Planeedi ajaloost:
Atlantise legend
Lemuuria ja Atlantis
Tõlkekatkendeid filmist "Atlantise legend"
On olemas arengutsüklid,
kosmilised arengutsüklid, mis mõjutavad teadvuse olukorda siin planeedil. Üks
tsükkel on 26 000 aastat pikk ning meie asume praegu punktis, mis on väga
lähedal kõige sügavamale punktile (kui seda arengutsüklit sinusoidina vaadelda),
aga paikneb siiski juba tõusval joonel. Kristuse sünd langes kõige pimedamasse aega -
suur valgus sündis keset kõige suuremat pimedust. See oli 2000 aastat tagasi. Praegu
oleme sisenemas uude ajastusse ja see, mida kogeme, on uue maailma sündimise
valu.
Aegade alguses tulid
Maale Tarkuse Meistrite, Universumi Loojate, vaimse juhendamise all meie vennad
väliskosmosest ning asusid elama planeedi pinnale. Nende ülesandeks sai
valmistada see planeet ette bioloogilise elu kõrgemate vormide arengu jaoks ning
luua kehastumisvõimalusi hingedele, kelle koduplaneet, mis asus Marsi ja
Jupiteri vahel, oli hävinud aatomikatastroofis.
Need kõrged olendid, kes omasid ülimat
valguskeha, olid täiuslikud inimesed ning tundsid jumalike hierarhiate
loomismüsteeriume. Nad olid teadlikud planeedi sisemisest logosest, kelle
teadvusest sündisid unikaalsed hingederühmad, millest igaüks oli valmis
inkarneeruma eri aegadel. Inimhinged inkarneerusid sõltuvalt oma arenguastmest
eri perioodidel - selleks et areneda ja kasvada. Nad valisid väga spetsiifilisi
elukogemusi läbi tuhandete inkarnatsioonide, kuni jõudsid viimaks täiuslikkuse
saavutamiseni.
Alguses ehitasid meie vennad väliskosmosest linnu
maakera sisemusse. Agartha, Eedeni aed loodi sel teel ning paljud esimeste
asukate
kaastöölised Galaktika Konföderatsioonist tulid seejärel vabatahtlikult Maale.
Kõik nahavärvused ning humanoidsed rassid olid esindatud ning kõik andsid oma
geneetilise panuse nii inimrasside kui ka looma- ning taimeliikide arendamiseks,
et rikastada bioloogilist elu.
Kosmilise Isa loomisplaanis peeti Maad sobilikuks
pinnaseks, et välja arendada universaalne humanoid, kes oleks võimeline
ületama kõiki polaarsusi ning ellu jääma ka äärmuslikes klimaatilistes
tingimustes. Kuni selle ajani oli hingede arenemisprotsessist osa võtnud suur
hulk mittehumanoidseid liike. Erinevused nende vahel olid aga nii suured, et
hingedel oli suuri raskusi inkarneeruda teiste tähesüsteemide kehadesse. Seega
sai kosmiliseks eesmärgiks luua uus eksperimentaalne loomistsoon, mis sünteesiks
universaalse keha kõikide hingede jaoks.
Galaktika Konföderatsioon ning selle juhid, Melkisedeki Ordu, valguse vennad laskusid Maale, et tutvustada uut tüüpi
inimolendit ning planetaarset rasedust. Nad lõid inimolendid nende endi näo
järgi ning olid abiks inimese geneetiliste täiendamiste juures.
Kuni inglite langemiseni läks kõik hästi ning
vastavalt plaanile. Loomasarnased inimesed arenesid otseste geneetiliste
paranduste toimel ning arendasid üsna lühikese aja jooksul sobivad kehad. Nende
olendite kehad said täiuslikuks niivõrd lühikese aja jooksul ning hinged
Millonalt, Veenuselt ning Marsilt, kes olid minevikus läbinud juba
inkarnatsioonide ahelaid, said võimeliseks inkarneeruma Maa peal, selleks et
saavutada täiuslikkus.
Sellest ajast alates asustasid Maad kahte sorti
inimesed: tõelised surematud, füüsilis-eeterlikud olendid, kes elasid Maa
sisemuses ning valvasid loomingu ja selle evolutsiooni üle, ning surelikud, kes
puhastasid end läbi kehastuste ning alles arenesid inimeseks saamise suunas.
