Planeedi ajaloost: Atlantise legend

Lemuuria ja Atlantis

Tõlkekatkendeid filmist "Atlantise legend"  
 

On olemas arengutsüklid, kosmilised arengutsüklid, mis mõjutavad teadvuse olukorda siin planeedil. Üks tsükkel on 26 000 aastat pikk ning meie asume praegu punktis, mis on väga lähedal kõige sügavamale punktile (kui seda arengutsüklit sinusoidina vaadelda), aga paikneb siiski juba tõusval joonel. Kristuse sünd langes kõige pimedamasse aega - suur valgus sündis keset kõige suuremat pimedust. See oli 2000 aastat tagasi. Praegu oleme sisenemas uude ajastusse ja see, mida kogeme, on uue maailma sündimise valu.

Aegade alguses tulid Maale Tarkuse Meistrite, Universumi Loojate, vaimse juhendamise all meie vennad väliskosmosest ning asusid elama planeedi pinnale. Nende ülesandeks sai valmistada see planeet ette bioloogilise elu kõrgemate vormide arengu jaoks ning luua kehastumisvõimalusi hingedele, kelle koduplaneet, mis asus Marsi ja Jupiteri vahel, oli hävinud aatomikatastroofis.

Need kõrged olendid, kes omasid ülimat valguskeha, olid täiuslikud inimesed ning tundsid jumalike hierarhiate loomismüsteeriume. Nad olid teadlikud planeedi sisemisest logosest, kelle teadvusest sündisid unikaalsed hingederühmad, millest igaüks oli valmis inkarneeruma eri aegadel. Inimhinged inkarneerusid sõltuvalt oma arenguastmest eri perioodidel - selleks et areneda ja kasvada. Nad valisid väga spetsiifilisi elukogemusi läbi tuhandete inkarnatsioonide, kuni jõudsid viimaks täiuslikkuse saavutamiseni.

Alguses ehitasid meie vennad väliskosmosest linnu maakera sisemusse. Agartha, Eedeni aed loodi sel teel ning paljud esimeste asukate kaastöölised Galaktika Konföderatsioonist tulid seejärel vabatahtlikult Maale. Kõik nahavärvused ning humanoidsed rassid olid esindatud ning kõik andsid oma geneetilise panuse nii inimrasside kui ka looma- ning  taimeliikide arendamiseks, et rikastada bioloogilist elu.

Kosmilise Isa loomisplaanis peeti Maad sobilikuks pinnaseks, et välja arendada universaalne humanoid, kes oleks võimeline ületama kõiki polaarsusi ning ellu jääma ka äärmuslikes klimaatilistes tingimustes. Kuni selle ajani oli hingede arenemisprotsessist osa võtnud suur hulk mittehumanoidseid liike. Erinevused nende vahel olid aga nii suured, et hingedel oli suuri raskusi inkarneeruda teiste tähesüsteemide kehadesse. Seega sai kosmiliseks eesmärgiks luua uus eksperimentaalne loomistsoon, mis sünteesiks universaalse keha kõikide hingede jaoks.

Galaktika Konföderatsioon ning selle juhid, Melkisedeki Ordu, valguse vennad laskusid Maale, et tutvustada uut tüüpi inimolendit ning planetaarset rasedust. Nad lõid inimolendid nende endi näo järgi ning olid abiks inimese geneetiliste täiendamiste juures.

Kuni inglite langemiseni läks kõik hästi ning vastavalt plaanile. Loomasarnased inimesed arenesid otseste geneetiliste paranduste toimel ning arendasid üsna lühikese aja jooksul sobivad kehad. Nende olendite kehad said täiuslikuks niivõrd lühikese aja jooksul ning hinged Millonalt, Veenuselt  ning Marsilt, kes olid minevikus läbinud juba inkarnatsioonide ahelaid, said võimeliseks inkarneeruma Maa peal, selleks et saavutada täiuslikkus.

Sellest ajast alates asustasid Maad kahte sorti inimesed: tõelised surematud, füüsilis-eeterlikud olendid, kes elasid Maa sisemuses ning valvasid loomingu ja selle evolutsiooni üle, ning surelikud, kes puhastasid end läbi kehastuste ning alles arenesid inimeseks saamise suunas.

