Mis on ülestõusmine?


Drunvalo Melchizedek: 

"Ülestõusmist on tavaliselt peetud protsessiks, mis tähendab taevasseminekut. See on teadvuseseisund, kuhu tõuseme, olles läbistanud kõik maise kogemusega kaasnevad õppetunnid. Enamasti seostatakse ülestõusmist surmaga või vähemalt arusaamaga, et tuleb suunduda üles ja ära

Ka Jeshua elu õpetas meile kahtlemata seda, et ülestõusmine võib olla seotud surmaga. Alles pärast oma suurtes piinades toimunud ristisurma lubati tal (või õigemini lubas ta endal ise) taevasse tõusta. Kuid sellele ülimale teadvuseseisundile, mille Jeshua ristil saavutas, eelnes aastatepikkune sisemise ning välise maailma ühendusesoleku kogemine. Kuna Jeshua mõistis, et puhas teadvuseilm on üheselt seotud füüsilise välisilmaga, mis on täis planeete ning tähti, siis oli ta võimeline korda saatma imetegusid. Ta lihtsalt teadis, et need maailmad eksisteerivad mõlemad tema enda teadvuseruumis, ning oli teadlik nende vahel olevast sidemest.

Iga ime viis Jeshua lähemale Elu Allikale – ning lähemale päevale, mil ta võis valida ülestõusmise. Kuid me võime endalt küsida, on see ikka tõsi, et ta tõusis üles alles pärast oma ristisurma? Kas ei võinud olla hoopis nii, et Jeshua ülestõusmine leidis aset juba siis, kui ta oli 12–aastane ning avaldas esmakordselt avalikkuse ees oma erakordseid võimeid? 

Kuid igal juhul on tavaarusaam surmajärgsest ülestõusmisest ning taevasseminekust seotud Jeshua ristisurmaga, olles muutunud tänapäeval ülestõusmise definitsiooniks. Kuid elus ei toimu kõik inimestele teadaolevate reeglite järgi. Tegelikult tundub olevat tõenäoline, et Maa peal on kehtestatud uued reeglid, mille on esile kutsunud inimeste ebaharilik teadvuseseisund praegusel ajastul. Teiste sõnadega, kuigi Jeshua tõusis üles alles pärast oma surma, ei tähenda see, et ka meie samal viisil üles tõuseksime. Elul on meiega teine plaan."

Joviel Straw:

"Mõiste "ülestõusmine" tähendab paljude jaoks lahkumist Maa pealt. On tõsi, et varem või hiljem lahkume me kõik sellelt planeedilt, et mitte kunagi enam naasta füüsilisse vormi, kuid ülestõusmine hõlmab palju enamat. Tegelikult lahkume me iga kord sellelt teadvusetasandilt, mis on iseloomulik eksistentsile füüsilises maailmas, kui lubame endale täielikku hetkes viibimist ning loobume kohtumõistmisest ja klammerdumisest. 

Ülestõusmise puhul võime eristada kolme tasandit. Esimene neist hõlmab paljude elude jooksul kuhjunud valikute läbitöötamist ning puhastamist; teine väljendab  ülestõusmist kui igapäevast praktilist kogemust; ning kolmas tasand on see, mida ka enamik inimesi "ülestõusmise" all mõistab – nimelt meie lõplikku lahkumist Maa pealt reaalsuse kõrgematesse dimensioonidesse. 

Kuid juba enne aastatuhandevahetust sisestati Maale interdimensionaalsete portaalide kaudu uus paradigma, mille tagajärjel ei pea me enam kehast lahkuma, kui oleme lõpetanud esimese, õppimise- ja puhastumisetasandi oma ülestõusmiseprotsessis. Me mitte ainult ei jätka oma arengut antud kehas, vaid võime ka ühe eluea jooksul n-ö mitmeid elusid läbi elada. Siiski on meil alati olemas võimalus kehast lahkumiseks ning taas tagasitulemiseks, kuid me võime valida ka pikema eluea ning lahkumise siit plaanist koos kehaga. Meil ei ole enam vaja füüsiliselt surra. 

Üldiselt pole inimestel sellist valikuvõimalust kunagi varem olnud (väljaarvatud teatud erilisi praktikaid tundvad Tiibeti meistrid). Võimalus arenguks pole kunagi olnud nii kergelt kättesaadav ning õigeid vahendeid tundes võime me luua seda, mida varasematel aegadel võimatuks peeti. Me võime muuta oma kehasid ning tõsta oma vibratsiooni nii kõrgele, et hakkame järjest enam resoneeruma muutustega, mis meie reaalsuses tegelikult aset leiavad.