Vastavalt plaanile lõid inimesed
tsivilisatsioone, mis tõusid ja langesid. Erinevad hingedegrupid ammutasid neis tsivilisatsioonides
kogemusi. Kuid ühel hetkel võtsid evolutsiooni
valvurid, keda nimetatakse ka ingliteks, võimu näiliselt enda kätte. Nad nägid,
kui ilusaks oli nende looming muutunud. Mõned neist maavälistest olenditest, kes
pärinesid väliskosmosest, sattusid kiusatusse maiste kuningate ahvatluste mõjul,
kes pakkusid neile alati kingitusi, kaasaarvatud ilusaid naisi, sealhulgas ka
valitsejate endi tütreid. Mõned Konföderatsiooni saadikud andsid kiusatusele
järele ning väliskosmosest pärit olendid said lapsi surelike naistega. See
oli ainus tegu, mis oli keelatud Elohimi poolt. Sealt alates pidi need, kes olid
Seadust rikkunud, loobuma oma puutumatusest ning ka surematusest. Nad aeti välja
Maa keskmest, Agarthast, Eedeni aiast. Sellest alates olid nad kaotanud ka oma
igavese nooruse. Täiusliku inimolendi sisekosmos, mis ühendas hinge ning kehas
väljendunud isiksust, sai selle eraldumise läbi kannatada. Ta oli määratud
naasma evolutsioonilisse tsüklisse.
Algselt elasid langenud jumalad paar tuhat
aastat, kuid pärast Atlantise aega kahanes nende eluiga mõnele sajale aastale -
näiteks Metusala elas 960-aastaseks. Siiski olid pooljumalatel ülivõimed ning
nad olid palju arenenumad tavalistest surelikest. Läbi nende kõrgelt
vibreerivate tšakrate, füüsilises keha asuvate energiakeskuste, olid nad
ikka veel võimelised kasutama oma viit kõrgemat meelt. Nad olid selgeltnägijad,
selgeltkuuljad, selgelttundjad, selgeltkompijad ning selgelthaistjad. Lisaks
sellele oli neil anne magnetiseerida, mida nad võisid kasutada selleks, et
tervendada inimesi. Teadmised kõrgtasemelisest tehnoloogiast peitusid nende
alateadvuses. Nende sensitiivsus ja anded tegid neist vaimsed juhid välise
maailma jaoks. Prohvetid, kõrged preestrid ning maagid läbi kõikide aegade on
tegelikult olnud nende langenud jumalate hinged. Siiski oli see kõik osa Looja
plaanist ning need hinged olid teinud vabatahtliku ohverduse selleks, et
inimkond saaks areneda ja kasvada. Nad valgustasid inimeste teed inimeseks
saamise protsessis, teel tagasi Jumaliku Isa juurde.
Kunagi eksisteeris Maa peal kõrge kultuur, kus
inimesed olid täidetud vaimust ning tundsid Loomingu kõiki saladusi. Neid
saladusi näidati neile, sest nad elasid harmoonias kõige olemasolevaga. Kui
inimolend valib elu harmoonias oma vaimu ning hinge eesmärgiga, siis avab see
valik uksed kõrgemate tajude juurde. Ning universaalne vaim näitab läbi jumaliku
inspiratsiooni inimestele tõe valgust. Tulemuseks on globaalne valgustatus ning
tsivilisatsioon areneb.
Lemuuria aegadel, kui planeeti asustasid Valguse
lapsed, kui inimkond oli alles lapsekingades ning kui kõrged valgusolendid juhtisid inimkonda, olid kaks poolt
omavahel ühendatud ning see toimis nii juhtide tasandil. Preestrid ja preestrinnad töötasid koos
tandemina,
kusjuures preestrid võtsid kõrgematelt tasanditelt vastu ideid, jumalikke mõtteid
ning
tõid neid alla selleks, et naispool ehk preestrinnad, vastu tulles rahva vajadustele,
neid ideid siin reaalsuses manifesteerida võiksid. Põhimõtteliselt
töötasid mees- ja naispool loomisprotsessis koos. Üks pool võttis vastu idee, teine
andis selle teostamiseks vajamineva jõu. Praegusel ajal peaksime preestri
ja preestrinna osad enda seest üles leidma ja omavahel ühendama, et
suudaksime nii
jumalikku mõtet alla tuua, kui seda ka manifesteerida.