Vastavalt plaanile lõid inimesed tsivilisatsioone, mis tõusid ja langesid. Erinevad hingedegrupid ammutasid  neis tsivilisatsioonides kogemusi. Kuid ühel hetkel võtsid evolutsiooni valvurid, keda nimetatakse ka ingliteks, võimu näiliselt enda kätte. Nad nägid, kui ilusaks oli nende looming muutunud. Mõned neist maavälistest olenditest, kes pärinesid väliskosmosest, sattusid kiusatusse maiste kuningate ahvatluste mõjul, kes pakkusid neile alati kingitusi, kaasaarvatud ilusaid naisi, sealhulgas ka valitsejate endi tütreid. Mõned Konföderatsiooni saadikud andsid kiusatusele järele ning väliskosmosest pärit olendid said lapsi surelike naistega. See oli ainus tegu, mis oli keelatud Elohimi poolt. Sealt alates pidi need, kes olid Seadust rikkunud, loobuma oma puutumatusest ning ka surematusest. Nad aeti välja Maa keskmest, Agarthast, Eedeni aiast. Sellest alates olid nad kaotanud ka oma igavese nooruse. Täiusliku inimolendi sisekosmos, mis ühendas hinge ning kehas väljendunud isiksust, sai selle eraldumise läbi kannatada. Ta oli määratud naasma evolutsioonilisse tsüklisse.  

Algselt elasid langenud jumalad paar tuhat aastat, kuid pärast Atlantise aega kahanes nende eluiga mõnele sajale aastale - näiteks Metusala elas 960-aastaseks. Siiski olid pooljumalatel ülivõimed ning nad olid palju arenenumad tavalistest surelikest. Läbi nende kõrgelt vibreerivate tšakrate, füüsilises keha asuvate energiakeskuste, olid nad ikka veel võimelised kasutama oma viit kõrgemat meelt. Nad olid selgeltnägijad, selgeltkuuljad, selgelttundjad, selgeltkompijad ning selgelthaistjad. Lisaks sellele oli neil anne magnetiseerida, mida nad võisid kasutada selleks, et tervendada inimesi. Teadmised kõrgtasemelisest tehnoloogiast peitusid nende alateadvuses. Nende sensitiivsus ja anded tegid neist vaimsed juhid välise maailma jaoks. Prohvetid, kõrged preestrid ning maagid läbi kõikide aegade on tegelikult olnud nende langenud jumalate hinged. Siiski oli see kõik osa Looja plaanist ning need hinged olid teinud vabatahtliku ohverduse selleks, et inimkond saaks areneda ja kasvada. Nad valgustasid inimeste teed inimeseks saamise protsessis, teel tagasi Jumaliku Isa juurde.

Kunagi eksisteeris Maa peal kõrge kultuur, kus inimesed olid täidetud vaimust ning tundsid Loomingu kõiki saladusi. Neid saladusi näidati neile, sest nad elasid harmoonias kõige olemasolevaga. Kui inimolend valib elu harmoonias oma vaimu ning hinge eesmärgiga, siis avab see valik uksed kõrgemate tajude juurde. Ning universaalne vaim näitab läbi jumaliku inspiratsiooni inimestele tõe valgust. Tulemuseks on globaalne valgustatus ning tsivilisatsioon areneb.

Lemuuria aegadel, kui planeeti asustasid Valguse lapsed, kui inimkond oli alles lapsekingades ning kui kõrged valgusolendid juhtisid inimkonda, olid kaks poolt omavahel ühendatud ning see toimis nii juhtide tasandil. Preestrid ja preestrinnad töötasid  koos tandemina, kusjuures preestrid võtsid kõrgematelt tasanditelt vastu ideid, jumalikke mõtteid ning tõid neid alla selleks, et naispool ehk preestrinnad, vastu tulles rahva vajadustele, neid ideid siin reaalsuses manifesteerida võiksid. Põhimõtteliselt töötasid mees- ja naispool  loomisprotsessis koos. Üks pool võttis vastu idee, teine andis selle teostamiseks vajamineva jõu. Praegusel ajal peaksime preestri ja preestrinna osad enda seest üles leidma ja omavahel ühendama, et  suudaksime  nii jumalikku mõtet alla tuua, kui seda ka manifesteerida.

