Armastus ja tervendamine
Armastus ON Looming
Drunvalo Melchizedek
Katkend raamatust
"Elulille iidne
saladus" II osa
Armastus on kogu
Loomingu allikas. Armastus on tegelikult teadvus ise, mis on loonud kõik
universumid, dimensioonid ning maailmad, milles me elame. Kui vaatleme teisi
maailmu meile omasest dualistlikust vaatepunktist, näeme kõike olemasolevat
jagunevat kolmeks.
Vaatleme aega mineviku, oleviku ja tulevikuna. Näeme ruumi x-, y- ja
z-telgedena. Suurusjärke jagame mikrokosmoseks, meile harjumuspäraseks
maailmaks ning makrokosmoseks. Nimetame seda kõike kolmainsuseks, millel
põhineb Reaalsus.
Alates aatomiosakestest kuni
suurte galaktikateni hoitakse arvul kolm põhinevat Reaalsust koos jõudude
poolt, millele oleme andnud erinevaid nimesid, kuna vaatleme neid
eraldiseisvate ning üksteisega seostumatutena. Aatomeid hoiavad koos
tuumajõud ning need on näiliselt erinevad gravitatsioonijõududest, mis
seovad planeete päikestega ja päikeseid teiste päikestega. Ent on need jõud
siis tõesti nii erinevad? Võib-olla seisneb ainus tõeline erinevus
dimensioonilises tasandis, kus nad manifesteeruvad.
Armastus on ka teatud vibratsioon
teadvuses, mis inimeste vahel kogetuna neid ühte seob. Ilma armastuseta on
abielu vaid tühi kest ning tavaliselt see ka laguneb. Mõnikord jääb abielu
püsima vaid sellepärast, et säästa lapsi, kuid kas pole see siis samuti
armastus, mis antud juhul abielu koos hoiab – nimelt armastus laste vastu?
Meil võib olla ka teisi põhjusi jätkamata suhet, kus jääb puudu armastusest,
kuid see pole kunagi ligilähedanegi tõelisele armastusele rajatud suhtele.
Armastus on side, mis on kõigist teistest sidemetest tugevam. Armastuse
nimel on inimesed valmis surema.
Ma usun, et kõik universumis olev
peegeldab teadvust. Selle põhjal, mida olen näinud ja tunnetanud, on kogu
energia teadvus, sõltumata sellest, kuidas seda nimetatakse – elektriks,
magnetismiks, elektromagnetilisteks väljadeks, soojuseks, kineetikaks,
tuumajõuks, gravitatsiooniks vms. Tuginedes nimetatud uskumusele, võime näha, et kuna valemi
e=mc² järgi on energia arv, mida saadakse mateeria ja valguse kiiruse
ruudu korrutisest, pole ka mateeria ise muud kui teadvus, ainult et
kristalliseerunud kujul. Sellest maailmapildist lähtudes omab kõik
olemasolev teadvust. Ja teadvus on valgus, mis peegeldub tagasi ka välises
maailmas olevalt mateerialt, luues samal ajal igal hingetõmbel seda välist
maailma. Teadvuse siseilm – unenäod, nägemused, tunded, emotsioonid,
seksuaalenergia, kundalini ja isegi meie tõlgendused välismaailmast – kõik
see on mateeria allikas ning selle alus, kuidas on mateeria meie ümber
korraldatud:
e=mc². Armastusel on siduv roll selles võrrandis. Meile on
omane suur loomejõud. Oleme selle küll unustanud, kuid nüüd on käes aeg
meenutada.
Just sellepärast vajabki elav
Mer-Ka-Ba elusolekuks armastust. Armastuseta on
Mer-Ka-Ba elutu ja sureb peagi. Naiselik aspekt, armastus, peab
tasakaalustama meespoolt või ellujäämine pole võimalik.
Armastus on see, mis suudab muuta
vee veiniks. Armastus on see, mis suudab inimese surmast tagasi tuua.
