Saladuste saladus
Drunvalo
Melchizedek
Palju on läinud kaotsi, kuid mitte meie igavikuline olemus. See on üksnes
varjatud meie eest looriga.
Saladuste saladus – peidetud paik inimese südames, millest kogu
looming välja voolab – oli iidsetel aegadel teada üksnes suulise
traditsioonina. Seda hoiti salajas kõikides kultuurides juhtivate preestrite või
hõimu šamaanide poolt. Harva kirjutati midagi üles, sest seda tarkust ei
olnud võimalik õppida ega kogeda kirjasõna kaudu. Ainult otsene vahetu
kogemus võis neid loore inimteadvuse eest kergitada.
Kuid olen
avastanud, et kuigi vahetu kogemus on ainus, mis saladuste saladuse teie ees
avanema paneb, saab südame salakambrist rääkimine või selle kohta lugemine mõistust
muutuseks ette valmistada.
Mis
on saladuste saladus?
Ka füüsilisel tasandil on avastatud teatav piirkond kehas, mis sõltuvalt
traditsioonist paikneb kas südame sees või sellele väga lähedal. Mõned
traditsioonid ütlevad, et see on südame taga, teised väidavad selle asuvat südame
ühel küljel, kolmandad viitavad piirkonnale südame ees. Kuid enamus usub, et
see püha ruum paikneb füüsilise südame sees ning seda usun ka mina.
Üks asi on kindel. See ei ole
südametšakra. Heebrea traditsioonis nimetatakse saladuste saladust südame
salakambriks. Upanišadides, hinduistliku traditsiooni pühades
tekstides, viidatakse sellele kui tibatillukesele
ruumile, mis asub südame sees. Mõnikord kutsutakse seda ka südame
pühaks ruumiks ning selle nimetuse võtsin kasutusele ka mina.
Tegelikult on väga vähe teada neistki vähestest tekstidest, mida on
kirja pandud aegade jooksul selle kõige tähtsama osa kohta inimkogemuses.
On ilmne, et iidsetel aegadel siseneti kõneallolevasse ruumi tseremoonia
käigus ning nii tehakse siiani mõnede väheste “kadunud” hõimude poolt
maakera väheasustatud paikades.
Tänapäeval on Südame Matemaatika Instituudist (HearthMath Institute)
saanud teerajaja selle iidse teadmise taasavastamise ning uuenemise alal. Samal
ajal avastavad nad ka uut informatsiooni, mis tõenäoliselt isegi vana-aja
tarkadele ning teadjatele tundmata oli.
Minu vaatepunktist ning ka paljude hõimukultuuride järgi peidab see püha
ruum südame sees ainsat võimalust selleks, et maa peal võiks veel kunagi
valitseda Rahu. Kõik poliitilised teod maa peal tehakse lähtuvalt duaalsest
maailmapildist – mis on languse tulemus – ning egokesksest mõtlemisest.
Nii kaua, kui ego juhib sündmusi maailmas, ei tunne me kunagi rahu. Ego
hindab kõik sündmused kas headeks või halbadeks omaenda vaatepunktist lähtudes
ning mõtleb alati kõigepealt iseendale. Nii kaua, kui ego end turvaliselt ja
mugavalt tunneb, ei hooli ta ka tavaliselt, mis juhtub sellega, mis näib talle
väline.
Reaalsus
südame sees
Süda on nii erinev! See kogeb maailma kui sümbolit ega võta
seda millegi “reaalsena”, nähes kõike ühekorraga. Süda tunneb üksnes ühtsust
ja üksolemist ning loob reaalsust sellest vaatepunktist lähtuvalt. Ta ei tee
kunagi midagi, mis kahjustaks kedagi või midagi, sest ta teab, et ei ole olemas
kahesust.
Kõik, mis olemas on, eksisteerib südames, isegi see, mida olemas ei
ole, on samuti seal.
Inimesed usuvad enamasti, et “armastus” on tunne, mida sümboolselt kõige
paremini väljendab süda. Me tähistame ju Valentini päeva ning saadame üksteisele
kaardikesi südamekujutistega, mis peaks kinnitame meie armastust üksteise
vastu nagu ka ühendust armastatud inimestega.