Atlantises elas neljanda juure rass, mis jõudis oma arengus tippu. Sealsed jumalikult inspireeritud teadlased olid avastanud universaalse energia saladused. Teadlased ning jumalikult inspireeritud meistrid töötasid koos, et luua vaimsete teadmiste baasil harmoonilist tehnoloogiat. Infot said nad otse universaalsest Akašiks nimetatud mälupangast. Pikka aega olid Vägi ja Armastus ühendatud. Inimolenditel ei olnud ego eraldi Kõrgemast Minast. Inimkond koges õitsengut teaduse kõikides harudes ning õppis tundma väliskosmost. Peaaegu kõik haigused olid ravitavad ning inimesed elasid sageli väga vanaks. Neil olid kontaktid teiste planeetidega - inimeste ning vaimsete olenditega väliskosmosest. Sel ajal elanud inimrass omas universaalset arusaamist, et planeet on bioloogiline elusolend; mõisteti, et planeet on keha ning inimesed - rakud selles kehas. Ei tuntud mõisteid eraomand ega omakasu ning inimesed hoidsid oma planetaarse keha - Maa – puhta, sest nad teadsid, et on ainult üks ühine planeet kõikide jaoks, mida ei saa müüa ega jagada. Ning inimesed hoolitsesid selle vee, õhu ja ressursside eest. Kõigil oli olemas kõik eluks vajalik. Puudusid klassivahed, polnud rikkaid ega vaeseid. Andmine ja saamine olid tasakaalus ning kõik elasid külluses.

Kosmiliste seaduste tundmine asendas dogmaatilisi religioone ning väljastpoolt pealepandud piiranguid. Inimesed ei pidanud tegema rasket tööd, vaid töötasid rõõmuga, et anda oma isiklik panus ühiskonna teenimiseks. Kõiki individuaalseid andeid julgustati. Arusaamine vaimsest sisemaailmast ning materiaalsest välismaailmast võimaldas vanadel Tarkuse Meistritel elada inimestega kõrvuti ning õpetada neile Loomingu suuri saladusi ning tutvustada templi initsiatsiooniastmeid. Universaalse tarkuse lihtsus tagas, et viis elementi - maa, tuli, vesi, õhk ja kosmiline eeter - lõid baasi kõigele, mis eluks vajalik oli. Inimesed mõistsid, et nad on osakesed Jumalast, kes elab nende kaudu  Maa peal ning et ei ole midagi ega kedagi väljaspool Jumalat. Nad olid teadlikud Loomingu mitmekülgsusest ning sellest, et Vaim on jõudnud kehastumiseni miljonite aastate jooksul. Nad teadsid, et on elupaigaks kõikvõimsale Väele, mis ainult ootab ülesäratamist.

Müstilistes koolides õppisid nad aste-astmelt tõstma oma teadvust jumal-inimese tasandile. Keegi ei palvetanud välise Jumala poole. Nad mäletasid veel, et olid alla laskunud ning inkarneerunud inglid, kes olid asunud õppima elukooli, et jätkata sündimist niikaua, kuni on saanud meistriteks kõikides võimalikes tajutavates kogemustes, et tõusta siis kõrgematesse dimensioonidesse, kõrgematele teadvusetasanditele. Tarkuse Meistrid teadsid laieneva ning kokkutõmbuva universumi seadusi. India pühades tekstides, veedades, kirjeldatakse seda kui Jumala sisse- ja väljahingamist. Laienevat tsüklit nimetatakse oomega tsükliks, sest siis eemaldub kõik  Allikast. Mida enam Linnutee ning meie Päike Allikast kaugenesid, seda nõrgemaks jäi ühendus Vaimse Allikaga, kust kõik on alguse saanud. See tähendas, et kogu elu langes vaimses mõttes madalamatesse dimensioonidesse, jõudes viimaks kolmandasse dimensiooni – tahkesse materiaalsesse maailma.