Atlantises elas neljanda juure rass, mis jõudis
oma arengus tippu. Sealsed jumalikult inspireeritud teadlased olid avastanud
universaalse energia saladused. Teadlased ning jumalikult inspireeritud meistrid
töötasid koos, et luua vaimsete teadmiste baasil harmoonilist tehnoloogiat.
Infot said nad otse universaalsest Akašiks nimetatud mälupangast. Pikka aega
olid Vägi ja Armastus ühendatud. Inimolenditel ei olnud ego eraldi Kõrgemast
Minast. Inimkond koges õitsengut teaduse kõikides harudes ning õppis tundma
väliskosmost. Peaaegu kõik haigused olid ravitavad ning inimesed elasid sageli
väga vanaks. Neil olid kontaktid teiste planeetidega - inimeste ning vaimsete
olenditega väliskosmosest. Sel ajal elanud inimrass omas universaalset
arusaamist, et planeet on bioloogiline elusolend; mõisteti, et planeet on keha
ning inimesed - rakud selles kehas. Ei tuntud mõisteid eraomand ega omakasu ning
inimesed hoidsid oma planetaarse keha - Maa – puhta, sest nad teadsid, et on
ainult üks ühine planeet kõikide jaoks, mida ei saa müüa ega jagada. Ning
inimesed hoolitsesid selle vee, õhu ja ressursside eest. Kõigil oli olemas kõik
eluks vajalik. Puudusid klassivahed, polnud rikkaid ega vaeseid. Andmine ja
saamine olid tasakaalus ning kõik elasid külluses.
Kosmiliste seaduste tundmine asendas dogmaatilisi
religioone ning väljastpoolt pealepandud piiranguid. Inimesed ei pidanud tegema
rasket tööd, vaid töötasid rõõmuga, et anda oma isiklik panus ühiskonna
teenimiseks. Kõiki individuaalseid andeid julgustati. Arusaamine vaimsest
sisemaailmast ning materiaalsest välismaailmast võimaldas vanadel Tarkuse
Meistritel elada inimestega kõrvuti ning õpetada neile Loomingu suuri saladusi
ning tutvustada templi initsiatsiooniastmeid. Universaalse tarkuse lihtsus
tagas, et viis elementi - maa, tuli, vesi, õhk ja kosmiline eeter - lõid baasi
kõigele, mis eluks vajalik oli. Inimesed mõistsid, et nad on osakesed Jumalast,
kes elab nende kaudu Maa peal ning et ei ole midagi ega kedagi väljaspool
Jumalat. Nad olid teadlikud Loomingu mitmekülgsusest ning sellest, et Vaim on
jõudnud kehastumiseni miljonite aastate jooksul. Nad teadsid, et on elupaigaks
kõikvõimsale Väele, mis ainult ootab ülesäratamist.
Müstilistes koolides õppisid nad
aste-astmelt tõstma oma teadvust jumal-inimese tasandile. Keegi ei palvetanud
välise Jumala poole. Nad mäletasid veel, et olid alla laskunud ning
inkarneerunud inglid, kes olid asunud õppima elukooli, et jätkata sündimist
niikaua, kuni on saanud meistriteks kõikides võimalikes tajutavates kogemustes,
et tõusta siis kõrgematesse dimensioonidesse, kõrgematele teadvusetasanditele.
Tarkuse Meistrid teadsid laieneva ning kokkutõmbuva
universumi seadusi. India pühades tekstides, veedades, kirjeldatakse seda kui
Jumala sisse- ja väljahingamist. Laienevat tsüklit nimetatakse oomega tsükliks,
sest siis eemaldub kõik Allikast. Mida enam Linnutee ning meie Päike
Allikast kaugenesid, seda nõrgemaks jäi ühendus Vaimse Allikaga, kust kõik on alguse
saanud. See tähendas, et kogu elu langes vaimses mõttes madalamatesse
dimensioonidesse, jõudes viimaks kolmandasse dimensiooni – tahkesse
materiaalsesse maailma.
