LABÜRINDIPÜHITSUSEST LÄHEMALT
Selgitav tekst audiokursuse
"Labürindipühitsus ehk teekond südame pühasse
ruumi ja valguskeha aktiveerimine" juurde
Riina Grethiel
Üks kehastumise tähtsamaid eesmärke on alati olnud enesemõistmine
ehk teadlikuks saamine oma tõelisest, jumalikust olemusest ning enese
sees peituvast kõrgeimast potentsiaalist, sõltumata sellest, kas
nimetame seda Allikaks, Algallikaks, Jumalaks/Jumalannaks, võimsaks Mina
Olen Kohalolekuks, buddhaloomuseks, ürgväeks, loomisjõuks või veel
millekski muuks.
Allikasse viib palju teid ja mitte ükski neist teeradadest, mis
tõeliselt toimivad ja sihile viivad, pole teistest paremad ega halvemad.
Siiski on iga inimese teekond ainulaadne ning pole võimalik valgustuda
kedagi täpselt jäljendades või kellegi ettekirjutisi sõna-sõnalt
järgides, ükskõik kui veenvalt neid ka ei esitataks. Teiste kogemustest
saab õppida, neist võib ammutada toetust, edasiminekujõudu,
inspiratsiooni ja julgustust. Kuid teetähiste ja meetodite kasutusele
võtmisel tuleb meil eelkõige kuulata enese seest tulevat juhatust,
järgida isiklikku tõetunnetust ning rakendada üksneid neid vahendeid,
mis meile tõepoolest õiged ja sobivad tunduvad. Õppida võime paljudelt,
kuid alles siis, kui erinevaid õpetusi, mis meie sees tõena vastu
helisema on hakanud, omavahel kombineerime ja sealjuures vaimu
juhtimisele avatuks jääme, saame panna kokku oma isikliku ja unikaalse
mosaiikpildi ning leida üles oma tee jumalikkuse äratundmiseni –
nii iseendas kui kõiges olemasolevas.
Kuid ehkki iga inimese teekond on unikaalne ning pole olemas kahte
omavahel täpselt kattuvat rada, on valgustumiseni viival teel kindlad
etapid, mida pühitsusteks nimetatakse. Kui inimene alles asub
vaimsele teele, siis on see justkui teadvuses asuva ukse avastamine, mis
ta hoopis suurema ja avarama maailmatunnetuse juurde juhatab. Tavaliselt
saab kõik alguse igatsusest millegi nimetu järgi. See on kui ähmane
mälestus kaotatud paradiisist, ammumöödunud õnne- ja armastuseajast.
Kokkupuude mõne vaimse õpetusega, mis sõnastab selle igatsuse ning annab
talle sügavama tähenduse ja suuna, võib käivitada inimese tahte ning
igatsusest areneb välja püüdlus. Järgneb info kogumise aeg, mille käigus
lõhe ideaalide ja tegelikkuse vahel üha süveneb. Ja korraga – kas siis
pikaajalise püüdluse ja keskendumise tulemusena, jumaliku armu tõttu,
kogenud õpetaja juhendamisel või varem sooritatud heade tegude
tagajärjel – avaneb inimese sisemaastikus uks ning ta näeb vilksamisi
Tõde. Ja isegi kui ta näeb seda ainult vilksamisi, muudab see kogemus
tema elu ning ta ei saa enam kunagi endiseks, sest on (vahel eneselegi
teadmata) sisenenud pühitsuslabürinti. Ta ei saa jätta enne, kui
on selle keskmesse välja jõudnud... Sest sealt võib ta leida iseenda.
Vaimses liikumises on palju segadust mõistete mina ja ego
ümber. Antud kontekstis mõeldakse ego all võltsmina ehk isiksuse
poolt loodud maski või varju, mis takistab meie vaimset arengut. Inimese
kõrgem olemus on aga sootuks midagi muud. See on jumalikkuse kohalolek,
Jumala ehk Allika isikuline teadvus, mis ärkab inimese sees ja ütleb:
„Mina Olen See, Kes Ma Olen.“ Ja siis sulab väiksem leek (ehk
individuaalne teadvus) kokku suurema leegiga (kosmilise teadvusega) ning
aset leiab valgustumine.