Atlantis ning sealne rass eksisteerisid ikka veel neljandas dimensioonis. Tarkuse Meistrid teadsid, et on saabunud selle tsivilisatsiooni tipp, neile olid teada kosmilised tsüklid ning ka see, et hinged laskuvad allapoole, kolmandasse dimensiooni, et täielikult unustada oma jumalik päritolu ning läbida nn pimeduse aeg.

Seni olid inimesed elanud jumalikult juhitud matriarhaadi ajal. Pimeduse ajal kogeti aga patriarhaadi sündi ning inimese isikliku tahte tekkimist, mis on ka ego alus.

Kolmandat dimensiooni tabas pooluste nihe, Maa magnetväli hävis ning terve kontinent vajus tohutus katastroofis vee alla.

Enne kui see aset leidis, viisid Tarkuse Meistrid oma teadmised püramiididesse varjule. Nad ei säilitanud kirjalike tekste, vaid ehitasid matemaatilise täpsusega püramiide, kasutades universaalset keelt, mida mõistetakse alles siis, kui inimkond saab võimeliseks väljuma kolmanda dimensiooni tsüklist, läbib neljanda ning tõuseb taas viiendasse dimensiooni.

Meistrid hoiatasid valitud inimesi suure katastroofi eest ning saatsid neid maadele, kus oli ohutum, selleks et neist võiksid saada sellel unustuse teekonnal valgusekandjad inimkonna jaoks.

Ka tänapäeval leiame tõendusmaterjali selle imelise tsivilisatsiooni olemasolu kinnituseks. Selle vaimset pärandit - jutustusi neist iidsetest aegadest - kajastab mütoloogia. Meistrid on kinnitanud, et nad tulevad tagasi pärast seda, kui inimkond on läbinud pimeduse aja. Nad tulevad tagasi, et asutada uusi Tarkuse koole, siis kui Armastus, Tarkus ja Vägi on taasühendatud.  

Kui inimkond jõudis kõige madalamasse faasi, siis võisid kõrgel teadvustasandil olevad maavälised rassid toimida veel ainult kui vaatlejad või evolutsiooni valvurid. Mõned neist lahkusid planeedilt ning läksid tagasi Veenusele või Plejaadidele. Teine osa tõmbus maa-alustesse linnadesse, seestpoolt õõnsa Maa sisemistesse dimensioonidesse, mida tuntakse ka Shambhala, Eedeni ning Agartha nimede all. Läbi pooluste nihke sai Maa väline pind negatiivselt polariseeritud ning seetõttu jäi sisemaailm, Agartha ehk Eedeni aed eraldatuks välisest maailmast. Sümboolselt tähendas see seda, et väline inimolend heideti välja paradiisist. Sealsed elanikud kasutasid aega, teadvust ning gravitatsioonilisi barjääre, et kinni pitseerida kuldsetesse linnadesse viivad väravad.  

Atlantise vennaskond

Ajal, mil Atlantis jõudis oma arengu tippu, otsustasid auahned teadlased jälile jõuda looduse viimastele saladustele. Nad püüdsid tungida Maad ümbritsevate võrgustike ja gravitatsiooniga seotud saladuste südamesse ning nii nagu tänapäeva varivalitsuste salajaste uurimisprojektide puhulgi, oli ka nende eesmärgiks saavutada kontroll kogu mateeria struktuuri üle. Nad uurisid elektrogravitatsiooni - mateeria kokkusurumist heli ja valguse abil. Nad ehitasid vastuvõtjad, milleks olid tohutult suured kristallstruktuurid, et õppida valitsema aja üle ning nad kasutasid oma eksperimentideks geomantilisi jõupunkte, et mitmekordistada energiavälja. Algselt kasutati neid struktuure selleks, et suhelda kõrgemate maailmadega. Kuid nüüd hakkas teadus otsima selle tehnoloogia abil algheli - jõudu, millest kõik on alguse saanud. 

