Indigo

I N D I G O L A P S E D

K E S O N I N D I G O L A P S E D ? ? ?

Indigolapsi iseloomustavad väga erilised omadused, mille tundmaõppimine kutsub nii vanemaid kui õpetajaid üles muutma oma suhtumist lastesse ja seda nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil. Need lapsed on tõesti erilised ning moodustavad valdava enamuse praegusel ajal sündivatest lastest kõikjal üle kogu maailma! Nad sünnivad siia ilma „teadmisega“, kes nad on – seega tuleb meil neid juba varakult tõsiselt võtta, rõõmustada neis peituvate eriliste omaduste üle ning õppida, kuidas neid tarkuse ja armastusega suunata.

Oma imelises, uuele paradigmale teedrajavas raamatus

"Indigolapsed: Uus põlvkond on saabunud!"

heidavad rahvusvaheliselt tuntud autorid ja seminaride läbiviijad Lee Carroll ja Jan Tober valgust indigolasteks nimetatud fenomenile ning annavad vastuse ka mitmetele indigolapsi puudutavatele küsimustele:

– Kas indigolapsed on järgmine aste inimkonna evolutsiooniredelil?

– On need lapsed targemad kui meie nende eas?

– Kuidas me oma lapsi aidata saame?

– Kuidas ja miks on paljudest tänapäeva lastest saanud „süsteemipurustajad“?

– Miks on nii paljudel meie kõige säravamatel lastel diagnoositud „tähelepanupuudulikkus“ ja/või „hüperaktiivsus“?

– Kas ritaliinile ja teistele psüühikat mõjutavatele ravimitele leidub tõhusaid alternatiive?

Miks neid lapsi indigodeks kutsutakse?

Alustagem Lee Carrolli ja Jan Toberi raamatus äratoodud definitsioonist:

Indigolapsed on need lapsed, kes esindavad uut ja ebatavalist psühholoogilist käitumismustrit, mida pole varasematel aegadel laiemalt täheldatud ega dokumenteeritud. Seda „mustrit“ iseloomustavad unikaalsed omadused, mille tõttu kõigil, kes satuvad nende laste mõjuvälja (eriti lapsevanematel), on tasakaalu säilitamiseks soovitav muuta nii omaenda käitumist kui ka kasvatusmeetodeid.

Ja veel: nimetatud „uue mustri“ esinemise fakti eitades kutsume neis lastes esile pettumust ja ebakõla.

Järgnevalt aga kümme enam levinud käitumismustrit, mis neid lapsi iseloomustavad. Võib-olla tunnete kellegi ära?

Nad tulevad siia maailma, tunnetades enese kuninglikkust (ja tihti nad ka käituvad vastavalt).
Nad usuvad, et „väärivad siinolemist“ ning on üsna üllatunud, kui teised seda arvamust ei jaga.
Eneseväärtustamine ei ole neile mingi probleem. Nad räägivad tihti vanematele, „kes nad on”.
Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult autoriteetidele (sellistele, kes ei pea vajalikuks põhjendada oma nõudmisi ega tunnista valikuvabadust).
Teatud asju nad lihtsalt ei tee; näiteks järjekorras ootamine on nende jaoks raske.
Neid muserdab see, kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega, kus loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone.
Nii kodus kui koolis oskavad nad tihti leida olukordadele paremaid lahendusi, mõjudes aga sealjuures sagedasti „süsteemipurustajatena“ (kes ei suuda kohaneda ühegi süsteemiga).
Nad võivad tunduda suhtlemisvõimetud, kui ei viibi just omasuguste seltskonnas. Kui nende kõrval pole kedagi, kellel on neile sarnane maailmatunnetus, tõmbuvad nad tihtipeale endasse, tundes, et selles maailmas ei mõista neid keegi. Seepärast on ka sotsiaalsete suhete loomine koolis neile sageli üpris raske.
Nad ei reageeri korralekutsumistele, mille eesmärgiks on ähvardada või süütunnet tekitada. (Selliste avalduste suhtes nagu „oota sa, kuni isa koju tuleb ja näeb, millega sa hakkama oled saanud“, jäävad nad kurdiks).
Nad ei ole eriti tagasihoidlikud teid oma vajadustest teavitama.