Maa ülestõusmiseprotsess on juba ammu käivitunud. Oleme valmis liikuma järgmisesse dimensiooni (või dimensioonidesse) nüüd ja praegu. Pean siiski ütlema, et dimensioonid ei ole need, milleks oleme neid seni pidanud. Tegelikult elame me kõikides dimensioonides ühekorraga. Eri dimensioone eraldav loor muutub üha õhemaks sedamööda, kuidas saame teadlikuks iseenda sisemisest jumalikkusest ning siseneme kõrgematesse vaimsetesse maailmadesse. Nüüd ja praegu oleme valmis edasi liikuma järjest avaramatele teadmise ning mõistmise tasanditele – ühinema iseendaga kõrgematel olemisetasanditel. 

On ka neid, kes ei koge ülestõusmist. Need inimesed jäävad lihtsalt tasandile, mis baseerub nende nägemusel reaalsusest. Usun, et kui laseme lahti kolmandale dimensioonile iseloomulikud toimimismustrid, lakkame kohtumast inimestega, kes on otsustanud jääda kolmandasse dimensiooni.   

Seega on üks osa ülestõusmiseprotsessist loobumine klammerdumisest harjumuspärasesse viisi konstrueerida reaalsust – see hõlmab inimesi ja kohti, mida arvame moodustavat meie reaalsuse. Me peame ka loobuma klammerdumisest "oma asjadesse". Asjad on head, kuid mitte tõelised. Veel on tähtis mitte olla klammerdunud ideesse, mis võiks meie meelest juhtuda, kui suundume kõrgematesse dimensioonidesse. On kerge arvata, et kõik meie probleemid lahenevad, kui tõuseme ülespoole, kuid sedasorti mõtlemisest võib saada tõsine takistus.  See oleks sarnane arvamusele, et kui me paari kuu pärast sooja mere äärde puhkusele sõidaksime, saaksid kõik meie probleemid ühekorraga lahendatud. Tegelikkuses võtaksime oma probleemid lihtsalt puhkusele kaasa. Samamoodi, kui liigume edasi kõrgematesse dimensioonidesse, tulevad kõik need moonutused meie energiakehas, mida me seni lahendanud pole, meiega sinna kaasa.   

Mõtlemine teistest dimensioonidest või keskendumine tulevikule võib osutuda takistuseks. Me tahame alati seda, mida me ei saa; me ei igatse kunagi olevikku. Kuid igatsedes millegi järgi, lahkume me olevikust ega viibi enam hetkes. Sellega aga hülgame me väärtusliku kingituse, mis on meie käsutuses. Üksnes olevikuhetkes peitub suur saladus – võimalus muuta oma reaalsust. Muidugi tunneb igaüks meist elevust, kui on toimumas mõni suur kosmiline sündmus või muudatus. Me mõtleme: „Nüüd juhtub see!“ või: „Nüüd juhtub too!“ Kuid tõde jääb alati samaks – see ei ole niivõrd energia, mis loeb, vaid see, kuidas me antud energiat kasutame.   

Rohi ei ole teisel pool loori rohelisem. Rohi on täpselt nii roheline nagu siis, kui suudame elada hetkes. Olemine hetkes ON ülestõusmise saavutamine.

Seega on ülestõusmiseprotsessist võimalik teha oma igapäevase elu lahutamatu osa. See juhtub siis, kui hakkame suhtuma igasse päeva nii, otsekui oleks tegu parima päevaga meie elus. Nii suhtudes muutuvad meie sõnad ja teod – energia, mida toome füüsilisse maailma – kõigile rahu, armastust ning kaastunnet toovaks. Enam kunagi ei vaatle me toimuvaid sündmusi kaotuse valguses. Me saame täidetuks rõõmust. 

Sel viisil elades – suhtumisega, et iga päev on täiuslik –, võime me iga päev kogeda ülestõusmist."


Diana Cooper:

"Ülestõusmine tähendab võnkesageduse tõstmist tasandile, kus kogete end puhta valgusena. Kuna igal meie mõttel, sõnal, tundel ja teol on oma kindel sagedus, millest kokku moodustub meie aura, põhineb ülestõusmine mõtete puhastamisel, emotsioonide korrastamisel ning armastavate, kõikidele kõige kõrgemat hüve taotlevate tegude tegemisel, kuni hakkame viimaks võnkuma kõrgemal valgustasandil ning valgust ka enesest välja kiirgama. Siis elame me rõõmus ja vabaduses.