See kõik oli osa loomisplaanist ning see tsivilisatsioon oli lihtsalt jõudnud välismaailma uurides oma arengus tippu. Kuid nüüd sisenes Atlantis ohtlikusse faasi. Kuni selle ajani olid teadlased ning kõrged preestrid olnud ühendatud. Ainult jumalikult juhitud inimolend, kes mõtles südamega ning tundis peaga, omas õigust pääseda Loomise saladustele lähedale. Sellist teadlast ning kõrget preestrit juhtis Jumal ning kõrgemad vaimsed hierarhiad. Ta oli harmoonias oma loominguga ning ta ei ohustanud kunagi kellegi elu iha tõttu võimu saavutada. 

Kuid siis algas Maa peal uus, pime ajastu. Meistrid, kes polnud veel lõpetanud oma initsiatsiooniprotsessi ning nende õpilased  hakkasid eksperimenteerima ning uurima algheli ilma seitsmest Tarkuse Meistrist koosneva nõukogu loata. Sellega pandi alus Atlantise hävingule. Omakasupüüdlik mõtlemine, mis oli eraldunud jumalikust juhtimisest ning mida ei tasakaalustanud südamest tulev intuitsioon, hakkas kuritarvitama isiklikku tahet ning väge. See lahutas teadlased ja preesterkonna. Ning nii sai katastroof vältimatuks. Seitsmest Targast koosnev nõukogu, kes sel perioodil füüsiliselt Maa peal elas, tõmbus nüüd tagasi. Jumala poolt välja valitud inimesi hoiatati ning saadeti erinevatele kontinentidele, selleks et säästa neid inimkonna languses osalemisest. 

Pärast katastroofi hajusid rahvad laiali. Tarkus, keeled ning traditsioonid lahknesid. Kõik liikus üha edasi polaarsuse ning eraldumise suunas. Pimeduse ajaga algas ka laskumise tsükkel, pidevalt suureneva individuaalsuse ning eraldumise suunas. Esimest korda ilmus areenile Pimeduse Vennaskond. Enne seda oli tarkus olnud ühine kõikide jaoks. Puudus tark eliit ning masse ei hoitud teadmatuses. Ei olnud valitsejaid ning polnud ka inimesi, keda valitseda, puudusid valitsuse survemeetodid. Kuid nüüd langes enamus vaimseid õpetajaid ning maiseid juhte välismaailmas polaarsuse mõju alla. Enesekesksed valitsejad lõid oma linnriigid ning tänu tarkusele, mida nad hoidsid endi käes, ülistati neid üha rohkem ja rohkem ning hakati ka teenima. 

Atlantise vennaskond jagas tarkuse kaheks osaks: ühelt poolt eksoteerilised teadmised, mis olid kõigile kättesaadavad, ning teiselt poolt esoteerilised teadmised, mis olid kättesaadavad vaid vennaskonna pühitsetud liikmetele. Ütlemine, et teadmine on vägi, sai alguse just sellel ajal. Kui teadmisi hakati varjama tavaliste inimeste eest, sai vaimsest langusest pimedus. Tekkis võimuvõitlus vennaskonna juhtide vahel, kes hirmus selle ees, et kaotavad oma võimu, kasutasid teadust, et luua relvi. Suuline kokkulepe polnud enam võimalik. Algul loodi relvi selleks, et end kaitsta; hiljem hakati neid kasutama agressiooniks. Valitsused hakkasid üksteise järel spioneerima ning asutati esimesed salateenistused. Need traditsioonid on elavad tänapäevalgi. Salateenistused mitte ainult ei teeninud valitsuste juhte, vaid ka korruptsioonijõude. 

Sel viisil jõudis Atlantis pärast mitmeid allakäigu astmeid põhja. Ühe sellise tüli haripunktil, kus võideldi absoluutse ülemvõimu pärast, loodi ülim relv – gravitatsioonipomm, selleks et hävitada omavahel võitlevate eliitpreestrite linnu. 