Kuid inimese kõrgemal olemusel on palju tasandeid, mida õpitakse
eristama kasvuprotsessi käigus. Teekonna igal järgneval etapil võime
mõista või kogeda midagi täiesti uut, mis teatud mõttes kõik eelneva
ümber lükkab. Nii õpime me tundma oma teadvusmaastiku järjest avaramaid
alasid, kuni oleme viimaks kõik oma kogemused üheks tervikuks lõiminud
ning valmis kogema täielikku üksolemist nii Allika enda kui ka kõige
olemasolevaga.
Seitsmeastmeline pühitsusteekond
Erinevus valgustunud ja mittevalgustunud inimese vahel seisneb
teadvuseseisundis. Just teadvuseseisundi muutmine on see, mis meid
piirangulisest maailmatunnetusest avarasse, hiilgavasse ning piirideta
olekusse viib. Just seepärast on ka äratava teadvusnihke esilekutsumine
juba aastatuhandeid olnud nii lääne kui ida esoteeriliste koolkondade
salaõpetuste tähtsaim eesmärk.
Eelkõige hõlmab valgustumisele viiv pühitsusteekond pühendunu
järk-järgulist alistumist iseenda tõelisele jumalikule olemusele. Selle
käigus lahustub täielikult tema ego ning ta õpib tundma suuri jumalikke
müsteeriume. Lihtsurelikust saab Tõelist Reaalsust mõistev
jumal-inimene, kes mäletab oma eelmisi elusid ning valib teadlikult
järgmisi inkarnatsioone – juhul kui kehastumine mõne ülesande täitmiseks
veel vajalikuks osutub. Selline inimene on reaalsuse kaaslooja ja võimas
valguse väljakiirgaja teiste elavate olendite jaoks. Idas nimetatakse
teda valgustunuks ehk virgunuks, läänes ülestõusnud meistriks.
Et kaardistada teadvuses toimuvaid muutusi ja
piirangutest vabanemist, võib pühitsusteekonnal eristada seitset
tähtsamat etappi või sammu. Need sammud põhinevad eelkõige sisemistel
otsustel õppida valitsema erinevaid tasandeid iseendas ning sellega
kaasneb teelolija kehas ja energiaväljades oleva valgushulga otsustav
suurenemine. Tähtsamaid pühitsusastmeid on seitse.
1. Sisemine
otsus võtta vastutus oma elu eest enda kätte, millega kaasneb
enesedistsipliini arendamine ning häälestumine Kõrgemale Tahtele.
2. Sisemine
otsus valitseda oma tundeid, millega kaasneb andestamisvõime
arendamine ning negatiivsete emotsioonide transformeerimine Kõrgema
Tahte abil, samuti sisemise mees- ja naispoole tasakaalu viimine.
3. Sisemine
otsus valitseda oma mõtteid ning alistada võltsmina ehk ego,
millega kaasneb hingeteele asumine ning oma elu kõikide tasandite
(mineviku, oleviku, tuleviku) tervendamine Kõrgema Tahte abil.
4. Sisemine
otsus vabaneda klammerdumisest kõikide asjade, inimeste,
olukordade ja eelkõige omaenda ego külge ning toimida nüüdsest alates
täiuslikus kooskõlas Kõrgema Tahtega.
5. Sisemine
otsus ühineda oma vaimuga ehk Mina Olen Kohalolekuga ning püsida
vaimuühenduses igal hetkel, millega kaasneb valguskeha äratamine.
6. Sisemine
otsus astuda planetaarsesse teenistusse, pühendada oma elu
kõikide elavate olendite aitamisele, teenimisele ja kannatustest
vabastamisele. Selle otsusega kaasneb ka võime suhelda vaimse
maailmaga.
7. Sisemine
otsus valgustuda (kogeda teadvuse täielikku virgumist), millega
kaasneb ka oma tões elamine ja oma tõe väljendamine, samuti
eluülesande teostamine.
Varasematel aegadel kulus iga pühitsusetapi läbimiseks sageli terve elu,
vahel isegi mitmeid elusid. Eriti rasked olid esimesed neli pühitsust.
Püüdleja pidi end maailmast täielikult eraldama ja loobuma väga paljust.
Reeglina polnud tal peret ning ta keskendas kogu oma tähelepanu maisest
elust lahtirebimisele. Ühelt poolt oli see väga raske, teisalt aga
pakkusid pühitsetute ordud ja esoteerilised koolkonnad otsijale kaitset
tavamaailma mõttemustrite eest ning võimaldasid talle vaba ruumi
õpinguteks.