Atlantis ning sealne rass eksisteerisid ikka veel
neljandas dimensioonis. Tarkuse Meistrid teadsid, et on saabunud selle
tsivilisatsiooni tipp, neile olid teada kosmilised tsüklid ning ka see, et
hinged laskuvad allapoole, kolmandasse dimensiooni, et täielikult unustada oma
jumalik päritolu ning läbida nn pimeduse aeg.
Seni olid inimesed elanud jumalikult juhitud
matriarhaadi ajal. Pimeduse ajal kogeti aga patriarhaadi sündi ning inimese
isikliku tahte tekkimist, mis on ka ego alus.
Kolmandat dimensiooni tabas pooluste nihe, Maa
magnetväli hävis ning terve kontinent vajus tohutus katastroofis vee alla.
Enne kui see aset leidis, viisid Tarkuse Meistrid
oma teadmised püramiididesse varjule. Nad ei säilitanud kirjalike tekste, vaid
ehitasid matemaatilise täpsusega püramiide, kasutades universaalset keelt, mida
mõistetakse alles siis, kui inimkond saab võimeliseks väljuma kolmanda
dimensiooni tsüklist, läbib neljanda ning tõuseb taas viiendasse dimensiooni.
Meistrid hoiatasid valitud inimesi suure
katastroofi eest ning saatsid neid maadele, kus oli ohutum, selleks et neist
võiksid saada sellel unustuse teekonnal valgusekandjad inimkonna jaoks.
Ka tänapäeval leiame tõendusmaterjali selle
imelise tsivilisatsiooni olemasolu kinnituseks. Selle vaimset pärandit -
jutustusi neist iidsetest aegadest - kajastab mütoloogia. Meistrid on
kinnitanud, et nad tulevad tagasi pärast seda, kui inimkond on läbinud pimeduse
aja. Nad tulevad tagasi, et asutada uusi Tarkuse koole, siis kui Armastus,
Tarkus ja Vägi on taasühendatud.
Kui inimkond jõudis kõige
madalamasse faasi, siis võisid kõrgel teadvustasandil olevad maavälised rassid
toimida veel ainult kui vaatlejad või evolutsiooni valvurid. Mõned neist
lahkusid planeedilt ning läksid tagasi Veenusele või Plejaadidele. Teine osa
tõmbus maa-alustesse linnadesse, seestpoolt õõnsa Maa sisemistesse
dimensioonidesse, mida tuntakse ka Shambhala, Eedeni ning Agartha nimede all.
Läbi pooluste nihke sai Maa väline pind negatiivselt polariseeritud ning
seetõttu jäi sisemaailm, Agartha ehk Eedeni aed eraldatuks välisest maailmast.
Sümboolselt tähendas see seda, et väline inimolend heideti välja paradiisist.
Sealsed elanikud kasutasid aega, teadvust ning gravitatsioonilisi barjääre, et
kinni pitseerida kuldsetesse linnadesse viivad väravad.
Atlantise vennaskond
Ajal, mil Atlantis jõudis oma arengu tippu,
otsustasid auahned teadlased jälile jõuda looduse viimastele saladustele. Nad
püüdsid tungida Maad ümbritsevate võrgustike ja gravitatsiooniga seotud
saladuste südamesse ning nii nagu tänapäeva varivalitsuste salajaste
uurimisprojektide puhulgi, oli ka nende eesmärgiks saavutada kontroll kogu
mateeria struktuuri üle. Nad uurisid elektrogravitatsiooni - mateeria
kokkusurumist heli ja valguse abil. Nad ehitasid vastuvõtjad, milleks olid
tohutult suured kristallstruktuurid, et õppida valitsema aja üle ning nad
kasutasid oma eksperimentideks geomantilisi jõupunkte, et mitmekordistada
energiavälja. Algselt kasutati neid struktuure selleks, et suhelda kõrgemate
maailmadega. Kuid nüüd hakkas teadus otsima selle tehnoloogia abil algheli -
jõudu, millest kõik on alguse saanud.