Mõiste "indigolaps" võttis esimesena kasutusele Nancy Ann Tappe, Ameerikas elav tervendaja ja sensitiiv, kes mainis indigolaste saabumist Maale juba oma 1982. aastal ilmunud raamatus "Oma elu mõistmine värvi kaudu". Nancy Tappe nimetab neid indigodeks, sest see on värv, mida ta "näeb". Tegemist on "eluvärviga". Eluvärve on mitmeid ja enamus neist on esinenud juba aastatuhandeid, kuid indigo värv eluvärvina on Nancy Tappe'i arvates täiesti uus nähtus, mida ta ise esimest korda 70-ndatel aastatel täheldas. Siiski on tõenäoline, et indigosid sündis ka varem, ehkki neid oli väga vähe. Selle teema kohta loe Wendy H. Chapman'i artiklit "Oled Sa täiskasvanud indigo?"

Erinevad eluvärvid iseloomustavad Nancy Tappe'i vaatluste tulemusel erinevate inimeste kehastumise missiooni ehk eluülesannet. Põhjalikumalt on seda teemat käsitletud Lee Carrolli ja Jan Toberi oma raamatus "Indigolapsed. Uus põlvkond on saabunud!".

Nancy Ann Tappe eristab nelja tüüpi indigosid:

Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on hüperaktiivsed ja äärmiselt sotsiaalsed. Nad räägivad igaühega igal ajal ja teevad seda ülimalt sõbralikult. Nende seisukohad on väga jõulised. Samas tunnevad nad end oma kehas ebamugavalt ja kuna nad on hüperaktiivsed, siis mõnikord jooksevad nad peaga vastu seina, sest unustavad vajutada pidurile. Nad ei oska mängida ühe mänguasjaga. Selle asemel toovad nad kõik korraga lagedale, kuni mänguasjad on mööda tuba laiali pillutud – ja nad võivad neid isegi mitte puutuda. Nad on sellised lapsed, kellele tuleb jätkuvalt meelde tuletada, et olete palunud neil oma tuba koristada. Nad ei suuda tähelepanu kuigi kaua ühel tegevusel hoida ja lasevad end kergesti kõrvale juhtida. Nad lähevad näiteks oma tuppa, et hakata koristama. Ja koristavadki, kuni näevad raamatut. Siis istuvad nad maha ning hakkavad lugema, kuna armastavad väga lugemist.

Kontseptualist. Indigo-kontseptualist tegeleb rohkem projektide kui inimestega. Neist saavad homsed insenerid, arhitektid, disainerid, lendurid ja ohvitserid. Tihtipeale on nad laste kohta vägagi atleetlikud. Neil on suur kontrollimisvajadus ja isik, keda nad üle kõige kontrollida püüavad, on nende endi ema. Seda juhul, kui nad on poisid. Tüdrukud üritavad kontrollida oma isa. Kui see neil õnnestub, olete hädas. Sellel indigotüübil on kalduvus sattuda sõltuvusse, eriti teismeeas narkootikumidest. Vanemad peaksid olema väga tähelepanelikud nende laste käitumisharjumuste suhtes. Kui nad hakkavad midagi peitma või ütlema selliseid asju nagu: „Ära üle minu toa läve astu”, tuleb emal tuba kindlasti läbi otsida.