13 000 aasta jooksul põhjustasid need linnad üksteisele hävingut, kuni viimaks jõuti lõpliku aatomisõjani. Sel ajal loodi algheli ning see põhjustas gravitatsioonilisi muutusi Maa magnetväljas. Järgnes pooluste nihe, kontinentaalsed platood lõhenesid ning üleujutused pühkisid minema enamuse selle kõrge tsivilisatsiooni linnadest. 

Üks osa Atlantise salajasest tarkusest toodi Egiptusesse, teine osa läks Tiibetisse ja Indiasse. Esimesed vaaraod olid atlantlaste otsesed järeltulijad. Salajased initsiatsioonitekstid anti üle egiptuse kuninglikele perekondadele. Pole ime, et Atlantise kõrgtehnoloogia viis püramiidide ehitamiseni ning Seaduselaeka loomiseni. Osa Atlantise vennaskonnast elas edasi Egiptuses. Hermeetikute müstilised teadmised pärinesid samuti otseselt sellest traditsioonist. Vanu salajasi jooniseid ning Atlantise teadmisi kasutasid nii Ehnaton, Hermes Trismegistos, Aabraham kui Pythagoras.  

Kui Maa laskus kolmandasse dimensiooni ning planetaarne logos, Maa hing, sisenes uude kogemuste tsüklisse, jõudis inimeste teadvus polariseerumise haripunkti. Kuni tänase päevani on vastandumine ning eraldatus säilinud.  

Kui Atlantis ning selle kontinent vee alla vajusid, lahkus Maa neljandast ning viiendast dimensioonist ja sisenes kolmanda dimensiooni materiaalsesse struktuuri. Kolmandasse dimensiooni langedes kaotas inimkond oma ühenduse kõrgemate tasanditega ning kõige olemasolevaga. Teadlikkus polaarsustest saavutas võidu ja harmoonia asemel sisenes üha rohkem vastandeid inimeste mõtetesse ja tegudesse. 

Isegi juhtiv preesterkond sai sellest mõjutatud ning nad hakkasid dogmaatiliselt kaitsma oma tõdesid. Maa peale tekkisid kaks suurt vennaskonda, mis olid mõjutatud Shambhala ning Agartha poolt. Koos nimetatakse neid Mao vennaskonnaks. Shambhalast kutsuti Tarkuse Meistreid, neid esile manades, Agarthast kutsuti aga Meistreid, äratades neid enese sees. Koos moodustasid nad universaalse terviku, mis koosnes kahest vastandist. Mõlemad vennaskonnad pidasid teist pimeduse vennaskonnaks ja mustadeks maagideks. Võitlus vennaskondade vahel leidis aset uskumatult pika perioodi jooksul ning jõudis lõpuks oma haripunkti Teises Maailmasõjas.  

Kaks vastandit – Päike (Illuminati) ning Kuu (Luminarie) seisavad vastamisi ning võitlevad võimu pärast, kuid kumbki neist ei saa võita, nad võivad üksnes ületada polaarsuse. Inimkond on olnud mõjutatud neist kahest vastanduvast tarkuse interpretatsioonist. Nende kahe vennaskonna esindajad on külastanud kõiki valitsusi, kelle liikmeid on osaliselt pühendatud ka inimkonna arenguplaani.  

Muistsel ajal jagunes Mao vennaskond kaheks – Kollase draakoni vennaskonnaks ning Punase draakoni vennaskonnaks. Koos moodustasid nad Mao vennaskonna. Mõlemad võtsid osa inimkonna vaimsest harimisest. Kollane draakon domineeris idas ning Punane draakon läänes. Me võime siiamaani leida kollamütsiliste ning punamüstiliste ordusid, mis pärinevad sellest ajast; nende kloostreid on kõikjal üle kogu Tiibeti. Shambhala ning Agartha vaimsed sõdalased on ennustanud, et languse tsükli lõpus, kui viimne ettekuulutus vaimsest lahingust on täitunud, tulevad nad tagasi, et paljastada tõde ning siis lõppeb pimeduse aeg ning algab taas kuldaeg. 