See kõik oli osa loomisplaanist ning see
tsivilisatsioon oli lihtsalt jõudnud välismaailma uurides oma arengus tippu.
Kuid nüüd sisenes Atlantis ohtlikusse faasi. Kuni selle ajani olid teadlased
ning kõrged preestrid olnud ühendatud. Ainult jumalikult juhitud inimolend, kes
mõtles südamega ning tundis peaga, omas õigust pääseda Loomise saladustele
lähedale. Sellist teadlast ning kõrget preestrit juhtis Jumal ning kõrgemad
vaimsed hierarhiad. Ta oli harmoonias oma loominguga ning ta ei ohustanud
kunagi kellegi elu iha tõttu võimu saavutada.
Kuid siis algas Maa peal uus, pime ajastu.
Meistrid, kes polnud veel lõpetanud oma initsiatsiooniprotsessi ning nende
õpilased hakkasid eksperimenteerima ning uurima algheli ilma seitsmest Tarkuse
Meistrist koosneva nõukogu loata. Sellega pandi alus Atlantise hävingule.
Omakasupüüdlik mõtlemine, mis oli eraldunud jumalikust juhtimisest ning mida ei
tasakaalustanud südamest tulev intuitsioon, hakkas kuritarvitama isiklikku tahet
ning väge. See lahutas teadlased ja preesterkonna. Ning nii sai katastroof
vältimatuks. Seitsmest Targast koosnev nõukogu, kes sel perioodil
füüsiliselt Maa peal elas, tõmbus nüüd tagasi. Jumala poolt välja valitud inimesi hoiatati
ning saadeti erinevatele kontinentidele, selleks et säästa neid inimkonna
languses osalemisest.
Pärast katastroofi hajusid rahvad laiali. Tarkus,
keeled ning traditsioonid lahknesid. Kõik liikus üha edasi polaarsuse ning
eraldumise suunas. Pimeduse ajaga algas ka laskumise tsükkel, pidevalt suureneva
individuaalsuse ning eraldumise suunas. Esimest korda ilmus areenile Pimeduse
Vennaskond. Enne seda oli tarkus olnud ühine kõikide jaoks. Puudus tark eliit
ning masse ei hoitud teadmatuses. Ei olnud valitsejaid ning polnud ka inimesi,
keda valitseda, puudusid valitsuse survemeetodid. Kuid nüüd langes enamus
vaimseid õpetajaid ning maiseid juhte välismaailmas polaarsuse mõju alla.
Enesekesksed valitsejad lõid oma linnriigid ning tänu tarkusele, mida nad
hoidsid endi käes, ülistati neid üha rohkem ja rohkem ning hakati ka teenima.
Atlantise vennaskond jagas tarkuse kaheks osaks:
ühelt poolt eksoteerilised teadmised, mis olid kõigile kättesaadavad, ning
teiselt poolt esoteerilised teadmised, mis olid kättesaadavad vaid vennaskonna
pühitsetud liikmetele. Ütlemine, et teadmine on vägi, sai alguse just sellel
ajal. Kui teadmisi hakati varjama tavaliste inimeste eest, sai vaimsest
langusest pimedus. Tekkis võimuvõitlus vennaskonna juhtide vahel, kes hirmus
selle ees, et kaotavad oma võimu, kasutasid teadust, et luua relvi. Suuline
kokkulepe polnud enam võimalik. Algul loodi relvi selleks, et end kaitsta;
hiljem hakati neid kasutama agressiooniks. Valitsused hakkasid üksteise järel
spioneerima ning asutati esimesed salateenistused. Need traditsioonid on elavad
tänapäevalgi. Salateenistused mitte ainult ei teeninud valitsuste juhte, vaid ka
korruptsioonijõude.
Sel viisil jõudis Atlantis pärast mitmeid
allakäigu astmeid põhja. Ühe sellise tüli haripunktil, kus võideldi absoluutse
ülemvõimu pärast, loodi ülim relv – gravitatsioonipomm, selleks et hävitada
omavahel võitlevate eliitpreestrite linnu.