Praegusel ajal aga, mil meie planeedi areng on saanud määratu kiirenduse
ning kuna siia on kehastunud väga palju hingi, kes oma varasemates
eludes vähemalt esimesed kolm pühitsust läbi on teinud, toimub kogu
protsess tunduvalt kiiremini. Ka maailmadevahelised loorid on õhemaks
muutunud ning seepärast ei ole väline eraldumine alati ilmtingimata
vajalik. Esmapilgul võib see tunduda kergendusena, kuid lähemal
vaatlusel selgub, et maailma jäämine seab pühitsusprotsessi läbija ette
väga suuri väljakutseid, et enesele arenguks vajalikku ruumi luua ning
sealjuures tasakaalukaks ja armastavaks jääda.
Sõltumata sellest, kas valitakse maailmast eraldumine või mitte, on
tegemist teega, mida kõik sellele planeedile kehastunud hinged ühel või
teisel viisil läbima peavad, et maapealset kooli edukalt lõpetada.
Vaimne labürint
.jpg)
On üks
eriline Suurele Jumalannale viitav ja Tema juurde juhatav sümbol, mida
võib leida kõikjalt üle kogu maailma, paljudest kultuuridest, paljude
rahvaste hulgast. See on ringikujuline labürint, mille põhiplaan
on ülesehitud nii, et teekond läbi labürindis olevate eri kihistuste
koosneb vaid ühest võimalikust rajast ning see rada viib alati välja
labürindi keskmesse. Rännak läbi niisuguse labürindi on tegelikult
teekond ringi ehk mandala keskpunkti. Tegemist on vaimse
labürindiga, mida võib vaadelda ka kui kaarti omaenese jumaliku olemuse
juurde.
Teekond
labürindis on spiraalne ning kulgeb teatud loogika alusel läbi meie
olemuse seitsme tähtsama kihistuse – seitsme pühitsuse, mida
pühitsetav sellel teekonnal üheks harmooniliseks tervikuks lõimib.
Vaimne labürint ei ole keerdkäikude rägastik, kuna läbi erinevate
kihistuste viib vaid üksainus võimalik rada ning seda järgides jõutakse
alati sihile – oma olemuse keskmesse, kus kogetakse täiuslikku rahu ja
üksolemist jumalikuga nii iseendas kui kõiges olemasolevas.
Labürinte
leidub peaaegu kõikides kultuurides. Ka Eestist on leitud vanu
maakividest laotud labürinte, mida võiks vaadelda kui üht võimalikku
tõendust, et iidne Jumalanna (Kosmilise Ema) kultus säilis siin
varjatult veel ristiusu aegadelgi.
Vaimne
labürint, mis viib Püha Graali ehk Suure Jumalanna väe leidmise ja
taasintegreerimiseni, on ka Melkisedeki õpetuse süda, universaalne
kaart, mis näitab teerada meis peituva jumalikkuseni. Eelkõige võib
labürinti vaadelda kui pühitsusteekonda oma olemuse keskmesse, mis
kulgeb läbi erinevate sisemiste tasandite südame pühasse ruumi –
sisemisse pühamusse, kus ühinevad Jumal ja Jumalanna, meie jumalik
meespool ja jumalik naispool ning alguse saab teadvustatud Loomine.
Teekond labürindis on võrdkuju ka rännakule läbi materiaalse maailma ja
kolmanda dimensiooni teadvusvõrgustiku, mille käigus õpime tundma,
mõistma ning viimaks ka transformeerima selle maailma piirangulisi
reegleid.
Enne
labürinti sisenemist tuleb meil langetada otsus, teha valik labürinti
siseneda. Hiljem ei saa me protsessi enam peatada, ka siis, kui rännaku
näiliselt katkestame. Jõud, mis on vallandunud, kannab meid ikkagi
viimaks sihile. See on ärkamisejõud, mis vabastab illusioonidest,
hirmudest ja segadusest. See on jõud, mis aitab meil vabaneda
tiirlemisest rattas, mida budistid sansaaraks nimetavad, ning jõuda nn
ratta ehk ringi (mandala) keskmesse, kus pöörlemine lakkab, kus aega ei
ole ning polaarsus on ületatud. Seal kogeme täiuslikku rahu ja
üksolemist jumalikkusega iseendas ning kõiges olemas olevas.
