|
Riina Grethiel
endast:

Nii kaua, kui ennast mäletan, olen huvi tundnud vaimse maailma vastu ning
otsinud teed, et mõtestada lahti olemasolu mõtet. Päris
varases nooruses (küllap eelmistest kehastustest pärit nostalgia tõttu) sain sügava kontakti budismiga.
Niipea kui kuulsin, et on olemas tee, mis viib teadvuse virgumise ehk
valgustumiseni, asusin seda innukalt otsima. Õppides Tartu Ülikoolis
ajalugu, oli minu õpingute põhitähelepanu erinevate religioonide ajalool ja orientalistikal.
See oli eelkõige teadmiste
kogumise periood. Põlesin huvist nii Lääne kui Ida
esoteerika vastu ning osalesin enam kui kümne aasta
jooksul ka kunstnike rühmituse Stuudio 22 tegemistes. 90-ndatel
aastate alguses tegelesin kunstiga päris aktiivselt. Maalisin ööd ja päevad,
osalesin mitmetel näitustel. Hiljem aga mõistsin, et kunsti väärtus
(vähemalt minu jaoks) seisneb eelkõige reaalse kogemuse, eheda ja kirka
teadvuseseisundi, jäädvustamises ja jagamises. Selle poole olen sellest
ajast alates ka püüelnud. Minu loominguga saate tutvuda
siin (www.valgusesaar.ee/grethiel.htm).
Kui olin saanud
30-aastaseks toimus mu elus suur pööre, mis oli seotud vahetu kokkupuutega
algul
sünni- ja hiljem ka surmamüsteeriumiga. Sündisid lapsed, suri lähedane inimene,
minu vend. Mõistsin, et surma ei olegi olemas. Elu jätkub lakkamatus ringkäigus,
viies meid lihtsalt
ühest olekust teise. Elu, nii nagu me
seda mõistame, koosneb tegelikult paljudest väikestest surmadest. Muutume
pidevalt. Surematus ei ole aga midagi muud kui teadvuse jätkuvuse mäletamine
(ehk siis enese mäletamine) neis muutuvates seisundites.
Paar kuud enne venna surma sain
täiesti ootamatult (ja ka ilma igasuguse ettevalmistuseta) kingituseks väga
sügava ja müstilise Valgusega ülevalamise kogemuse, mis muutis mu elu
täielikult. Pikutasin lapse kõrval voodis ja mõtlesin oma mõtteid. Püüdsin
andestada kellelegi, kes oli mulle ülekohut teinud. Tõenäoliselt see õnnestus,
sest korraga oli kogu tuba valgust täis ning ma ise otsekui kanaliks sellele
Valgusele, mida voolas minusse ja minust läbi... See oli lakkamatu, kirgas,
külluslik kogemus... Tundsin oma südant otsekui õit avanemas ja avardumas.
Õigepea õppisin seda Valgust kutsuma, suunama ja ka tervendamiseks kasutama.
Tagantjärele mõistan, et see oli mu esimene selge kontakt inglite ja oma
vaimsete teejuhtidega, kes aitasid mul ühendust saada Allika enesega ning kes
mind siitpeale mu eluülesande avastamise suunas juhtima asusid.
Tol
perioodil sattusin ka Rootsis elava tervendaja ja selgeltnägija Anita Malmbergi
juurde.
Talle kuulub mu
sügavaim armastus ja tänu.
Anita juures õppisin
tervendamist,
kanaldamist ja meditatsioonide läbiviimist, ning
lisaks aitas ta mul näha iseennast
—
oma tõelist piirideta ja igavikulist olemust. Ja see on üks suurimaid kingitusi,
mida üks inimene teisele teha saab.
Olles kogenud surma
illusoorsust, muutusid ka minu arusaamad elust. Päev-päevalt süvenesid sensitiivsed
võimed, samuti oskus suhelda tavareaalsuse seisukohast nähtamatu maailmaga, mida
olin alates Ülevalamisest tasapisi teadvustama hakanud. Sellest ajast
saadik
olen otsinud kirjeldusi oma elus aset leidvatele müstilistele kogemustele ning mu
sisereaalsuses toimuvatele pühitsustele. Ja kõige enam olen leidnud neid Uue Ajastu
energiaid tutvustavates tekstides ja
ka mitmetest
kanaldatud materjalidest, samuti erinevate kultuuride ja religioossete
traditsioonide esoteerilistest tekstidest.
Kui
avastasin enda jaoks
Drunvalo Melchizedeki raamatu "Elulille iidne
saladus",
mis on täis teadvust avardavaid ja meie sees uinuvaid jõude äratavaid koode, sattusin otsekui kiirteele.
See oli 2001. aasta alguses. Kuu aega hiljem saabus Eestisse
Franz Winkler, Drunvalo Melchizedeki
juures väljaõppe saanud kogenud Mer-Ka-Ba (ehk valguskeha) õpetaja. Ta oli
saanud vaimselt maailmalt tungiva sõnumi, et on vaja tulla just Eestisse. See oli
otsekui kohtumine väga ammuse sõbraga, kes aitas mind ja mu abikaasat ning
kaksikleeki Marko Sekiteli väga palju.