Armastus on see, mis suudab tervendada sind ja teisi. Armastus ja ainult
armastus tervendab selle maailma. Seega, kui keegi räägib tervendamisest
armastust mainimata, ei kajasta selle inimese jutt tõde. Meditsiinis on vaid
teatud asjad võimalikud. Kuid armastuse abil on kõik võimalik. Armastuse
seisukohalt vaadatuna pole ravimatu haigus midagi muud kui valgus ning keha
aatomeid saab ümber struktureerida nii, et nad loovad täiusliku tervise.
Armastuse puudumine on kõigi hädade ja haiguste allikas, sest ainult
armastus loob kaoses korra ning armastuse puudumise tagajärjeks on alati
kaos.
Tervenemine leiab aset vaid armastuse
kohalolekul.
80-ndate teisel poolel viisime läbi uurimuse, et näha, kas erinevatel tervendajatel võiks ka olla midagi
ühist. Me uurisime paljusid tervendajaid, kellest enamik kasutas
tervendamiseks erinevaid tehnikaid ning meetodeid. Esindatud olid pea kõik
teadaolevad tervendusmeetodid. Uurisime kätega tervendajaid, kirurge, kes
opereerivad ilma skalpellita ja üksnes vaimujõul, reiki meistreid, praanaga
tervendajaid, indiaani ravitsejaid, šamaane, nõiakunsti praktiseerijaid,
sensitiive jne. Me uurisime energiat, mida nende kehad välja kiirgasid, kui
nad oma tööd tegid, ning avastasime, et siinuslaine muster oli nende kõigi
puhul peaaegu et identne – muster koosnes kolmest kõrgest ning ühest
madalamast lainest, mis pidevalt vaheldudes kordusid – ning seda mustrit
loov allikas paiknes universaalses südametšakras.
See oli geomeetrilisest
vaatepunktist väga huvitav, sest südametšakrast üles- ja allapoole jääva
hingamiskanali lõikude pikkused on vastavalt siis üks osa meesaspekti ja
kolm osa naisaspekti. Nimetatud muster oli omane kõigile tervendajatele – vähemalt siis,
kui nad tervendasid. Nende kese paiknes tervendamise hetkel Kristuse tšakras,
mis asub rinnakuluu alumisest tipust veidi ülalpool ning on peamine tšakra
universaalse tingimusteta armastuse kogemiseks!
Tänu sellele uurimusele ja
teistele isiklikele kogemustele usun ma nüüd, et pole kuigi oluline, millist
tervendustehnikat (või -tehnikaid) inimene kasutab. Tehnika annab
tervendajale lihtsalt raamistiku, millele tema mõistus saab keskenduda, kuid
tegelik tervendus leiab aset üksnes selle armastuse tõttu, mida
tervendaja tervendatavale jagab. Tervendaja armastus inimese vastu on see,
mis tervendab, mitte aga tema teadmised. Seega on tõe varjamine rääkida
tervendamisest ilma armastust mainimata.
Inimeste, linnade või kasvõi kogu
planeedi tervendamine on üks ja see sama. Ainus erinevus seisneb vajamineva
armastuse hulgas.
Mõistusel on teadmised mateeriaga
manipuleerimiseks, kuid armastus pole mitte ainult võimeline mateeriat
muundama, vaid seda ka ilma igasuguse pingutuseta tühjusest looma. Ükskõik,
milline ka poleks probleem, mis tervendamist vajab, armastus leiab alati
tee. Tõelisel armastusel piirangud puuduvad.
Milline on küll see
loor, mis takistab meil seda võimast tõde nägemast ning selle järgi elamast?
Need on meie uskumuste mustrid, mis meid piiravad. See, mida me usume tõde
olevat, ongi meie piirang. Kui arstid meile ütlevad, et teatud haigus on
ravimatu ning me seda usume, ei suuda me ennast tervendada. See uskumus
halvab meid. Siis peamegi nimetatud uskumuse järgi elama, isegi kui see
tähendab suurt piina ning ebamugavust kogu ülejäänud eluks. Ainult ime,
midagi palju suuremat, kui me ise, suudab selle halvava uskumuste mustri
purustada. Seega on meie mõistus tervenemise takistaja. Kui meid juhib
mõistus ja mitte süda, siis kannatame me peaaegu alati.