Atlantise katastroofi üleelanud olid valitud seemned viienda juure rassist, kellest inimkond pärines. Läbi mitmete tuhandete aastate küpsemaks saav inimkond laskus nüüd sügavale ning hämmastavale teadvustasandile. Maavälised valgusekandjad andsid allesjäänud Atlantise preestritele instruktsioonid asutada Mao vennaskond. Kolmas ning varjatud jõud, mis mõjutas vennaskonda, oli kotkas, mis sümboliseeris kosmilist vennaskonda. Nemad inspireerisid mõlemat vennaskonda ning ka maiseid kuningaid ehitama impeeriume. Kõik sõjad olid instrumentaalsed, nii pandi alus uutele ajalooperioodidele ning loodi inimkonna ajalugu. See on vana mäng, kus kaks parteid omavahel võitlevad, kuid kolmas partei ning tema tegevus selle korraldamisel jääb varjatuks. Seega olid kõik maised juhid manipuleeritavad kolmanda jõu poolt, mis toimis selleks, et täide viia Looja plaani. Valgusekandjad Föderatsioonist, nn Jumala valvurid, tutvustasid Maa peal salajast haridusprogrammi, et juhtida maiseid inimesi vastavalt arenguplaanile täiuslikkuse saavutamise suunas. 

Teatud aegadel saatis vennaskond oma saadikuid Maa peale, et ellu viia teatud ülesandeid. Nad külastasid maiseid valitsejaid erinevatel ajalooetappidel ning andsid neile instruktsioone. Krahv St Germaini nähti mitmete sajandite jooksul Euroopas, kuni ta lõpuks jäljetult kadus oma reisil läbi Aasia.  

Inimteadvuse langus peale Atlantise langemist oli osa Jumala plaanist, et juhtida hingi täiuslikuks saamise poole. Miski ei suutnud seda takistada, sest see oli seotud planeedi baasenergiaga, selle elektromagnetilise kiirgusega, mis järjest enam moonutas inimeste teadvust. Niipea kui olukord seda jälle võimaldas, anti inimkonna juhtidele uusi, teadvusesse tulevaid impulsse. See toimus läbi sõnumitoojate, kes tulid Maa sisemuses asuvatest linnadest. Mõned ilmusid kui kehastunud meistrid, teised kui saadikud.  

Atlantise langusest alates prevaleeris illuminaatide vennaskond. Ta kehtestas Päikese ülemvõimu, mis väljendus maskuliinsuses. Kõik lääne kultuuri sümbolid on kandnud mao kujutist. Samuti sümboliseeris püramiid või obelisk kosmose mehelikku võimu. Kirikud ning tänapäeva kõrghooned väljendavad mehelikku kõikvõimsust. Päikese meistrid on olnud kogu lääne kultuuri arhitektid. Ka nüüd püüavad nad väga kogu maailma üle ülemvõimu saavutada. Nad kõik teenivad Shambhalat ning töötavad koos Punase draakoniga. Tiibetis on punamütsiliste ordu, kes on Shambhala maised esindajad. Shambhala vendade eesmärk koos nende maiste juhtide, Illuminati vennaskonnaga, on rajada globaalne valitsus, mis omaks kontrolli kogu maailma üle. Vennaskond sümboliseerib Maaga seotud jõude, oomega poolust, mateeria ülesehitajaid. Maailma poliitikud ning religioonid teenivad sama eesmärki, nad baseeruvad sellel vennaskonnal ning kasutavad erinevaid vahendeid, saavutamaks sama eesmärki. Alates Atlantises toimunud võitlusest on Shambhala vennaskond juhtinud inimkonda vaimselt ning rajanud suuri impeeriume. 