13 000 aasta jooksul põhjustasid need linnad
üksteisele hävingut, kuni viimaks jõuti lõpliku aatomisõjani. Sel ajal loodi
algheli ning see põhjustas gravitatsioonilisi muutusi Maa magnetväljas. Järgnes
pooluste nihe, kontinentaalsed platood lõhenesid ning üleujutused pühkisid
minema enamuse selle kõrge tsivilisatsiooni linnadest.
Üks osa Atlantise salajasest tarkusest toodi
Egiptusesse, teine osa läks Tiibetisse ja Indiasse. Esimesed vaaraod olid
atlantlaste otsesed järeltulijad. Salajased initsiatsioonitekstid anti üle
egiptuse kuninglikele perekondadele. Pole ime, et Atlantise kõrgtehnoloogia viis
püramiidide ehitamiseni ning Seaduselaeka loomiseni. Osa Atlantise vennaskonnast
elas edasi Egiptuses. Hermeetikute müstilised teadmised pärinesid samuti
otseselt sellest traditsioonist. Vanu salajasi jooniseid ning Atlantise teadmisi
kasutasid nii Ehnaton, Hermes Trismegistos, Aabraham kui Pythagoras.
Kui Maa laskus kolmandasse dimensiooni ning
planetaarne logos, Maa hing, sisenes uude kogemuste tsüklisse, jõudis inimeste
teadvus polariseerumise haripunkti. Kuni tänase päevani on vastandumine ning
eraldatus säilinud.
Kui Atlantis ning selle kontinent vee alla
vajusid, lahkus Maa neljandast ning viiendast dimensioonist ja sisenes kolmanda
dimensiooni materiaalsesse struktuuri. Kolmandasse dimensiooni langedes kaotas
inimkond oma ühenduse kõrgemate tasanditega ning kõige olemasolevaga. Teadlikkus
polaarsustest saavutas võidu ja harmoonia asemel sisenes üha rohkem vastandeid
inimeste mõtetesse ja tegudesse.
Isegi juhtiv preesterkond sai sellest mõjutatud
ning nad hakkasid dogmaatiliselt kaitsma oma tõdesid. Maa peale tekkisid kaks
suurt vennaskonda, mis olid mõjutatud Shambhala ning Agartha poolt. Koos
nimetatakse neid Mao vennaskonnaks. Shambhalast kutsuti Tarkuse Meistreid, neid
esile manades, Agarthast kutsuti aga Meistreid, äratades neid enese sees. Koos
moodustasid nad universaalse terviku, mis koosnes kahest vastandist. Mõlemad
vennaskonnad pidasid teist pimeduse vennaskonnaks ja mustadeks maagideks.
Võitlus vennaskondade vahel leidis aset uskumatult pika perioodi jooksul ning
jõudis lõpuks oma haripunkti Teises Maailmasõjas.
Kaks vastandit – Päike (Illuminati) ning Kuu (Luminarie)
seisavad vastamisi ning võitlevad võimu pärast, kuid kumbki neist ei saa võita,
nad võivad üksnes ületada polaarsuse. Inimkond on olnud mõjutatud neist kahest
vastanduvast tarkuse interpretatsioonist. Nende kahe vennaskonna esindajad on
külastanud kõiki valitsusi, kelle liikmeid on osaliselt pühendatud ka inimkonna
arenguplaani.
Muistsel ajal jagunes Mao vennaskond kaheks –
Kollase draakoni vennaskonnaks ning Punase draakoni vennaskonnaks. Koos
moodustasid nad Mao vennaskonna. Mõlemad võtsid osa inimkonna vaimsest
harimisest. Kollane draakon domineeris idas ning Punane draakon läänes. Me võime
siiamaani leida kollamütsiliste ning punamüstiliste ordusid, mis pärinevad
sellest ajast; nende kloostreid on kõikjal üle kogu Tiibeti. Shambhala ning
Agartha vaimsed sõdalased on ennustanud, et languse tsükli lõpus, kui viimne
ettekuulutus vaimsest lahingust on täitunud, tulevad nad tagasi, et paljastada
tõde ning siis lõppeb pimeduse aeg ning algab taas kuldaeg.