Kunstnik. Indigo-kunstnik on tunduvalt sensitiivsem, kasvult väiksem, ehkki mitte küll alati. Neid tõmbab kõige enam kaunite kunstide poole. Nad on väga loomingulised ning neist saavad homsed õpetajad ja kunstnikud. Ükskõik, millega nad ka ei tegeleks, keskenduvad nad alati asja loomingulisele küljele. Kui nad valivad erialaks meditsiini, võivad neist saada kirurgid või teadlased. Kui nad valivad mõne kunstiala, saavad just neist selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja kümnenda eluaasta vahel võivad nad vahetada umbes 15 korda loomingulist valdkonda – tegelda ühe alaga viis minutit ja seejärel selle kõrvale heita. Teadmiseks kunstnike ja muusikute emadele: „Ärge ostke töövahendeid ega muusikariistu, parem laenutage!” Indigokunstnik võib töötada korraga viie-kuue erineva instrumendiga. Kui ta jõuab murdeikka, valib ta ühe kindla tegevusala ning saab selles meistriks.

Interdimensionaalne. Interdimensionaalsed indigod võivad olla suuremat kasvu kui ülejäänud indigod. Kui nad on ühe- kuni kaheaastased, võite nendega rääkida kõigest. Nad vastavad teile: „Ma tean seda. Ma oskan seda. Jäta mind rahule.” Nemad on need, kes toovad maailma uusi filosoofilisi suundi ning panevad aluse uutele religioonidele. Nad võivad olla pisut jõhkravõitu, kuna ei kohane nii kergelt nagu ülejäänud kolm indigotüüpi.

Probleemid, millega indigod võivad kokku puutuda

Robert Gerard

Nad nõuavad palju tähelepanu ning leiavad, et elu on liiga väärtuslik, et lasta sel lihtsalt niisama kulgeda. Nad tahavad, et juhtuks igasuguseid asju ning forsseerivad selleks tihti sündmusi. Lapsevanemad lähevad sageli lõksu sellega, et teevad lapsele kõik ette-taha ära, mitte aga ei julgusta teda olukorraga ise toime tulema.
Need taevased saadikud võivad saada emotsionaalse löögi oma eakaaslastelt, kes ei mõista indigofenomeni. Neile jääb mõistetamatuks, kuidas võib käitumine lähtuda millestki muust kui armastusest. Ehkki nad on väga paindlikud ja abivalmid teiste laste aitamisel, lükatakse see abi tihti tagasi. Neil võib olla lapseeas probleeme teiste lastega suhtlemisel.
Indigolapsed on tihtipeale diagnoositud ADD või mõne hüperaktiivsuse vormi kandjateks. On kindlaks tehtud palju põhjendatud ADD- ja ADHD-juhtumeid, millel on omad keemilised või geneetilised põhjused. Kuid kuidas on lood nende juhtumitega, kus lapse olukorda valesti tõlgendatakse? Teadus ei ole veel suuteline tunnustama seda, kui tähtis on ravi seisukohalt lapse suhe vaimse ja eetermaailmaga.

Mida teie saate ära teha?