Mis juhtus Agarthaga? Kuu meistrid, luminaarid, surematud, kes elavad Agarthas, esindavad vaimuühendust, alfa poolust. Meistritel, kes on vaimu kaitsjad, on täiuslikud eeterkehad, mida nad võivad materialiseerida igal ajal. Nad on Maa magnetvälja ning selle karma hoidjad. Nemad on teine polaarsus – vaimne alfa poolus. Nad töötavad koos valguse meistritega. Nad on Graali hoidjad, sisekosmose püha kooshoidev jõud. Püha tuli hoiab koos seitset algenergiat, mis voolavad läbi Maa ning iga elusolendi, nii orgaanilise kui anorgaanilise, läbi vaimu ning keha kooshoidva seitsme tśakra. Selles manifesteerub jumalik muster Maa peal. Agartha eksisteerib kui füüsilis-eeterlik linn ning varjab vennaskonna vastandpoolust. Kuu meistrid on kosmiline naisjõud, vaimne jõud, sisemine elujõud. Viimase 26 000 aasta jooksul, kui on kestnud pime aeg, tõmbusid Seitse Tarka Atlantiselt, kumarad, tagasi Agarthasse. Nad moodustasid sisemise maailma negatiivse pooluse ning teenisid välise inimkonna progressi. Nüüd on nad lõpetanud oma töö siseilmas. Nad teadsid ka, et nende vabanemine tuleb siis, kui saabub aeg polaarsuste ületamiseks, mis lõpetab õppimise tsükli inimkonna jaoks.  

Atlantise pärand  

Tuhandeid aastaid on möödunud. Terved tsivilisatsioonid on tõusnud ja langenud, hinged on ammutanud kogemusi selle kohta, kuidas olla inimene. Kotkas ning Mao vennaskond on valvanud evolutsiooniprotsessi üle. Pühitsetud olid tarkuse hoidjad ning neil oli õigus teadmisi edasi anda ainult vaimselt küpsetele läbi initsiatsioonide ning tseremooniate. Seega paljud erinevad vennaskonnad sulasid kokku ühises eesmärgis, et edendada ning õpetada inimkonda. Vennaskonna missioon oli valvata teadmiste üle nii kaua, kuni inimesed saavad ise võimelised tõmmata tarkust oma sisemiselt minalt. Tõepoolest, tarkus ilma kogemusteta on ohtlik. Iga inimolend on pidanud kasvama tänasesse päeva, selleks et saada baasiks jumal-inimesele. Täiuslik inimene väljendab inkarneerunud Jumalat. Iga ajastu oli erineva vooruse manifestatsioon. Igas kultuuris anti avatarade kaudu inimkonnale uus voorus, mis oli baasiks tema täiustumisele. Viimane avatara, Jeesus Naatsaretist, manifesteeris tingimusteta armastust. Uus ning ulatuslik avatara on grupi-avatara – arenenud hingede grupp, kelle liikmed levitavad kõik sama sõnumit Maa peal. See on avatara, kelles väljenduvad ühinemine ning ülestõusmine. See grupina ilmunud avatara tutvustab veevalaja ajastut, milles inimene lõpuks ennast leiab ning mõistab, et me kõik oleme üks.  

Vennaskonnad on loonud kõik maailma religioonid vaimse hierarhia juhtimisel. Edutati kõiki voole, et inimest edasi aidata. Julgustati nii 12 musta kui 12 valge vooruse arengut selleks, et luua mänguväljakut kogemustele ning inimeseks saamisele. 

Inimolenditel on võimalus valida voorus, mida nad tahavad väljendada. Nad vastutavad selle mängu eest, mida nad mängivad, selleks et saada Inimeseks. Maa, füüsiline kosmos, loodi vaid selleks, et omandada kogemust, kuidas funktsioneerib elu füüsilises mateerias. Igaüks usub, et tema taotlus ning seisukohad on alati õiged. Tõe tunnetamine ning tõeline armastus avalduvad aga alati läbi isetute tegude, millel pole enam omakasupüüdlikku taotlust ning mida tunneb ära viljadest, mida kasvatavad täiuslikkuseni jõudnud inimolendid. Isetu tegu ei ole kunagi see, mis soovib alla suruda negatiivset polaarsust, selleks et seda allutada või parandada. Isetud teod, positiivsed teod on rohkem väärt kui tuhanded sõnad armastusest või maailma parandamisest. Armastus algab alati sealt, kus me hetkel asume oma elus.
 

Tekst pärineb VALGUSESAARE ARHIIVIST

2002/2003