Lubage mul rääkida teile üks
tõestisündinud lugu naisest, kes saavutas võidu oma mõistuse ning uskumuste
mustrite üle. Tema nimi on Doris Davidson.
Doris haigestus lastehalvatusse
ning enne, kui ma temaga kohtusin, oli ta veetnud juba kaksteist aastat
ratastoolis. Arst oli talle öelnud, et ta ei saa enam kunagi käia ning ta
oli selle „faktiga“ leppinud. Ta elas üksi oma pojaga, kes tõi ohvriks oma
isikliku elu, et ema eest hoolitseda.
Ühel päeval sattus Doris Katrina Raphaelli raamatutele kristallidega tervendamisest. Teda köitis Katrina
väide, et kõik haigused on ravitavad. Tänu Katrina sõnadele hakkas ta
esimest korda pärast paljusid aastaid uskuma tervenemise võimalikkusse. Ta
helistas abi saamiseks Katrinale, kuid mingi põhjusel palus Katrina tal
hoopis mulle helistada.
Kui Doris mulle helistas ning abi
palus, ütlesin talle, et pean enne, kui teda aidata saan, luba küsima ning
et helistan talle pärast tagasi. (Me räägime loa küsimise tähtsusest selles
peatükis veel edaspidi.) Ma suhtlesin inglitega ning luba tervendamiseks
anti. Nad palusid mul teha mitte tavapärast tervendustööd, vaid töötada
ainult tema uskumuste mustritega. Nad ütlesid, et niipea, kui ta
tõeliselt usub, et tervenemine on võimalik, terveneb ta iseenesest.
Ja nii helistasin ma talle tagasi
ning me üksnes rääkisime. Kord nädalas, paljude kuude vältel me ainult
rääkisime ning alati teemadel, mis aitasid tal saavutada usku sellesse, et
ta suudab ennast tervendada. Kuid kõigi nende kuude jooksul ei toimunud tema
olukorras mingeid muudatusi.
Siis ühel päeval helistas ta
mulle ning juba tema häälest ja otsusekindlusest võis aru saada, et ta oli
muutunud. Ta teatas, et oli teinud otsuse. Ta oli otsustanud, et ei istu
enam kunagi ratastooli. Ja nii müüs ta oma ratastooli maha ning arst määras
talle spetsiaalsed klambrid puusade ja jalgade toetamiseks. Dorise jalad
olid pikaajalisest istumisest väga nõrgaks jäänud. Lisaks klambritele vajas ta
ka neljajalgset kõndimistuge, mis aitas tal püsti seista. Nende abivahendite
toel möödus palju kuid.
Siis ühel päeval tundis ta, et
tema jalad olid muutunud piisavalt tugevaks ning ta läks üle tavaliste
karkude kasutamisele. See toimis ning Doris muutus üha kindlamaks selles, et
suudab end ise tervendada.
Tema jalad muutusid nii tugevaks,
et puusatoed polnud enam vajalikud ning sestpeale kasutas ta oma jalgade
toestamiseks vaid põlvetugesid. Ta kõndis juba väga hästi ning tundis end
nii enesekindlana, et palus pojal kodust lahkuda, et too saaks lõpuks oma
elu
elama hakata. Ta oli nüüd võimeline hoolitsema enese eest ilma välise
abita.
Siis jõudis kätte tähtis päev.
Doris oli võimeline kõndima ilma karkudeta, kasutades vaid tugesid. Ta oli
nii erutunud, et mul oli raske temaga telefoni teel rääkida. Mõni päev
hiljem läks ta California Autoregistrikeskusse, et hankida autojuhiluba.