Kui olete jõudnud labürindi keskmesse, lakkab labürint olemast
keerdkäigustik, vaid transformeerub mandalaks – pühaks ruumiks,
Jumala/Jumalanna majaks ehk asupaigaks, mille kese te olete. Kõik
tasandid teie sees on lõimunud tervikuks ning te pole mitte ainult oma
elumandala kese, vaid üks kõigega, mida teie tervikolemust sümboliseeriv
kontsentriline labürint-mandala sisaldab. Kõik on muutunud pühaks – kogu
kogemus. Te olete saanud üheks oma maailmaga ning ületanud eraldatuse.
Te näete maailmas peegeldumas vastu iseennast ning te teadvustate, et
teie käes on juhtimispult, st, te olete ise oma kogemuse loojad. Suur
Jumalanna on teid väestanud ning Allikas, Jumalik Isa, on teid
valgustanud. Te olete ärganud, virgunud ning mõistate Tõde – nii iseenda
olemasolu kui ka kogu Loomingu kohta. Kõik vastused on teie enda sees
ning peidetud teadmised avanevad, saavad mõistetavaks ja rakendatavaks.
Ja kui olete seda kõike enda sees kogenud, ei pea te mandala keskmest
enam kunagi lahkuma, sest seal olles kogete kõike pühana. Te saate
mandala keskmesse jäädes hakata suhtlema maailmaga täiesti uuel moel,
jagades seda, mida olete mõistnud ja ära tundnud, rikastades seeläbi
paljude kogemust.
Tasandeid, mida sel terviklikuks saamise teekonnal enne keskmesse
jõudmist läbida tuleb, on seitse ning seitse on püha arv. Lisaks
seitsmele tšakrale on olemas seitse nädalapäeva (mis võtavad kokku kogu
loomistsükli), seitse dimensiooni ehk seitse taevast, seitse nooti
helireas, seitse värvi vikerkaares, jne. Kui jaotada ring (360 kraadi)
seitsmeks võrdseks osaks, ei saa me kuidagi ühe seitsmendiku väärtuseks
korralikku detsimaalarvu. Tulemuseks on hoopis teatud kindlas rütmis
lõputult jätkuv transtsendentaalne arv – 51,4285714…
Kui teekonda labürindis graafiliselt kujutada, siis näeme, et labürint
koosneb kontsentrilistest ringidest, mida saab loendada. Kui iga
tasandit tähistaks oma järjekorra numbrile (väljastpoolt sissepoole
lugedes) vastav arv lühikesi horisontaalseid kriipse, moodustub
diagrammi, mis meenutab oma kujult karikat – Püha Graali.
Ka see sümbol tähistab eneses peituva jumaliku olemuse avastamist ning
valgustumiskogemust, millega kaasneb jumalikkuse nägemine ja kogemine
kõiges olemasolevas, kaasaarvatud materiaalne maailm. Kui eelkõige on
tegu tähtsa sõnumiga Suure Jumalanna taasintegreerimise vajadusest, ilma
milleta pole valgustumine lihtsalt võimalik.
.jpg) 
Labürindi
võti ehk labürindi kese on võrdhaarne rist, mille vertikaaltelg
viitab sillaks olemisele Maa ja Taeva vahel, horisontaaltelg aga
tähistab võimalust luua südameühendust kogu loominguga – nii teiste
inimestega kui kõige elavaga kõikjal. See on võti tõelisesse üksolemisse
jõudmiseks, ühtsuse kogemiseks siin ja praegu.
Kui me
vaatleme labürinti kaardina, siis näeme, et teekond labürindi keskmesse
ei kulge mitte otse, liikudes ühelt kontsentriliselt paiknevalt ringilt
järgmisele, vaid et kõigepealt tuleb suunduda kolmandale tasandile,
seejärel teisele, sealt esimesele, siis neljandale, seejärel
seitsmendale, seejärel tuleme taas alla kuuendale, siis viiendale ning
alles siis avaneb meie ees tee labürintmandala keskmesse.
Teiste
sõnadega, labürinti sisenedes alustame me teekonda kolmandast tasandist,
mis vastab kolmandale tšakrale ning see on esimene pühitsus
seitsmeastmelises pühitsusprotsessis, millest oli pikemalt juttu
eespool.
Labürindipühitsus on unikaalne viis liita kõik seitse pühitsust üheks
katkematuks ja omavahel läbipõimunud teekonnaks. Nagu öeldud, on tegemist
teekonnaga, mis meis olevad erinevad tasandid ühte seob, väestades meid
väga erilisel viisil. Labürint on naispoole tee, mis viib meid meie
olemuse keskmesse. Meie saatjaks sel teekonnal on Suur Jumalanna ise,
kes labürindipühitsuse erinevatel tasanditel end eri kujudel ilmutab
ning meid kõige olemasoleva lätete juurde juhatab.
