Vaimse ja füüsilise maailma integreerimisest

 

Vaimne ning füüsiline maailm on aastatuhandeid meie mõtteruumis eksisteerinud üksteisest eraldi. Inimene on küll tunnetanud vaimse maailma (Jumala) olemasolu, kuid elamine kooskõlas vaimse maailma seadustega ning püüdlemine ülima täiustumise – teadvuse virgumise ehk ülestõusmise poole on jäänud (välja arvatud erandjuhud) kättesaamatuks ilmalikele. Ainult pühendunu, kes loobus maistest rõõmudest, pääses ligi müsteeriumitele, mis jäid väljapoole tavateadvuse haardeulatust ning pakkusid okkalist teed Jumala-tunnetuse ning kogu looduga üks-olemise kogemuse sügavdamise suunas.

 

Lõhet ilmaliku ning religioosse, maise ning vaimse, teaduse ning religiooni vahel on enamasti peetud ületamatuks. Selle lahknemise juured peituvad aga meie mõtlemises, koostöö puudumises vasaku ja parema ajupoolkera vahel ehk mehelik-loogilise ning naiselik-intuitiivse mõtlemise vahel. Ning see lõhe (mis on tegelikult lõhe meis endis) on viinud maailma, milles elame, hävingu piirini.

 

Siiski on märgata järjest enam tendentse, mis viitavad vaimse ning füüsilise maailma integratsiooni võimalikkusele. Tänapäeva teadus areneb tormilise kiirusega ning mitmed teadlased on jõudnud arusaamani, et kogu see ülimalt kompleksne universum, mikro- ja makrokosmos pole tekkinud juhuslikult, vaid selle olemasolu eeldab Esmase Teadvuse või siis Üliteadvuse olemasolu, mida erinevates religioonides on siis nimetatud Jumalaks või ka Suureks Tühjuseks, millest kõik olemasolev on välja voolanud.

 

“1993 ilmus G.I Šipovi maailmateadusse läbimurde toonud monograafia “Füüsikalise vaakumi teooria” – ammu igatsetud Ühtse Välja Teooria on sündinud! Lisaks neljale varem avastatud fundamentaalsele vastasmõjule (elektromagnetism, gravitatsioon, tugevad ja nõrgad tuumajõud) avastati viies – informatsiooniline vastasmõju, mille kandjaks on torsioon – ehk spin- ehk pöörisväljad Peenmateriaalses Maailmas.” /Küllane, A. Teadus päästmas maailma… taasühinedes religiooniga!? Jumala olemasolu teaduslikult tõestatud!? Päikesetuul, märts 2(22)/2003./

 

Et hakkaks toimuma koostöö teaduse ning religiooni vahel, on vaja ületada fundamentalism nii teaduses kui ka religioosses mõtlemises ning olla avatud muutumisele ning avardumisele. Ainult see võimaldab meie teadvuses peituval uinuval potentsiaalil ärgata. Seega on ka koostöö eri religioonide ning vaimsete suundade vahel ülimalt vajalik, et ühendatud jõul aidata planeeti ning meid endid välja olukorrast, kus miski enam ei toimi nii, nagu peaks.

 

On vaid üks Jumal, kuid lõpmatult palju võimalusi Tema kirjeldamiseks. Eri kultuurid eri aegadel on sellele samale Ühele Jõule andnud kõige erinevamaid nimetusi ning pakkunud ka väga erinevaid teid Temani jõudmiseks, kuid mitte ükski kirjeldus pole kunagi suutnud hõlmata Jumala kõiki aspekte. Tegelikult pole see meie teadvuse tasandi puhul, milles valdavalt (veel) toimime, isegi mitte võimalik. Et mõista Tõde Jumala kohta, on alati olnud tarvis kogeda nihet teadvuses. Budistid näiteks loobusid seepärast mõistest “Jumal” ning võtsid kasutusele mõiste “tühjus” (sanskriti keeles “śunjata”), et tähistada piiride puudumist teadvuse avardumise teel.