Kohe pärast seda müüs ta maha oma maja, ostis tuliuue auto ning sõitis Taosesse New-Mexicos, kus ma tol ajal elasin, ning osales ühel mu Elulille
seminaridest. Ta kõndis seminariruumi ilma välise abita sisse ning tal oli
nii lai naeratus näol, et näis, nagu tõuseks ta kohe õhku. See naine oli
täiesti muutunud.
Üheksa kuud hiljem kõndisin ma
mööda Taose tänavat ning nägin Dorist, kes tuli joostes minu poole. See oli
esimene kord, mil ma temaga pärast seminari rääkisin. Ta oli läinud Katrina
juurde tööle ning kadunud mõneks ajaks mu elust. Nüüd keerutas ta end mu ees
ning demonstreeris, et kõik jalgu toetanud klambrid on kadunud. Ta vaatas
mulle otsa ning ütles: „Drunvalo, ma olen täielikult tervenenud,
sajaprotsendiliselt. Ma olen nii õnnelik. Ma armastan sind.“ Ja ta
tantsiskles minema. Ma vaatasin, kuidas ta mööda tänavat eemaldus, ilma et
oleks olnud märgata jälgegi kunagisest lastehalvatuse põdemisest ning
ratastoolis veedetud kaheteistkümnest aastast.
Igal aastal, viis või kuus aastat
järjest, saatis ta mulle tänutäheks jõulukaardi. Kuid ma polnud teinud
midagi; ta tervendas ennast ise. Ta mõistis probleemi ning uskus
kogu südamest, et on tõesti võimalik ennast tervendada – ja siis ta
loomulikult tegigi seda.
Meenutage naist, kes lihtsalt
puudutas Jeesuse rüüd, et end tervendada, ning kellele Jeesus ütles: „Mu
tütar, rõõmusta, sinu usk on sind aidanud.“
See, mida te usute olevat
tõde, on teie piirang. Kui te aga piirangutesse ei usu, olete vaba.
„Tervenda end ise“
On olemas enese tervendamine ja
teiste tervendamine. Te peate alati alustama iseendast. Kui te ei suuda
tervendada iseennast, kuidas suudaksite te siis tõeliselt aidata teisi
inimesi? Seega alustagem teie enda energiaväljast, teie Mer-Ka-Ba’st.
Kuna hingamine ja Mer-Ka-Ba
meditatsioon on seotud, usun ma, et kui praktiseerida iga päev teadlikku
hingamist ning hoida praanavoogu voolamas läbi oma keha, saavutate lõpuks
tervise. Siiski võite terveneda ka palju kiiremini, kui mõistate, et Mer-Ka-Ba on elus ning vastab välja sees oleva vaimu teadvustatud
taotlustele.
Tänu täiuslikult tasakaalustatud
mees- ja naisenergiale mõjub praana, mida inimene Mer-Ka-Ba välja sees
hingates vastu võtab nii, et mõningad haigused kaovad vaid tänu hingamisele.
Te võite tunda suurt muutust paljude, ehkki mitte kõigi terviseprobleemide
puhul. On aga probleeme, mida on võimalik tervendada üksnes haiguse
sügavama olemuse mõistmise kaudu.
Järgnev lugu aitab teil mõista,
mida tähendab haiguse olemus. See juhtus umbes 1972. aastal, mil elasin oma
naise ja lastega Kanada metsades. Mu naine ja mina õppisime hüpnoosi. Me
olime õppinud, kuidas lahkuda kehast ning lennata majas toast tuppa. Me
korraldasime isegi katseid, et näha, kas meie kogemused on tõelised.
Üks katsetest oli lihtne. Kui mu
naine oli transiseisundis, lahkusin toast, läksin teise ruumi ning muutsin
seal toas midagi viisil, mida ainult mina teadsin. Kui ma tagasi tulin,
palusin ma tal lennata teise ruumi ning rääkida, mida ta näeb. Ta kirjeldas
kõike täiuslikult. See oli aeg, mil hakkasin mõistma, et elu Maa peal on
erinev sellest, milleks olin seda seni pidanud.