Labürinti
sisenedes teatame me Universumile, et tahame välja jõuda selle
keskpunkti. Esmalt tuleb meil aga teadvustada, et selles protsessis on
kõige olulisem häälestumine Kõrgemale Tahtele. Meil tuleb teha
sisemine taotlus, et laseme end juhtida Kõrgemal Tahtel ning et meie
kõrgeim olemus suunab meie samme sel pühitsusteekonnal. Me anname
juhtimine üle eneses peituvale jumalikkusele, sest see on teele asumise
eeltingimus.
Edasi liigume
labürindi teisele tasandile ehk teisele ringile väljastpoolt lugedes.
See vastab meie teisele tšakrale ning teisele pühitsusele
seitsmeastmelises pühitsusprotsessis. Sel tasandil alustame polaarsuste
tasakaalustamist enese sees. Meil on vaja tervendada ja transformeerida
oma emotsioone, andestada minevikus kogetud ülekohus ning luua tasakaal
oma sisemise mees- ja naispoole vahele, aga ka Jumaliku Ema ja Jumaliku
Isa vahele.
Seejärel
suundume labürindi esimesele, kõige välimisele ringile ehk tasandile,
mis vastab meie esimesele tšakrale ning kolmandale pühitsusele
seitsmeastmelisel pühitsusteekonnal. Siin võime leida end vastamisi oma
alateadvuses peituvate hirmudega ning eneses oleva pimedusega – oma
egoga. Et alateadvuses peituvaid mustreid tervendada, tuleb meil hakata
tööle oma unenägudega, et meenutada ka unereaaluses, kes me tegelikult
oleme, ning muuta ärkveloleku maailm ja unenägude maailm üheks
katkematuks teadvuseseisundite jadaks. Nii valmistame end ette selleks,
et teadvusevool ei katkeks siit maailmast lahkumisel, vaid jätkuks ka
peale füüsilise keha surma. See tasand või kihistus labürindis on kõige
pikem teelõik, või kui vaatame karikat, siis on tegemist karika kõige
kitsama kohaga, kus jalg ehk toetuspind läheb alles üle meie jumalikku
olemust sisaldavaks anumaks.
Edasi liigume
neljandale ringile ja neljas kihistus ehk tasand labürindis vastab
südametšakrale ning neljandale pühitsusele müsteeriumkoolide
seitsmeastmelises pühitsusprotsessis. Me tõuseme ellujäämise tasandilt
südametasandile, laseme lahti klammerdumise kõikide väliste ilmingute
külge ning loome sügava ühenduse oma sisemise jumalikkusega. Me oleme
aluspõhja ehk karika kindlustanud ning saame nüüd maitsta nektarit. Me
jõuame tingimusteta armastuse seisundisse ja kogeme üksolemist Taevaga
ja Maaga. Me avaneme ülespoole, meie juured on kindlalt Maasse
ankurdunud ning meie süda avardub armastusest kõige elava vastu kõikjal.
Lahtilaskmine toob kaasa sügava sisemise rahu ning me jätkame teekonda
juba suuremas rõõmus, sest teame, et oleme pool teed läbinud ning
keskmesse jõudmine on lähedal.
Tingimusteta
armastusele avanemine viib meid seitsmendale ringile, seitsmendasse
tšakrasse ning me kogeme viiendat pühitsust seitsmeastmelises
pühitsusprotsessis. Oleme keskpunktile juba väga lähedal, sest armastuse
kogemus tõstab meid sõna otseses mõttes taevasse. Kuigi me ei ole veel
keskmesse jõudmisele, kogeme avardumist ülespoole ja iseenda võimsa Mina
Olen Kohaloleku laskumist. Me äratame oma valguskeha, võime tõusta
Allikasse ja kohtuda Jumalaga palgest palgesse. Siin tasandil mõistame
aja ja ruumi illusoorsust ning avastame, kuidas liikuda ringi kõrgemates
maailmades, kasutades selleks oma valguskeha. Me oleme täis valgust ja
valgus ongi meie olemus.