Kuid südame püha ruumiga pole sellel kõigel mitte mingisugust
pistmist. On mitut sorti armastust ning armastus, mida me kogeme kahe inimese
vahel, tuleb tegelikult harva südamest. See armastus, mis meid endasse haarab
ning armastatu järele õhkama paneb, tuleneb tegelikult emotsionaalkehast ning
seda kontrollib parem ajupoolkera. Need emotsionaalsed tundmused on aga
polariseerunud, samuti nagu on seda meie ajugi, ning sisaldavad eneses alati ka
vastandväljendust – näiteks armastusest võib saada väga kergesti viha.
Kui tihti olete tundnud kellegi suhtes ülevoolavat armastust ning mõni
aeg hiljem, mõne pisiasja peale ägestudes, võite tunda selle sama inimese
vastu ehedat viha. See, mu sõbrad, on emotsionaalkeha lainetus. See on
tingimuslik armastus, millel pole kuigi palju ühist Armastusega selle sõna kõige
kõrgemas tähenduses. See on tundmus, mis võib muutuda iseenda vastandiks üheainsa
hetkega.
Kuid südame pühas ruumis eksisteerib n-ö teistsugune emotsionaalkeha,
millel puudub polaarne vastaspool. See on ARMASTUS, mis ei tunne piire ega vaja
tingimusi, juhtugu mis tahes.
See on
ARMASTUS, mis tunneb üksnes Üksolemist ning kasutab enese kõikvõimast
potentsiaali vaid selleks, et luua rõõmu kõigele elavale kõikjal.
Sellest ajast saadik, kui “kukkusime” oma südamest mõistusesse,
oleme elanud põrgus.
Ning seepärast ma palvetan, et võiksime väga varsti (ühel ilusal päeval)
leida taas üles selle ruumi oma südamest ning saada jälle omavahel kokku selles
kõige pühamas paigas enese sees, et kogeda Üksolemist.
On need ainult sõnad, mida te siit loete ning millega võite isegi nõustuda,
või suudate te ka tegelikkuses haarata seda väge ja võimalust meie kõikide
jaoks, mis on varjul südamesse peidetud reaaluses?
Kõik maailma religioonid ning vaimsed distsipliinid viitavad antud võimalusele,
kuid enamus on unustanud, kuidas sellesse pühasse ruumi tegelikkuses siseneda.
Need meetodid, nagu enamus iidseid meetodeid ikka, on läinud kaotsi.
Kuid nagu ma algul ütlesin, ei saa see kogemus kunagi lõplikult kaduma
minna, sest see on nii inimkonna kui ka kogu kosmilise ruumi ning kõige selles
oleva allikas. See saab olla meie arusaamisest üksnes looriga eraldatud.
Nii nagu aastaaegade vaheldumise puhulgi, toimuvad kõik sündmused siin
reaalsuses omal ajal. Inimkonna naasmine südamesse on üksnes aja küsimus.
Meenutage, et selle inimeste maailma suurimad saavutused on alati alguse
saanud mõnest konkreetsest mehest või naisest. Kui vaid üks inimene – võib-olla
sina? – siseneks ARMASTUSEGA sellesse pühasse ruumi ning alustaks loomist
– püha unenägemiseprotsessi, mis muudaks maailma uueks, kas usute, et ka kõik
teised meie seast järgneksid talle varem või hiljem?
Loor on üksnes loor! Tõde on alati igavene. Piisab vaid ühest
inimesest, et saladuste saladus võiks taas nähtavaks saada ka tavatasandil.
***
Sa
heida pimedasse pikali
ja
sule silmad valguskiirte eest.
Keskendu
ning hingevägi vii
ühte
salajasse paika iseenda sees.
Heida endalt pimeduse ahelad!
Näe
pilti sellest, kuhu soovid jõuda,
kujustades kohta, mida näha igatsed.
Et vabastada
pimedusest oma hinge,
vibreerima nüüd hakka
kõigest väest.
Sa
rappuma pead tugevalt – kogu oma jõust,
siis
alles köidikutest pääseb hing.
Ei
sõnades saa väljendada seda,
mida peidab endas Kosmiline Leek.
See
toimib tasanditel, mis inimesel tundmatud.
Võimas,
tasakaalustatud, korrapärane –
see
taevane harmoonia on inimesest kaugelt üle.
Kõneleb
ta muusikas, värvidega laulab
Leek
Igavese Kõiksuse algustulest.
Mu
laps, sa säde sellest Leegist oled,
sädelemas
värvides ja helivoos.
Kuulata
mu häält, end vabasta.
Thoth
(Katkend
“Smaragdtahvlitest”)
|