Me tegime palju katseid, mõned
neist olid tunduvalt keerulisemad. Üks näiteks seisnes selles, et mu naine
lendas (astraalprojekteerumise ehk kaugvaate teel) raamatupoodi ning
võttis riiulist raamatu, mida polnud lugenud kumbki meist. Seejärel avas ta
raamatu teatud leheküljelt ning luges selle mulle ette. Ma kirjutasin teksti
üles, kaasa arvatud lehekülje number. Järgmisel päeval läksime raamatupoodi, et vaadata, mis sellel raamatuleheküljel seisis. Alati vastas
üleskirjutus täpselt raamatus olevale tekstile. Aja möödudes mõistsime üha enam Reaalsuse olemust ning seda, kuidas sobitus teadvus suurde pilti.
Siis ühel päeval kuivatasin ma
pliidil malmpanni. Olin selle viieteistkümneks minutiks pliidile unustanud
ning see oli praktiliselt oranžikas-punane. Mu naine astus tuppa ning võttis
midagi mõtlemata panni. Üritasin teda hoiatada, aga kõik juhtus nii
kiiresti, et ma ei jõudnud seda teha. Ta haaras vasaku käega panni ning
astus umbes kolm sammu edasi, enne kui keha põletusele valuga reageeris.
Siis pillas ta panni maha, hakkas karjuma ning sai täieliku šoki.
Ma jooksin kohe ilma mõtlemata
tema juurde ning vaatasin ta kätt. Ta oli selle väga tõsiselt ära põletanud
ja ma ei teadnud, mida teha, kuid pistsin siiski käe külma voolava vee alla.
Hoidsin ta kätt mõne minuti vee all, kuid siis võttis miski minus juhtimise
üle. Ma vaatasin talle otsa ning ütlesin, et viin ta parem
transiseisundisse. Ta nõustus. Esimene asi, mida ma talle ütlesin, oli see,
et valu kaob. Valu lakkaski kohe. Tema silmad olid nüüd suletud ning ta oli
lõdvestunud. Otsustasin minna sammu võrra kaugemale.
Ma vaatasin tema peopesa, hoides
põletada saanud kätt. Ütlesin, et sel ajal, kui ma loen kolmeni, läheb käsi
tagasi normaalolekusse. Sel hetkel, kui ütlesin sõna „kolm“ – umbes kaks või
kolm sekundit pärast seda – tervenes ta käsi täielikult. Ma nägin seda
omaenda silmadega ning see muutis mu elu. Sellest hetkest teadsin, et kõik,
mida ühiskond ja mu vanemad mulle kunagi Reaalsuse kohta on rääkinud, pole
tõsi. Keha on valgus ning reageerib teadvusele. Ta vastab sellele, mida
inimene tõeliselt usub.
Pärast seda päeva korraldasime me
palju eksperimente, mis tõestasid kahtlusteta, et Reaalsus on valgus, sõna
otseses mõttes valgus, mitte tahke aine, ning et seda hoiab koos teadvus.
See oli mu elu esimene oluline tervendamise õppetund. Mul kulus palju
aastaid, enne kui suutsin mõista, et seda, mis juhtus mu naise käega, saab
laiendada ka kõigile teistele tervendusjuhtumitele antud Reaalsuses. Nii
näiteks saab haigestunud organ, mis on juba peaaegu hävinenud, terveneda
täielikult üksnes teadvuse jõul.
Mul oli kord sõber nimega Diana Gaze, kes juhtis mõnda aega New Yorgis televisioonisaadet „Pilguheit
tulevikku“. Ta tavatses filmida kõiksugu vaatemängulisi tervenemisi ning
näidata neid oma saates. Kui saatesari aastaid hiljem lõpule jõudis,
kavatses ta oma viimases saates (mis aga ei jõudnudki teleekraanile) näidata
ühe üheteistaastase poisi imepärast tervenemist. Ta oli filminud poisi
tervenemisprotsessi terve aasta jooksul ning oli selle filmiga praktiliselt
valmis, kui saatesari äkitselt lõpetati.