Nüüd aga
kaugeneme keskmest taas. Järgnevalt suundume kuuendale tasandile ehk
kuuendale ringile labürindis ja see vastab kolmandale silmale ning
kuuendale pühitsusele seitsmeastmelises pühitsusprotsessis. Sel
tasandil oleme valmis võtma vastu sõnumeid vaimsest maailmast, kanaldama
ning suhtlema nii oma Kõrgema Õpetaja ehk vaimse teejuhiga kui ka oma
Kaitseingliga. Võime võtta ette reise Akašši kroonikatesaali või „alla
laadida“ mis tahes kosmilist informatsiooni, mis on meie jaoks antud
hetkel oluline ning mida saame kasutada nii oma edasimineku
harmoniseerimiseks kui ka kõige elava hüvanguks. Sel tasandil on oluline
võtta vastu otsus astuda n-ö planetaarsesse teenistusse, sest kui lubame
aidata kõiki elavaid olendeid (hingi, mitte egosid), saab abi vaimsest
maailmast meile kergemini kättesaadavaks. Vaimne maailm teeb nüüd kõik,
et aidata meil mõista oma eluülesannet, mis on just meie unikaalne viis
seda maailma siin paremaks muuta.
Järgnevalt
kaugeneme keskmest veelgi ja suundume labürindi viiendale tasandile, mis
vastab kurgutšakrale ning seitsmendale pühitsusele
seitsmeastmelisel pühitsusteekonnal. Siin ühendame me eelnevalt kogetu
ning hakkame väljendama seda, mida oleme nüüdseks mõistnud. Meil tuleb
endale ka välises maailmas ruumi luua, et võiksime igal hetkel püsida
oma tões ning vajadusel ka oma tõde kuuldavaks ja nähtavaks teha. Me
oleme toomas oma võimast Mina Olen Kohalolekut oma elu igasse hetke ja
oma kogemuse kõikidele tasanditele. See nõuab julgust ning võib avalduda
ka enese vastandamises maailmale.
Kui kuni
siiamaani on seitsmeastmeline pühitsusteekond, mis on valdavalt mehelik
tee, ja labürindipühitsus kattunud, siis nüüd näeme, et mehelikku teed
käies oleme küll jõudnud küll nn pühitsuspüramiidi tippu, kuid mitte oma
olemuse keskmesse, kus kogeme tõelist üksolemist kõigeolemasolevaga
kõikjal.
Meil seisab
ees veel üks määrava tähtsusega samm – kurgutšakrast oma südame
pühasse ruumi laskumine ehk siis viiendalt tasandilt labürindi
keskmesse suundumine, kuhu pärale jõudes sulavad ära kõik meie sees
labürinti loonud vaheseinad.
Võimalused,
mis meie südame pühas ruumis avanevad, on piiritud, sest kui jõuame
paika, kus kõik läbitud tasandid üheks saavad, siis ühineme Algallikaga
ning mõistame sügavamalt ja selgemalt ka üksolemist kõige elavaga
kõikjal.
Arengumärgid
Inimkonna ja ka kogu planeedi võnked kiirenevad ja peenenevad iga
päevaga. Osalt on see nii Universumit valitsevate kosmiliste rütmide
tõttu, ent ka seepärast, et järjest rohkem on inimesi, kes valivad
elamise ühenduses omaenda jumaliku olemusega. Selliseid inimesi on üha
rohkem ja rohkem ning kuna nad kiirgavad välja kõrgemat sagedust, rahu,
armastust ja harmooniat, aitab see ka paljudel teistel kõrgematele
energiatele häälestuda.
Kuid on ka neid, kes on käinud seda teed enne meid ja loonud pinnase
tänu millele on meil üldse võimalik oma sagedust tõsta. Paljud
ülestõusnud meistrid, kes on kas valgustunud või sooritanud ülestõusmise
viimastel aastatuhandetel, ning kellest kõige tugevama jälje inimkonna
ühisteadvusesse on jätnud Buddha ja Kristus, on kõik meile teed rajanud.
Sündides inimestena, on nad olnud osa inimkonnast. Nende poolt tehtud
sisemine töö on muutnud seda reaalsust siin ning avanud meie ees ukse.
Seetõttu võimegi nüüd ja praegu küllalt lühikese aja jooksul taas
meenutada neid olulisi pühitustasandeid, et luua edasiminekuks õige
pinnas ning ankurdada endasse ja oma igapäevaellu iseenda võimas Mina
Olen Kohalolek ning selles ühenduses püsida.