Atlantise katastroofi üleelanud olid valitud
seemned viienda juure rassist, kellest inimkond pärines. Läbi mitmete tuhandete
aastate küpsemaks saav inimkond laskus nüüd sügavale ning hämmastavale
teadvustasandile. Maavälised valgusekandjad andsid allesjäänud Atlantise
preestritele instruktsioonid asutada Mao vennaskond. Kolmas ning varjatud jõud,
mis mõjutas vennaskonda, oli kotkas, mis sümboliseeris kosmilist vennaskonda.
Nemad inspireerisid mõlemat vennaskonda ning ka maiseid kuningaid ehitama
impeeriume. Kõik sõjad olid instrumentaalsed, nii pandi alus uutele
ajalooperioodidele ning loodi inimkonna ajalugu. See on vana mäng, kus kaks
parteid omavahel võitlevad, kuid kolmas partei ning tema tegevus selle
korraldamisel jääb varjatuks. Seega olid kõik maised juhid manipuleeritavad
kolmanda jõu poolt, mis toimis selleks, et täide viia Looja plaani.
Valgusekandjad Föderatsioonist, nn Jumala valvurid, tutvustasid Maa peal
salajast haridusprogrammi, et juhtida maiseid inimesi vastavalt arenguplaanile
täiuslikkuse saavutamise suunas.
Teatud aegadel saatis vennaskond oma saadikuid
Maa peale, et ellu viia teatud ülesandeid. Nad külastasid maiseid valitsejaid
erinevatel ajalooetappidel ning andsid neile instruktsioone. Krahv St Germaini nähti mitmete sajandite jooksul Euroopas, kuni ta lõpuks jäljetult
kadus oma reisil läbi Aasia.
Inimteadvuse langus peale Atlantise langemist oli
osa Jumala plaanist, et juhtida hingi täiuslikuks saamise poole. Miski ei
suutnud seda takistada, sest see oli seotud planeedi baasenergiaga, selle
elektromagnetilise kiirgusega, mis järjest enam moonutas inimeste teadvust.
Niipea kui olukord seda jälle võimaldas, anti inimkonna juhtidele uusi,
teadvusesse tulevaid impulsse. See toimus läbi sõnumitoojate, kes tulid Maa
sisemuses asuvatest linnadest. Mõned ilmusid kui kehastunud meistrid, teised kui
saadikud.
Atlantise langusest alates prevaleeris
illuminaatide vennaskond. Ta kehtestas Päikese ülemvõimu, mis väljendus
maskuliinsuses. Kõik lääne kultuuri sümbolid on kandnud mao kujutist. Samuti
sümboliseeris püramiid või obelisk kosmose mehelikku võimu. Kirikud ning
tänapäeva kõrghooned väljendavad mehelikku kõikvõimsust. Päikese meistrid on
olnud kogu lääne kultuuri arhitektid. Ka nüüd püüavad nad väga kogu maailma üle
ülemvõimu saavutada. Nad kõik teenivad Shambhalat ning töötavad koos Punase
draakoniga. Tiibetis on punamütsiliste ordu, kes on Shambhala maised esindajad.
Shambhala vendade eesmärk koos nende maiste juhtide, Illuminati vennaskonnaga,
on rajada globaalne valitsus, mis omaks kontrolli kogu maailma üle. Vennaskond
sümboliseerib Maaga seotud jõude, oomega poolust, mateeria ülesehitajaid.
Maailma poliitikud ning religioonid teenivad sama eesmärki, nad baseeruvad
sellel vennaskonnal ning kasutavad erinevaid vahendeid, saavutamaks sama
eesmärki. Alates Atlantises toimunud võitlusest on Shambhala vennaskond juhtinud
inimkonda vaimselt ning rajanud suuri impeeriume.
Mis juhtus Agarthaga? Kuu meistrid, luminaarid,
surematud, kes elavad Agarthas, esindavad vaimuühendust, alfa poolust.
Meistritel, kes on vaimu kaitsjad, on täiuslikud eeterkehad, mida nad võivad
materialiseerida igal ajal. Nad on Maa magnetvälja ning selle karma hoidjad.