Kui see poiss oli väike, armastas
ta koguda salamandreid. Kas teate, et kui salamander kaotab jala või saba,
kasvatab ta kaotatu asemele lihtsalt uue. Poisi vanemad polnud talle kunagi
rääkinud, et see kehtib ainult salamandrite ja mitte inimeste puhul. Kuna
nad polnud talle seda rääkinud, ei teadnud ta seda. Ta uskus, et kõik
elusolendid, kaasa arvatud inimesed, on samuti võimelised kasvatama endile
uusi jäsemeid. Kui ta oli umbes kümneaastane, kaotas ta oma jala. Ja mida ta
selle peale tegi? Ta lihtsalt kasvatas endale uue jala.
See kõik on Dianal video peal.
Video viimases osas kasvatas poiss endale varbaid. Tal kulus selleks kõigeks
ligikaudu aasta. Kas on midagi, mis pole võimalik? Kõik sõltub teie
uskumustest – sellest, mida te usute olevat võimalik ning piirangutest, mida
te endale sealjuures peale panete.
Kui olete end kord täielikult
tervendanud ning mõistate siin käsitletud teema olemust, võib vaim paluda
teil hakata tervendama teisi. Kuid kui teil palutakse saada tervendajaks, on
vaja mõista veel palju muudki.
Teiste tervendamine
Teil
pole õigust tervendada kõiki, keda ise tahate, isegi kui te suudaksite
käia ringi ning teisi inimesi paljalt oma puudutusega täielikult terveks
ravida. See pole lubatud. Siin Maa peal elades käime me koolis ning igaüks
vajab oma kogemusi. Te ei saa teisi tervendada üksnes selle tõttu, et te
seda tahate või kuna inimesed seda vajavad või väärivad. Te peate esmalt luba küsima.
Miks on vaja luba küsida? Me ei näe oma
kolmanda dimensiooni vaatepunktist suurt plaani. Me ei tea, millised on meie
tegude tegelikud tagajärjed. Me võime arvata, et teeme inimesele teda
tervendades suure teene, kuid tegelikult teeme talle sellega hoopis
kahju. Me elame kõik kosmilises meenutamise koolis. Haigus võib olla just
see, mille kogemiseks inimene Maa peale tuli. Tänu oma haigusele võib ta
õppida kaastunnet ning teda tervendades võtate temalt selle võimaluse. Pange
oma ego kõrvale ning tervenemine leiab aset loomulikul teel.
Nii toimin mina. Esiteks küsin ma luba oma
kõrgemalt minalt, paludes arusaamist, kas teatavale inimesele tervenduse
pakkumine on kooskõlas jumaliku plaaniga. Kui saan jaatava vastuseks, tuleb mul antud
inimese käest otse küsida (juhul kui see on võimalik), kas ta üldse tahab,
et ma teda tervendaksin. Kui inimene nõustub, võtan järgnevalt ühendust
tema kõrgema minaga ning küsin, kas tervendamine, mida ette võtta
soovin, on kooskõlas jumaliku plaaniga. Mõnikord saan ma loa, mõnikord
mitte. Kui ma luba ei saa, ütlen lihtsalt, et kahjuks ei saa ma teda siiski
aidata ning lasen loodusel omatahtsi liikuda. Kui saan vastuseks jah, siis
toimin ma järgmiselt.
Et vältida vääritimõistmist, lisan siinkohal,
et kui ma ütlen: „Siis toimin ma järgmiselt“, ei tähenda veel, et teie
peaksite samamoodi toimima. Kasutan oma meetodit näitena, aitamaks teil
mõista loa küsimise tähtsust, kuid kindlasti pole see konkreetne protseduur
iseenesest dogma.