Kuidas seda ühendust siis ikkagi saavutada? Üheks võimaluseks on
käivitada valguskeha. Teine võimalus on teha enda sees väga tugev ja
selge taotlus valgustuda ning te märkate, et teie elu muutub väga-väga
kiiresti. Taotlege, et see muutus toimuks harmooniliselt ja sujuvalt
ning mitte liiga kiiresti, sest me kõik oleme seotud vähemal või
rohkemal määral 3D teadvusvõrgustikuga ja inimestega, kes on selle osad
– meie lähedased, perekonnaliikmed, sõbrad, sugulased, töökaaslased ja
muidu tuttavad. Perekonnad, suguvõsad ja kõikvõimalikud muud kooslused
ja institutsioonid, kuhu kuulume, on reeglina 3D teadvusvõrgustiku osad.
Ning meil on vaja saada väga tugevaks, et need jõud, mis teadlikult või
ka mitteteadlikult meid endisesse olekusse tagasi tõmmata üritavad, meid
kõigutada ei suudaks. Meil on vaja saada sisemiselt neist jõududest
tugevamaks.
Inimene võib olla väga armastav, täidetud heade soovide, positiivsete
taotluste ja õigete mõtetega, aga kui tal ei ole piisavalt väge, siis ta
lihtsalt ei suuda oma keskmes püsida. Ja siis sõidab tavamaailm temast
ikka ja jälle üle ning ta tunneb ennast halvasti. Kuid vägi, mis tuleneb
tema tõelisest ühendusest Algallikaga ja iseenda võimsa Mina Olen
Kohaloleku kogemusest, on võimsam igast välisest segajast või
ärritajast.
Osadest häirivatest jõududest, mis on meie enda sees olemas, on võimalik
enesetervendamise käigus aja jooksul vabaneda, aga välises maailmas on
ka meist sõltumatult paratamatult väga palju segadust, sest kõik
lihtsalt ei ärka ega tervene ühekorraga.
Üks hästituntud valgustööliste käibefraas kõlab järgmiselt: kõik,
mida näeme enese ümber, on meie sisereaalsuse peegeldus. Ja kuigi
siin peitub sügav tõde, ei tuleks seda väidet võtta liiga
dogmaatiliselt, sest ühel hetkel võib see hakata takistama teie
edasiminekut, kui te kogu maailma pimedust ebaküpselt enese arvele
kirjutama hakkate. Teil tuleb suuta vahet teha sellel, mida suudate
transformeerida ja mida mitte. Ja inimeste suutlikkus on väga erinev.
Siiski on tõsi, et enesest väljaspool nähtu on teatud mõttes ka meie
sees olemas, sest kogu inimkond on üks tervik. Nii on kõige kõrgemad
tasandid, mida inimkond on saavutanud, meie sees esindatud, aga ka kõige
madalamad, kõige deemonlikumad tasandid, on samuti mingil moel iga
inimese sees peidus.
Kui puutume enesest väljaspool kokku millegi negatiivsega ning
aktsepteerime, et sama pimedus on ühel või teisel kujul ka meie sees
olemas, siis, kui me seda pimedust tõesti ei karda, sellele vastu astume
ja enese sees puhtaks valguseks transformeerime, aitame tervendada ja
puhastada kogu inimkonda, mis samas ei tähenda, et välises reaalsuses
kõik probleemid päeva pealt laheneksid. Ja ka kõik need negatiivsed
ilmingud, mida välises reaalsuses kohtate, ei pea ilmtingimata teie sees
aktiivselt esindatud olema. Vähemalt mitte alati.
Siin peitub üks komistuskivi, mille taha takerdumist võib näha paljude
siirate püüdlejate puhul. Ühel hetkel ei saa nad enam edasi. Nad teavad,
et on teinud ära väga suure töö iseendaga, aga selle asemel, et reaalsus
paremaks muutuks, hakkab nende ellu veelgi rohkem negatiivsust tulema.
Ja sellega kaasneb enese süüdistamine, mis ei aita.
Tegelikult on see märk, et vaimses arengus on jõutud uude faasi, kus
kõik ei ole enam nii lihtne ja üks-üheselt mõistetav. See annab
tunnistust kasvust, mitte arengu puudumisest. Hoopis need, kes jäävad
kinni esimese ärkamistuhina puhtasse, kuid lihtsameelsesse
„kõik-on-armastus“ faasi, ei liigu sageli edasi.