 

Ka tänapäeva teadus tegeleb tühja ruumi ehk vaakumiga ning “füüsikalise vaakumi kontseptsioon ja torsioonväljade teooria võimaldab põhjendada kõike, mida seni peeti imeks või esoteeriliseks teadmiseks. Kaasaja füüsika vaatleb teadvust kui informatsiooni kõrgeimat arenguvormi – mis ka ise loob informatsiooni. Infokandjateks Peenmaailmas on torsioonväljad, mis levivad momentaalselt ilma energiakuluta. Seega on teadvus füüsikaline tõelus…” (Vt. eelpool viidatud artikkel.)

Huvitav on see, et nimetatud torsioonväljade kirjeldus langeb täpselt kokku kõrgemates dimensioonides toimiva teadvusekandja - Mer-Ka-Ba välja (valguskeha) kirjeldusega, kuna siin on samuti tegemist ruumi pöörlemise tulemusel tekkivate elementaarsete ruumajaliste keeristega, mille omaduseks on kanda informatsiooni!

 

Teadvus, mis toimib läbi teadvusekandja, omab võimet kogeda end isikulise reaalsusena. Ka meie kogeme end isikuliste reaalsustena, kuigi oleme end piiranud, samastades end oma füüsilise kehaga ning vastandades ennast (oma keha) välismaailmale (ehk sellele, mis jääb meie kehast väljapoole). Ühtne Teadvuseväli aga ei tunne selliseid piire ning läbistab ja liidab tervikuks kõike ning kõiki. Kui me loome teadliku ühenduse iseenda kõrgemate osadega, avame end piirideta võimalustele. Siit punktist saab võimalikuks teadvustatud loomine. Tuumafüüsikud on avastanud, et mõttejõud aitab moodustada mateeriat. Kui kasutada keskendumisjõudu ning fokuseerida millelegi, on võimalik eristada kvarkide moodustumist. Tänaseks on seda protsessi isegi filmitud. Tegelikult on teadvustatud loomine ülimalt lihtne vabastatud meele jaoks!!! Kui siin midagi keerukat meie jaoks ongi, siis oma meele vabastamine vanadest arusaamadest ning piirangutest.

 

Tegelikult me loomegi pidevalt oma reaalsust, kuid teeme seda enamasti alateadlikult. Seni kuni me ei valitse oma alateadvuses toimuvat, jääbki meile mulje, nagu elaksime kellegi teise poolt loodud maailmas. Tõde on aga see, et me oleme loonud oma kogemuse maailmast ise. Maailm, milles me elame, on inimkonna ühislooming ning ainult meie ise (kuigi vaimse maailma ehk iseenda kõrgemate teadvusetasandite abiga) saame me oma loomingut muuta ning maailma uueks luua. Selleks on aga vaja tundma õppida iseennast, valitsema oma meeli, kontrollima oma mõtteid ning tundeid, mõistma alateadvuses toimuvaid protsesse.

 

Universumis valitsevad kindlad reeglid, mida võib nimetada ka vaimseteks seadusteks. Kui tunda neid seadusi ning toimida nende järgi, avades end sealjuures tingimusteta armastusele kõige ning kõigi vastu (sest ainult armastus võimaldab meil kogeda ka füüsiliselt piiritletud kehades elades üksolemist tervikuga, tõstes meid erimeelsuste ning erinevuste kohale), siis saab loomine võimalikuks. Seega, et luua harmoonilist maailma, kus valitseksid rahu ning armastus, on vaja muutuda seesmiselt. Kui me avame eneses peituva uinunud potentsiaali ning õpime looma oma reaalsust teadlikult, pole piire sellel, mida luua võiksime. Ainsaks kriteeriumiks on ainult see, et meie looming ei tohi kahjusta Maad ega teisi inimesi, vaid peab olema kooskõlas tervikuga ning toimima kõikide kõige kõrgemaks hüvanguks.

 

Armastusega

Riina Grethiel