Inimese kõrgem mina teab täpselt, kuni kõige
väiksemagi detailini, mis on valesti, seega jätkake suhtlemist inimese
kõrgema minaga ka pärast seda, kui olete saanud loa tervendamiseks ning ta
annab teile üksikasjalikke teadmisi haiguse olemuse kohta. Ma olen
avastanud, et kui ma inimese kõrgema mina käest seda küsin, võib ta mulle
isegi täpselt öelda, mida selle inimese tervendamiseks tuleks ette võtta.
Mõnikord on see traditsiooniline tervendusprotseduur, kuid mõnikord on
juhised mõistusele täiesti arusaamatud. Mingi inimesega töötades võib
tema kõrgem mina paluda teilt (näiteks) seda, et maaliksite oma otsaette
punase tähekese. Teie mõistus ei mõista selle vajalikkust, kuid kui antud
inimene näeb punast tähekest teie otsa ees, vajutab see tema sees teatud
nupule ning aset leiab silmapilkne tervenemine. Konsulteerige inimese
kõrgema minaga, sest tema teab kõike.
Järgnevad ideed võivad erineda sellest, mida
te tervendamisest teate. Säilitage lihtsalt avatud meel. Esiteks mõistan ma,
et inimestel on erinevad arusaamad juba selle kohta, mis üldse on haigus,
kuid nagu ma eespool rääkisin, on keha minu jaoks läbinisti valgus ning
seega võib tema seisundit väga kergesti muuta, kui mõistus suudab
tervenemist aktsepteerida. Sellest lähtudes näen ma kogu keha, kaasa arvatud
haigust, energiana. Minu jaoks pole oluline ei haiguse tekkepõhjus ega kulg
– haigust loovad nagunii üksnes inimese mõtted. Näen nii keha kui ka haigust
lihtsalt energiana.
Olen avastanud, et tervendada ja positiivset
energiat kehasse suunata on kõige lihtsam siis, kui vana, negatiivne ja
„haigestunud“ energia sealt enne eemaldada. Olen avastanud, et energia, nii
negatiivne kui ka positiivne, kuuletub väga hästi inimese poolt püstitatud
taotlusele. Ütleme näiteks, et inimese mõlemal silmal on kae ning ta on
täiesti pime. Arstid ütleksid, et nüüd ei aita muu kui vaid kae eemaldamise
operatsioon.
Minu vaatepunktist on kae lihtsalt energia.
Sirutaksin sõrmed silmade poole ning kasutades taotlust, haaraksin sellest
energiast kinni ning tõmbaksin vana ja haige energia kehast välja.
Erinevatel tervendajatel üle kogu maailma on palju erinevaid meetodeid, mida
selle kahjustatud energiaga pärast kehast väljatõmbamist peale hakata. On
selge, et seda ei saa lihtsalt niisama vedelema jätta või muidu võib see
mõne teise inimese külge nakkuda.
Filipiinide praanatervendajad kujustavad
haige energia põletamiseks ja muundamiseks kaussi violetse leegiga. Igaühel
on energia muundamiseks erinevad meetodid. Mulle ütlesid inglid, et
saadaksin selle Maa keskpunkti, kus Maa-Ema nimetatud energia vastu võtab
ning positiivseks energiaks muundab. Minu jaoks on see meetod siiani väga
hästi toiminud.
On palju erinevaid ideid selle kohta, kuidas
genereerida kehasse suunatavat tervendavat praanat ehk positiivset energiat.
Chi-kungi meistrid ammutavad seda loodusest. Filipiinide praanatervendajad
tõmbavad seda Päikeselt. Kuna õpite Mer-Ka-Ba meditatsiooni, on teil eriline
eelis, sest olete võimelised läbi tooma piiramatus koguses puhast praanat
neljandast dimensioonist. Nagu teile 13. peatükis näidati, ümbritseb
südametšakrat kahe praanavoolu kohtumispunktis kahe käelaba pikkuse
diameetriga praanakera. Kümnendal hingamisel see kera laieneb, et ümbritseda
inimese keha, kuid samas jääb ka esmalt tekkinud väiksem sfäär alles. See
ongi allikas, millest võite ammutada tervendamiseks vajalikku praanat.