Inimesed, kes on teadlikud ainuüksi füüsilise kogemuse tasandist, kes uskuvad vaid seda, mida neil on võimalik näha, kuulda ja tunda, liiguvad elust läbi n-ö kolmanda käiguga. Ülalt vaadatuna klammerduvad nad rooli külge ning tunnevad hirmu selle ees, mis nendega tulevikus juhtuda võib. Nad elavad inimlike seaduste järgi, needes ja süüdistades teisi autojuhte, ning kardavad hirmust tagajärgede ees sõidurada vahetada. Sageli usuvad nad koguni, et nende sõidurada ongi ainuke tee, mida mööda ka kõik teised sõitma peaksid.

Kui me avaneme elu vaimsele küljele ning eelkõige tingimusteta armastusele, lükkame kolmanda käigu asemel sisse neljanda ehk teiste sõnadega, liigume neljandasse dimensiooni. See tähendab seda, et kulgeme nüüd elust läbi palju lõdvestunumalt ja usaldavamalt, austades ka kõiki teisi teel olevaid juhte ning järgides oma intuitsiooni. Me teame, et iga inimese isiklik teekond on tema jaoks ainulaadne ning et igaühel on oma eriline eesmärk ja ülesanne.

Kui aktsepteerime, et meie tõeline olemus on eelkõige vaim ning et oleme osakesed Suurest Tervikust ja üksolemises Allikaga, saavad meist iseenda saatuse peremehed. Mõistes, et oleme kaasloojad, ning võttes enda kanda kogu sellega kaasneva väe ja vastutuse, hakkame sõitma viienda käiguga ehk liigume edasi viiendasse dimensiooni. Nüüd rändame oma eluteel veelgi sujuvamalt, abistades ka teisi kaasteelisi. Me loobume madalamast tahtest ning pühendume oma teekonnal kõrgemale eesmärgile.

Kui otsustame lõdvestuda ja seda teekonda nautida, siis avame otsekui katuseakna, nii et Valgus sisse pääseb. See ongi ülestõusmine.

Paljudel inimestel on ülestõusmisega seotud hirme ja väärarusaamu. Mõned arvavad, et ülestõusmine tähendab koos füüsilise kehaga siit maailmast lahkumist, kuid see pole nii. Sel viisil toimus ülestõusmine kaks tuhat aastat tagasi, kuna inimeste võnketasand ei suutnud siis veel sedavõrd suurt valgushulka taluda, kuid tänaseks on inimkond edasi arenenud. Nii et ärge muretsege, te ei pea oma perekonda maha jätma! Keegi ei palu teil läbi katuseakna välja hõljuda. Ülestõusmist sooritades jääte te kindlalt ja rõõmsalt edasi juhiistmele, lastes Allikal või Loojal (või mis tahes viisil te Kõiksuse Väge ka ei nimetaks) endale teed juhatada.

Varasematel aegadel polnud võimalik oma võnkesagedust tõsta ning samaaegselt füüsilisse kehasse jääda, kuid nüüd on see võimalik. Enamik inimesi, kes praegusel ajal ülestõusmist kogevad, otsustavad jääda Maa peale ning teenida inimkonda.

Seega, kui valid ülestõusmisel füüsilisse kehasse jäämise, elad sa edasi, kuid hiilgad, särad ja kiirgad endisest kõrgemal võnketasandil. Tundes rõõmu, tingimusteta armastust ja üksolemist kõige ja kõigiga, võid luua enesele ka oma isikliku maapealse paradiisi.

Kuid kuna oled asunud planetaarsesse teenistusse, polegi su isiklikud soovid ja vajadused enam nii olulised, kui seda on soov teenida kõike olemasolevat.

Kui sinust saab ülestõusnud meister, piisab millegi loomiseks ainuüksi su mõtetest ja sõnadest. Seetõttu oled sa ääretult võimas.

Et sooritada ülestõusmine, tuleb sul esmalt tasakaalustada eelnevate kehastuste jooksul kuhjunud karma. Karma on kõikide su elude jooksul registreeritud heade ja halbade mõtete, sõnade ja tegude bilanss. Kolmandas dimensioonis ei tarvitse madalasagedusliku teo eest tagasimaksenõuet tulla enne kui alles mõnes järgmises elus, seega ei pruugigi kolmanda dimensiooni inimese elustiili ja saatuse poolt väljajagatud kaartide vahel mingit nähtavat seost olla.