Seega, kui avastate, et välise negatiivsuse enese arvele kirjutamine ei
toimi enam teie jaoks ning ei aita teid edasi, siis keskenduge sellele,
et teie tõeline olemus on puhas valgus ja armastus. Ärge keskenduge
vigadele – ei enda ega teiste omadele. See aga ei tähenda, et te neist
vigadest teadlik ei peaks olema. Suhtuge kõigesse piirangulisse nii
enese sees kui ka väljaspool – peegeldagu see siis teid ennast või mitte
–, mõistmise ja kaastundega. Kui võimalik, tuleks ebakõlasid parandada
ja tervendada, kui see aga ei ole võimalik, siis laske neil lihtsalt
olla. Siiski tuleks teil end negatiivsusest otsekui
dimensioonidevahelise seina abil vähemalt teatud ajaks eraldada.
Selleks tuleb teil segadust tekitavatest energiatest lihtsalt välja
astuda ja neid kõrvalt vaadata, ilma nendega kaasa minemata. Ja kui
olete ühel hetkel nii võimas, et suudate haarata endasse kogu inimkonna
ning kogeda tõelist (mitte illusoorset) üksolemist kõige elavaga, siis
tegelikult piisab vaid ühest ainsast inimesest, kes teeb vastava
taotluse ja omab piisavalt tarkust, armastust ja väge, et kogu inimkonda
painav pimedus või vähemalt suur osa sellest kustutada. Mis ei tähenda
muidugi, et inimkond seda taas uuesti ei looks. Kuid just nii toimis
Kristus, kui ta veel Maa peal elas, pühendades oma kannatuse kogu
inimkonna lunastamiseks. Ja nii on teinud ka väga paljud teised meistrid
ja suured õpetajad, kes on selles maailmas siin rajanud teed valgusele.
Labürindipühitsus kiirendab valgustumisprotsessi ning selle läbimine on
tõsine asi. Sellest hetkest alates, mil te pühitsuslabürinti sisenete,
on teil vaja saada ja jääda enesest (oma tõelisest olemusest)
teadlikuks. Kui seda teete, siis olete täielikult kaitstud, kuid nn
autopiloodi peal toimimine ja poolmagavana oma elu edasi elamine võib
kaasa tuua ebamugavusi ja takistusi.
Te mõelge veel, enne kui otsustate selle protsessi läbi teha. Ent kui
juba
labürinti sisenenud olete, äratate te oma valguskeha ning siis
tagasipöördumist enam ei ole. Kuna valguskeha kogemusega kaasneb võimsa
Mina Olen Kohaloleku ehk vaimu laskumine või vähemalt ühenduse loomine
iseenda Taevase hingega, siis pole miski enam endine.
Tulles tagasi pühitsusteekonna juurde, siis järgnevalt saate end järgi
katsuda, esitades endale seitse kontrollküsimust. Võtke endale aega, et
nende küsimuste üle mõtiskleda. Otsustage, kas olete valmis andma neile
kõigile jah-vastuse.
Seitse kontrollküsimust seitsmeastmelise
pühitsusteekonna läbimiseks
1.
küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud häälestuda Kõrgemale
Tahtele ning võtta vastutus oma elu eest enda kätte?
2. küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud valitseda oma emotsioone
ning tasakaalustada sisemine mees- ja naispool?
3.
küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud valitseda oma mõtteid,
alistada oma ego ning ühineda oma hingega?
4.
küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud vabaneda
klammerdumistest maiste asjade, olukordade ja inimeste külge ning
asendada klammerdumine eelistustega, millest oled valmis vajadusel ka
loobuma?
5.
küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud ühineda iseenda võimsa
Mina Olen Kohalolekuga ja äratada oma valguskeha?
6.
küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud mõista ja teostada oma
eluülesannet ning astuda planetaarsesse teenistusse?
7.
küsimus ja pühitsus: kas oled otsustanud virguda, valgustuda ehk
sooritada ülestõusmine ning hakata toimima Maa peal kui iseenda võimas
Mina Olen Kohalolek?
Jah-vastuste andmine ei tähenda veel, et saaksite
kohe kõikidel tasanditel meistriks, vaid seda, et teete enda sees
vastava taotluse ning universumi jõud saavad seda protsessi teie sees
käivitada ja kiirendada. Ka hakatakse nüüd teie elust eemaldama jõude,
mis teid veel takistada võivad.
"Labürindipühitsus ehk teekond südame pühasse
ruumi ja valguskeha aktiveerimine"
Pikem tutvustav tekst audiokursuse juurde
|