Kasutades taotlust visualiseerige, et sellest teie südant ümbritsevast kerast
liigub energia tervendamist vajavale inimesele. Energiat on piiramatus
koguses, seega, niipea kui te seda välja annate, voolab uus asemele. Te
võite kujustada, kuidas tervendav energia teie käsivartesse ning seejärel
peopesadesse liigub, suundudes seejärel tervendatava inimese kehasse – just
sinna, kus seda kõige enam vajatakse. Ja tegelikult pole isegi oluline, kus
asub tervendust saav inimene välismaailmas. Te võite saata talle energiat,
kasutades taotluse jõudu ning tervendav energia jõuab temani.
Kui olete eemaldanud moonutatud energia ning
asendanud selle puhta praanaga, seisneb viimane samm selles, et teil tuleb
vaimusilmas näha seda inimest tervenenuna – ning nähke teda tervena (see on väga oluline!) ka kolme kuu pärast tulevikus. Te teate, kui see on nii.
See tervendusmeetod on väga lihtne, kuid see
toimib. Pidage meeles, et tegelikult on armastus see, mis lubab tervenemisel
aset leida.
Viimane lugu ja sõnum
Ma olen kindel, et te olete kuulnud seda
ütlust: „Ei ole olemas mingeid muid piirangud kui need, mida me ise endale
peale paneme.“
Diana Gazes, kellest rääkisime ühest
varasemas loos, lõpetas oma saatesarja ning läks Havaile, eesmärgiga õppida
tundma iseennast. Ta eemaldus kogu filmimaailmast. Ta suutis vaadata lusikat
ning painutada seda mõttejõuga ja ta õpetas inimestele, enamasti
korporatsioonides, kuidas töötada ülemeelelise energiaga. Ta oli väga vaimne
inimene ning tahtis seda osa endast veelgi enam tundma õppida. Igatahes oli
ta Havail ning me otsustasime tema soovil viia läbi ühe sensitiivsusel
põhineva eksperimendi. Selle eksperimendi üksikasjad pole olulised, kuid me
kavatsesime seda teha kümne päeva jooksul ning iga päeva õhtul pidin ma
talle helistama, et kontrollida tulemusi.
Ma tegin seda esimesel päeval ning helistasin
talle, ma tegin seda teisel päeval ning helistasin talle. Kolmandal päeval
otsustasin ma: „Ma arvan, et ma ei osale täna eksperimendis ning
vaatan, mis juhtub.“ Pärast seda, kui eksperiment pidi olema lõppenud,
helistasin ma talle, kuid keegi ei vastanud. Midagi oli juhtunud. Teda
polnud kohal. Ma ei teadnud, mida teha, seega küsisin inglitelt: „Mida ma
nüüd tegema peaksin?“ Nad ütlesid: „Siin on telefoninumber. Helista talle.“
See telefoninumber tuli nagu selgest taevast
ning ma valisin selle numbri, oodates, mis juhtub. Minu väikeseks üllatuseks
(inglid ei eksi kunagi) võttis Diana toru. Ütlesin: „Tere Diana,“ ja tema
ütles: „Kes räägib?“
„See olen mina, Drunvalo.“
„Drunvalo?“
Ma ütlesin: „Jah, kuidas sul läheb? Su hääl
kõlab kuidagi veidralt.“
Ta ütles: „Drunvalo? Kuidas …?“ Ta vaikis
mõne hetke ning ütles siis: „Kuidas see võimalik on? Drunvalo, ma möödusin
just telefoniputkast, kui see telefon selles helises. Kuidas sa seda tegid?“
Nii et … uskuge iseendasse ning usaldage
ennast. Jumal elab teis kõigis. Siin pole kahtlust. Te võite tervendada
igaühte. Te võite viia oma keha ja kogu maailma armastuse abil
täiuslikku tasakaalu. Elu voolab ning muutub imeliselt kergeks.
"Elulille iidne saladus" II osa
Tekst pärineb
VALGUSESAARE ARHIIVIST
|