Nemad on teine polaarsus – vaimne alfa poolus. Nad töötavad koos valguse
meistritega. Nad on Graali hoidjad, sisekosmose püha kooshoidev jõud. Püha tuli
hoiab koos seitset algenergiat, mis voolavad läbi Maa ning iga elusolendi, nii
orgaanilise kui anorgaanilise, läbi vaimu ning keha kooshoidva seitsme tśakra.
Selles manifesteerub jumalik muster Maa peal. Agartha eksisteerib kui
füüsilis-eeterlik linn ning varjab vennaskonna vastandpoolust. Kuu meistrid on
kosmiline naisjõud, vaimne jõud, sisemine elujõud. Viimase 26 000 aasta jooksul,
kui on kestnud pime aeg, tõmbusid Seitse Tarka Atlantiselt, kumarad, tagasi
Agarthasse. Nad moodustasid sisemise maailma negatiivse pooluse ning teenisid
välise inimkonna progressi. Nüüd on nad lõpetanud oma töö siseilmas. Nad teadsid
ka, et nende vabanemine tuleb siis, kui saabub aeg polaarsuste ületamiseks, mis
lõpetab õppimise tsükli inimkonna jaoks.
Atlantise pärand
Tuhandeid aastaid on möödunud. Terved
tsivilisatsioonid on tõusnud ja langenud, hinged on ammutanud kogemusi selle
kohta, kuidas olla inimene. Kotkas ning Mao vennaskond on valvanud
evolutsiooniprotsessi üle. Pühitsetud olid tarkuse hoidjad ning neil oli õigus
teadmisi edasi anda ainult vaimselt küpsetele läbi initsiatsioonide ning
tseremooniate. Seega paljud erinevad vennaskonnad sulasid kokku ühises
eesmärgis, et edendada ning õpetada inimkonda. Vennaskonna missioon oli valvata
teadmiste üle nii kaua, kuni inimesed saavad ise võimelised tõmmata tarkust oma
sisemiselt minalt. Tõepoolest, tarkus ilma kogemusteta on ohtlik. Iga inimolend
on pidanud kasvama tänasesse päeva, selleks et saada baasiks jumal-inimesele.
Täiuslik inimene väljendab inkarneerunud Jumalat. Iga ajastu oli erineva vooruse
manifestatsioon. Igas kultuuris anti avatarade kaudu inimkonnale uus voorus, mis
oli baasiks tema täiustumisele. Viimane avatara, Jeesus Naatsaretist,
manifesteeris tingimusteta armastust. Uus ning ulatuslik avatara on
grupi-avatara – arenenud hingede grupp, kelle liikmed levitavad kõik sama
sõnumit Maa peal. See on avatara, kelles väljenduvad ühinemine ning
ülestõusmine. See grupina ilmunud avatara tutvustab veevalaja ajastut, milles
inimene lõpuks ennast leiab ning mõistab, et me kõik oleme üks.
Vennaskonnad on loonud kõik maailma religioonid
vaimse hierarhia juhtimisel. Edutati kõiki voole, et inimest edasi aidata.
Julgustati nii 12 musta kui 12 valge vooruse arengut selleks, et luua
mänguväljakut kogemustele ning inimeseks saamisele.
Inimolenditel on võimalus valida voorus, mida nad
tahavad väljendada. Nad vastutavad selle mängu eest, mida nad mängivad, selleks
et saada Inimeseks. Maa, füüsiline kosmos, loodi vaid selleks, et omandada
kogemust, kuidas funktsioneerib elu füüsilises mateerias. Igaüks usub, et tema
taotlus ning seisukohad on alati õiged. Tõe tunnetamine ning tõeline armastus
avalduvad aga alati läbi isetute tegude, millel pole enam omakasupüüdlikku
taotlust ning mida tunneb ära viljadest, mida kasvatavad täiuslikkuseni jõudnud
inimolendid. Isetu tegu ei ole kunagi see, mis soovib alla suruda negatiivset
polaarsust, selleks et seda allutada või parandada. Isetud teod, positiivsed
teod on rohkem väärt kui tuhanded sõnad armastusest või maailma parandamisest.
Armastus algab alati sealt, kus me hetkel asume oma elus.
Tekst pärineb
VALGUSESAARE ARHIIVIST
2002/2003
|