiviimist, ning lisaks aitas ta mul näha iseennast — oma tõelist piirideta ja igavikulist olemust. Ja see on üks suurimaid kingitusi, mida üks inimene teisele teha saab. Olles kogenud surma illusoorsust, muutusid ka minu arusaamad elust. Päev-päevalt süvenesid sensitiivsed võimed, samuti oskus suhelda tavareaalsuse seisukohast nähtamatu maailmaga, mida olin alates Ülevalamisest tasapisi teadvustama hakanud. Sellest ajast saadik olen otsinud kirjeldusi oma elus aset leidvatele müstilistele kogemustele ning mu sisereaalsuses toimuvatele pühitsustele. Ja kõige enam olen leidnud neid erinevate kultuuride ja religioossete traditsioonide esoteerilistest tekstidest, samuti Uue Ajastu energiaid tutvustavates tekstides ja ka mitmetest kanaldatud materjalidest. Kui avastasin enda jaoks Drunvalo Melchizedeki raamatu "Elulille iidne saladus", mis on täis teadvust avardavaid ja meie sees uinuvaid jõude äratavaid koode, sattusin otsekui kiirteele. See oli 2001. aasta alguses. Kuu aega hiljem saabus Eestisse Franz Winkler, Drunvalo Melchizedeki juures väljaõppe saanud kogenud Mer-Ka-Ba (ehk valguskeha) õpetaja. Ta oli saanud vaimselt maailmalt tungiva sõnumi, et on vaja tulla just Eestisse. See oli otsekui kohtumine väga ammuse sõbraga, kes aitas mind ja mu abikaasat ning kaksikleeki Marko Sekiteli väga palju. Oleme talle kogu südamest tänulikud. Franz pühendas palju aega ja energiat, et meile oma teadmisi ja oskusi edastada. Ta külastas Eestit peaaegu pooleteist aasta jooksul (aastatel 2001-2002) ja viis siin läbi mitmeid Elulille seminare. Olin neil seminaridel talle tõlgiks. Hiljem hakkasin ka ise valguskeha aktiveerimist õpetama. Mer-Ka-Ba meditatsiooni ja Elulille õpetajana kuulus Franz algul Elulille programmi juhendajate ametlikku ühendusse, kuid on nüüdseks sellest organisatsioonist lahkulöönud ja tegutseb iseseisva õpetajana. Minagi olen püüdnud end mitte ühegi organisatsiooni ega institutsiooniga siduda. Esiteks, hindan liialt kõrgelt oma vabadust. Teiseks, on väga raske hoida kuitahes kõrget õpetust elavana, kui vahendaja on piiratud mõne egregori poolt seatud raamidega. Vaimsel teel kulgeva inimese arusaamad muutuvad ja täienevad pidevalt ning me kõik vajame vaba ruumi, et oma tõde aeg-ajalt enese jaoks uuesti ümber sõnastada. Ainult nii suudame vältida dogmaatilisust ja säilitada vaimset vabadust — et järk-järgult kõikidest oma piirangutest välja kasvada. 2002. aastal lõime koos Marko Sekiteliga Valgusesaare kodulehekülje, et tõlkida ja vahendada informatsiooni, mis meid mõlemaid tol perioodil sügavalt puudutas ja äratas. Samal aastal sain ka Reiki meistriks, mille mõju oli väga tuntav just kanaldamisvõime süvenemisel. Ja aastal 2002 sündis ka meie kirjastus —"Valgusesaar". Seminare hakkasin läbi viima umbes samal ajal või natuke varem. Seda tööd tehes on mu taotluseks alati olnud aidata inimestel mõista, milline jumalik suurus, armastus, tarkus, ilu ja vägi neis tegelikult peidus on. 2004. aasta alguses asutasin Püha Geomeetria ja Loomise Kooli "Ühe Seadus", mis on tänaseks tegutsenud kaheksa aastat. Mida seminaridel jagan, muutub ja täieneb pidevalt. Eesmärgiks on aidata inimestel avastada oma eluülesanne ja aktiveerida valguskeha, et nad võiksid kogeda ühendust nii oma hinge kui vaimuga ja ankurdada oma ellu iseenda võimas Mina Olen Kohalolek — see osa meist, kes pole kunagi Allikast eraldunudki. Olen tutvustanud ka südame pühasse ruumi viivaid teid, et juhatada inimesi paika enese sees, mis on ühelt poolt värav teistesse maailmadesse ja kõrgematesse dimensioonidesse, teisalt aga otsetee Allikasse — meie tõelise olemuse lätete juurde. Ja kuigi kooli nimeks on Püha Geomeetria ja Loomise Kool, ei ole püha geomeetriale keskendumine siiski esikohal. Püha geomeetria on eelkõige kaart vaimu liikumisele ja ilmutumisele vibratsioonilistes universumites. Ehkki see kaart on äärmiselt paeluv ja selle lugemine ülendav kogemus, on olulisem siiski ühendusesolek Vaimu (ehk Jumala) enesega. Tegelikult on püha geomeetria lihtsalt Kõrgema Tahte visuaalne väljendus. NB! Osa Püha Geomeetria ja Loomise Kooli seminare on nüüd kättesaadavad ka audioformaadis — meditatsiooni CD-dena. Antud kehastuses loen üheks oma Maa peal viibimise ülesandeks edastada ja vahendada positiivset tulevikku loovaid mudeleid vaimsest maailmast, mis on seotud inimese võimega avaneda jumalikule armastusele, aktiveerida oma valguskeha ning olla ühenduses iseenda võimsa jumaliku Mina Olen Kohalolekuga. See tagab indiviidile suurema vabaduse enese ja oma elutee määramisel ning võimaldab sõltumatust mis tahes egregoridest. Kui valguskeha on aktiveeritud ja Mina Olen Kohalolek (ehk vaim) ankurdatud, siis töö iseendaga ei lõppe, vaid alles algab. Väe suurenemisega kaasneb vastutus ning seega on äärmiselt oluline õppida oma tegusid (ka mõtteid, tundeid, sõnu ja isiklikku tahet) Kõrgema Tahtega (Suurema Tervikuga) kooskõlastama. Eelkõige tähendab see oskust valida igas olukorras toimimisviis, mis teenib kõikide kõige kõrgemat hüvangut. Kui nimetatud oskus on omandatud, saab võimalikuks ka oma valguskeha edasi arendada ning kasutama õppida. Tegemist on protsessiga, mis siin planeedil praegu nagunii toimub. Järjest enam inimesi teadvustab oma valguskeha olemasolu, mis omakorda võimaldab neil toimida üheaegselt olemise erinevatel tasanditel, ankurdades Maale kõrgemaid ja puhtamaid vibratsioone vaimsest maailmast, pakkudes sel viisil tervendust kogu planeedile.
Kontakt: valgusesaar@valgusesaar.ee |
.gif)