Kõrgemates dimensioonides tuleb sul aga oma võlad kiiremini tagasi maksta. Kui su varasemate elude karma on lõplikult tasakaalustatud, hakkab su elus toimima kohene karma. See tähendab, et kui mõtled mõne negatiivse mõtte või teed midagi ebaväärikat, pöörduvad su tegude tagajärjed silmapilkselt bumerangina sinu juurde tagasi. Kui sulle tundub, et sa ei pääse enam väiksemastki eksimusest karistuseta, ole tänulik. Oled jõudnud kohese karma kogemuseni ning sul on nüüd lihtsam oma karmat tasakaalus hoida.

Iga mõte, tunne, sõna või tegu on kindla võnkesagedusega, mis tõmbab ligi samas lainepikkuses võnkuvaid sündmusi, inimesi ja olukordi. Seetõttu tuleb kõik, mida sa välja saadad, sulle tagasi, tagades nii, et su elu välised sündmused peegeldaksid sulle täpselt seda, mis toimub sinu sisemuses. Meile tuleb kasuks, kui vaataksime peeglisse, mille elu meie ette seab, ning muudaksime iseennast, mitte ei üritaks muuta peegelpilti.

Selle reegli puhul võib esineda kolm erandit:

Esiteks võib sul olla eelmistest eludest pärit lepinguid, mis tõmbavad ligi teatavaid madalasageduslikke inimesi või olukordi. Neid lepinguid tuleb austada.

Teiseks võid seista vastamisi raskete olukordade ja inimestega seepärast, et üksnes nii saad teostada valitud missiooni või oma saatust. Just seepärast näivad suured vaimsed õpetajad sageli ligi tõmbavat kohutavaid traumasid. Meenuta suurte meistrite elulugusid, kaasa arvatud Jeesus Kristuse oma.

Kolmandaks võib tegu olla katsumustega, mis on seotud pühitsusprotsessiga. Paljud Ülestõusmise rajal kulgejad on oma karma küll tasakaalu viinud, kuid siis langevad neile osaks katsumused, mis on esile kutsutud vaimsete meistrite poolt, et tugevdada pühitsetavate nõrku külgi. Pühitsusteste võidakse meie ette seada näiteks probleemsete suhete, keeruliste finantsolukordade või ametialaste probleemide näol.  

Selleks et sooritada ülestõusmine, peame esmalt lõpule viima selleks maiseks kehastuseks püstitatud eesmärgi. Mõnel inimesel on sisemine teadmine, et ta juba teebki seda, mida on tegema tulnud. Teistel aga alles tuleb (näiteks meditatsiooni abil) oma eluülesannet mõistma õppida. Kui te ei kulge veel oma tõelisel hingerajal, siis on oluline, et võtaksite vastu need otsused, mis aitaksid teil õigele teele suunduda. Selleks et täita enne kehastumist antud lubadusi, on vahel vaja päris keerulisi valikuid teha.

Inimesed ütlevad mulle tihti: „Ma tean, et ei tee praegu seda, mida ma tegema tulin, aga ma pean sel töökohal veel veidi aega vastu pidama, selleks et raha koguda.“ Kuulen sageli: „Ma tean, et see suhe pole õige, aga ma ei usu, et saaksin üksi hakkama.“ Olen olnud sarnastes olukordades ja mõistan neid hirme väga hästi. Ometi, mida kauem me viivitame, seda aeglasemalt me edasi liigume. Vahel küsin endalt: „Kui mitmes elus olen ma sama probleemiga hädas olnud?“ Ja sageli antakse mulle teada, et kuues või isegi kümnes elus!

Üks ülestõusmise teekonna aluseid on koostöö. Vähesed tõusevad üles eraldatuses. Seepärast palutaksegi meil hoida oma kaaslastel kätest kinni ning liikuda edasi üheskoos.

Te võite olla ülestõusmisele palju lähemal kui arvate. Kui soovite kasutada neid enneolematuid võimalusi, mida meile just praegu hingearengu kiirendamiseks pakutakse, keskenduge eesmärgile ja soovile rääkida, mõelda ja teha kõike vaid kõige kõrgematest ja puhtamatest taotlustest lähtudes.

Ülestõusnud meister Kuthumi ütleb: „Kui vaid need puhaste südamete ja puhaste mõtetega inimesed teaksid, kui lähedal nad on ülestõusmisele.“

Me elame imepärastel aegadel. Mitte kunagi varem kogu inimkonna ajaloos pole olnud selliseid võimalusi vaimseks arenguks nagu praegu."

Vt ka: Katkendeid Diana Cooperi raamatust "Ülestõusmise valguses"