Lee Carroll ja Jan Tober

Kohelge indigosid lugupidamisega. Austage nende kohta perekonnas.
Lubage neil kaasa rääkida distsipliininõuete koostamisel ning piiride kehtestamisel.
Andke neile valikuvõimalusi – kõiges!
Ärge neid kunagi halvustage – mitte kunagi!
Alati, kui annate neile mingeid juhiseid, ärge unustage põhjendada, miks. Kuulake ka ise oma põhjendust. Kas see ei kõla mitte tobedalt, kui öelda – „sellepärast, et mina nii ütlen”? Kui kõlab tobedalt, siis vaadake oma juhtnöörid üle ja korrigeerige neid. Nad austavad teid selle tõttu ning on kannatlikud. Kui aga annate neile autoritaarseid, diktaatorlikke korraldusi ilma korraliku, vettpidava põhjenduseta, hakkavad nad vastu. Nad ei kuula teid, vähe sellest, nad teevad teile selgeks, miks üks või teine teie korraldustest kuhugi ei kõlba! Mõnikord aitab, kui teie põhjenduseks on lihtsalt „sest täna oleks mul sellest suur abi – olen väga väsinud”. Siirusega võidate nende südamed. Algul paneb teie poolt öeldu neid järele mõtlema, seejärel aga täidavad nad teie palve.
Neid kasvatades tehke neist oma koostööpartnerid. Mõelge sügavalt järele, mida see tähendab!
Kui nad on alles sülelapsed, rääkige neile kogu aeg, mida te teete. Nad ei mõista teid, aga teie tähelepanu ja lugupidamine nende suhtes on tuntav. Sellest on lapsel ka suur abi rääkima õppimisel.
Kui on ilmnenud tõsised probleemid, laske last testida, enne kui alustate ravimite andmist.
Toetage oma last ja pakkuge talle turvatunnet. Vältige negatiivset kriitikat. Laske lastel alati tunda, et toetate nende ettevõtmisi. Tihti vastavad nad teie sõnaseadmistele samaväärselt, šokeerides teid. Seepeale võite nende taiplikkuse üle ühiselt rõõmu tunda! Ei maksa neid küll teravmeelitsema innustada, kuid lubage lastel alati oma arvamust väljendada.
Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad teavad ise paremini. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid perekondliku kutsetöö või äritegevusega tegelema ainult sellepärast, et seda on teinud mitmed põlvkonnad. Sellest lapsest ei saa teiste jälgedes käijat.

Indigolapse distsiplineerimine

Robert Gerard, filosoofiadoktor

Indigolaste jaoks on distsipliin eluliselt tähtis, kuna oma loomingulisuse ja erksuse tõttu katsetavad nad erinevaid asju ja õpivad tundma piire. Nad tahavad, et neid julgustatakse, kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Sellegipoolest näen tihtipeale, kuidas vanemad „jutlustavad” oma lastele, mida tuleb teha ja mida mitte. See lämmatab nende loovust ning väljendusrikkust. Lapsed annavad vastulöögi sellega, et võtavad sisse kaitsepositsiooni ning muutuvad jultunuks.

Mõtlesin välja termini armastav distsipliin, väljendamaks kasvatusmeetodit, mille eesmärgiks on teenida lapse vaimseid huvisid. Armastav distsipliin juhindub järgmistest põhimõtetest:

Laps peab olema kõigest temasse puutuvast teadlik ja asjasse pühendatud.
Vältige võimalikke arusaamatusi lihtsate selgituste abil.
Ärge töötage oma lapsele vastu.
Vältige mitmetimõistetavaid käske.
Pidage sõna.
Tegelege iga olukorraga otsekohe.
Lapse löömine ja sõimusõnade kasutamine olgu välistatud.
Väljendage armastust.
Kui laps saab noomida, tehke sellest „aeg-maha-sündmus”.
Pärast noomimist arutage juhtunu läbi.
Hiljem ärge unustage koos rõõmustamast, et asjad said ilusasti selgeks räägitud.

Suur üllatus on see, et teie laps austab teid arukuse ja ettenägelikkuse eest, kui võimaldate tema indigo-olemusel avalduda! Ma annan oma tütrele Samarale suure vabaduse ja loomisvõimalused, kuid see ei tähenda, et tal õnnestuks vältida minu ranget pilku, mis jälgib tema suhtumisi ja käitumist. Ma võin väliselt mõjuda üsna karmina, kuid Samara tunnetab piire, millest ta ei tohi üle astuda, ja kui ma olen teda korrale kutsunud, siis reeglina ta tänab mind, et sekkusin.

Poputamine on suur viga. Sisimas kardavad paljud vanemad kaotada oma laste armastust ning osutuda nende poolt hüljatuiks. Sellised vanemad eksivad rängalt, püüdes võita lapse poolehoidu talle liigseid järelandmisi tehes, lootuses last seeläbi maha rahustada. Kui laps on aru saanud, et kontroll täiskasvanu käitumise üle on tema käes, hakkab ta seda ära kasutama. Kui anda selleks luba, võib indigo võtta üle lapsevanema rolli. See muudab suhted keeruliseks ja sunnib last üle võtma ka vanemate puudusi ning takistab tal kogemast lapsepõlve.