Oleme talle kogu südamest tänulikud. Franz pühendas palju aega ja energiat, et
meile oma teadmisi ja oskusi edastada. Ta külastas Eestit peaaegu pooleteist
aasta jooksul (aastatel 2001-2002) ja viis siin läbi mitmeid Elulille seminare. Olin neil
seminaridel talle tõlgiks. Hiljem hakkasin ka ise valguskeha aktiveerimist
õpetama. Mer-Ka-Ba
meditatsiooni ja Elulille õpetajana kuulus Franz algul Elulille
programmi juhendajate ametlikku ühendusse, kuid on
nüüdseks sellest organisatsioonist lahkulöönud ja tegutseb iseseisva õpetajana.
Minagi olen püüdnud end mitte ühegi organisatsiooni ega institutsiooniga siduda.
Esiteks, hindan liialt kõrgelt oma vabadust. Teiseks, on väga raske hoida
kuitahes kõrget õpetust elavana, kui vahendaja on piiratud mõne egregori poolt
seatud raamidega. Vaimsel teel kulgeva inimese arusaamad muutuvad ja täienevad
pidevalt ning me kõik vajame vaba ruumi, et oma tõde aeg-ajalt enese jaoks
uuesti ümber sõnastada. Ainult nii suudame vältida dogmaatilisust ja säilitada
vaimset vabadust
—
et järk-järgult kõikidest oma piirangutest välja kasvada.
2002.
aastal lõime koos Marko Sekiteliga Valgusesaare kodulehekülje,
et tõlkida ja vahendada informatsiooni, mis meid mõlemaid tol perioodil sügavalt
puudutas ja äratas. Samal aastal sain ka Reiki meistriks,
mille mõju oli väga tuntav just kanaldamisvõime süvenemisel. Ja aastal 2002
sündis ka meie
kirjastus
—"Valgusesaar".
Seminare hakkasin läbi viima umbes samal ajal või natuke varem.
Seda tööd tehes on mu taotluseks
alati olnud aidata inimestel
mõista, milline jumalik suurus, armastus, tarkus, ilu ja vägi neis
tegelikult peidus on.
2004. aasta alguses asutasin
Püha Geomeetria ja Loomise Kooli "Ühe Seadus",
mis on tänaseks tegutsenud kuus aastat.
Mida kursustel jagan, muutub ja täieneb pidevalt. Eesmärgiks on aidata
inimestel avastada oma eluülesanne ja aktiveerida valguskeha, et nad võiksid kogeda ühendust nii oma
hinge kui vaimuga
ja
ankurdada oma ellu iseenda võimas Mina Olen Kohalolek
—
see osa meist, kes pole kunagi Allikast eraldunudki. Olen tutvustanud ka südame
pühasse ruumi viivaid teid, et juhatada inimesi paika enese sees, mis on ühelt
poolt värav teistesse maailmadesse ja kõrgematesse dimensioonidesse, teisalt aga
otsetee Allikasse
—
meie tõelise olemuse lätete juurde.
Ja kuigi
kooli nimeks on Püha Geomeetria ja Loomise Kool, ei ole püha geomeetriale
keskendumine siiski esikohal. Püha geomeetria on eelkõige kaart vaimu liikumisele ja ilmutumisele vibratsioonilistes universumites. Ehkki see kaart on äärmiselt paeluv
ja selle lugemine ülendav kogemus, on olulisem siiski ühendusesolek Vaimu (ehk
Jumala) enesega. Tegelikult on püha geomeetria lihtsalt Kõrgema Tahte visuaalne
väljendus.
NB! Osa Püha Geomeetria ja Loomise
Kooli seminare on nüüd kättesaadavad ka audioformaadis
—
meditatsiooni CD-dena.
Antud
kehastuses loen üheks
oma Maa peal viibimise ülesandeks edastada ja vahendada positiivset tulevikku
loovaid mudeleid vaimsest maailmast, mis on seotud inimese võimega avaneda
jumalikule armastusele, aktiveerida
oma valguskeha ning olla ühenduses iseenda võimsa jumaliku Mina Olen
Kohalolekuga. See tagab indiviidile suurema vabaduse enese ja oma elutee
määramisel ning võimaldab sõltumatust mis tahes egregoridest. Kui valguskeha on aktiveeritud ja Mina Olen Kohalolek (ehk
vaim) ankurdatud, siis töö iseendaga ei lõppe, vaid
alles algab. Väe suurenemisega kaasneb vastutus ning seega on äärmiselt oluline
õppida oma tegusid (ka mõtteid, tundeid, sõnu ja isiklikku tahet)
Kõrgema Tahtega
(Suurema Tervikuga) kooskõlastama. Eelkõige tähendab see oskust valida
igas olukorras toimimisviis, mis teenib kõikide kõige kõrgemat hüvangut. Kui
nimetatud oskus on
omandatud, saab võimalikuks ka oma
valguskeha edasi arendada ning kasutama õppida. Tegemist on protsessiga, mis siin planeedil
praegu nagunii toimub. Järjest enam
inimesi teadvustab oma valguskeha olemasolu, mis omakorda võimaldab neil toimida
üheaegselt olemise erinevatel tasanditel, ankurdades Maale kõrgemaid ja
puhtamaid vibratsioone vaimsest maailmast, pakkudes sel viisil tervendust kogu
planeedile.
.gif)
Kontakt:
valgusesaar@valgusesaar.ee
|