Suhtlemine indigolastega nõuab vanematelt suuremat teadlikkust. Siinkohal on hea ära tuua ühe selgeltnägija nõuanne mulle: „Robert, sinu tütar vajab juhendamist, armastust ja distsipliini, mitte aga lapsevanemaid. Ta mõistab oma eluülesannet ja siinolemise eesmärki. Ole talle teejuhiks.“ See nõuanne on mind väga palju aidanud ...

Vaimne evolutsioon

Lee Carroll ja Jan Tober

Need „uued“ lapsed, kes kehastuvad praegu Maa peale, omavad märksa kõrgemat teadvustasandit kui lapsed varasematel aegadel. See ei tähenda, et kõik indigod saavad täiskasvanuna preestriteks või vaimuhiiglasteks. See tähendab lihtsalt seda, et nad sünnivad teadvusega, mis erineb tavapärasest.

Miks me peaksime seda uskuma? On see üldse tõsi?

Vastavalt metafüüsilistele allikatele on need lapsed tõestuseks inimteadvuse evolutsioonile ja selle avardumisele, jättes seljataha eelmiste põlvede „vanad energiad“. Need lapsed on – tõelised rahusobitajad, uue maailma rajajad, targad vanad hinged ning ülim lootus paremale tulevikule meie planeedil. Nad tahavad tuua rahu ka omaenda koju, vanematevahelistesse suhetesse. Nad hoolivad sellest rohkem, kui võiks lastelt oodata, ning aeg-ajalt sähvib neist välja tarkusesädemeid, mis muudavad meid keeletuks. Nende humanistlikud instinktid on sõna otseses mõttes nende olemusse „sisse ehitatud“ ja avalduvad juba kõige varasemast lapsepõlvest peale. Nad teavad, et kuuluvad siia maailma. Nad on inimkonna uus evolutsioonietapp.

Me ei tea, kuidas teiega lood on, kuid meie tahame nende rahuloojate eest hoolt kanda! Me tahame jagada neile igakülgset toetust, et nad saaksid olla need, kes nad on. Me tahame neile pakkuda lootust hoopis paremale tulevikule siin planeedil kui see, millest ise unistada oleme julgenud.

Paljud vaimsuse ja religiooni uurijad on märganud indigode ilmumise globaalset fenomeni ning kinnitavad, et see on tõuge muutustele, millest on kõnelnud ka inimkonna saatust puudutavad ettekuulutused. See räägib kaugelt suurematest muutustest inimkonna jaoks – palju suurematest kui lihtsalt millenniumivahetus. Indigode saabumine tühistab mõnedes vanades käsikirjades ettekuulutatud maailmalõpu hirmu ning võimendab teistsugust vaimset informatsiooni, mille kohaselt võivad inimesed ise oma saatust muuta, luues paremat tulevikku, kui loobuvad hirmust ja vihkamisest. See annab meile lootust ja kõik need Viimset Kohtupäeva ettekuulutavad ennustused millenniumivahetuse kohta on nüüd, indigode ajastul, puhas jamps.

Indigode vaimsuse kohta loe ka Doreen Virtue artiklit "Indigolapse kasvatamine".

Artikleid ja linke indigoteemadel:

Raamat "Indigolapsed: Uus põlvkond on saabunud!"
Lee Carroll ja Jan Tober

Raamat "Indigolapsed II: Rõõm indigolastest"
Lee Carroll ja Jan Tober

Katkendeid raamatust "Indigolapsed II: Rõõm indigolastest"

Lapsed ja inglid
Riina Grethiel

Oled Sa täiskasvanud indigo?
Wendy H. Chapman

Indigolapse kasvatamine
Doreen Virtue

Uued lapsed on saabunud!
Drunavalo Melchizedek

Indigolapsed
(Lee Carrolli ja Jan Toberi ingliskeelne lehekülg)

Avaleht Uus! E-pood Tänu Kontakt