Selged ja lihtsad õpetused inglitelt

Celeste Allegrea Adamsi intervjuu Judith Indira Parsonsiga

www.spiritofmaat.com

Celeste: Olles lugenud su raamatut, arvan, et esiteks paluksin sul lugejatele jutustada, kuidas sinust sai inglite eestkõneleja.

Judith: 1981. aastal oli mul surmalähedane kogemus. Minu koju murti sisse. Kui püüdsin põgeneda, peksis ja kägistas sissemurdja mind.  

Kui viimne hingetõmme mu kehast lahkus, lendlesin ma laenurka, kurvastades, et suren täiesti üksinda ja et keegi ei kuule mu appikarjeid. Märkasin oma keha maas enda all lamamas ja läksin selle juurde. Ma hakkasin seda paitama, öeldes: “Ma armastasin sind nii väga.” 

Paitades hellalt oma keha, avastasin hääled kutsumas mu nime. Tundus, nagu oleksid nad kutsunud mind juba väga kaua – võib-olla igavesti. Pöördusin aeglaselt oma kehast eemale ning mulle vaatasid vastu kaks ilusat valgusolendit. Need olendid hoidsid ja lohutasid mind, kiigutades mind oma süles ja lauldes mulle. Nad laulsid mulle pikka aega. Need olid laulud tarkusest ja rahust. Siis ütlesid nad mulle, et on aeg edasi minna.  

Ma ei tahtnud neist lahkuda, kuid nad tõstsid mu teise reaalsusesse ja seal kohtusin ma ingliga. Tal olid pruunid silmad, sügavad ja helendavad, ning ta nägu oli täiuslik rahu-ovaal. Ma olin ingli ilust hüpnotiseeritud ning üksisilmi tema silmadesse vaadates, mõistsin korraga inglite olemust. 

Siis ütles ta: “Siin pole valu ega hirmu. Sinu kael on haiget saanud – me tervendame seda.” Sel hetkel märkasin heledat valgust tema parema õla taga ning hetkega oli ingel unustatud – sest see valgus oli Kõiksus – Kogu Tarkus, Kogu Armastus, Kogu Kaastunne.  

“Valgus,” ütlesin ma küünitades selle poole, “Tahan lihtsalt olla Valguses.” 

Kuid ingel ütles mulle: ”Sa pead tagasi pöörduma.” 

“Ei,” vastasin ma, küünitades Valguse poole. 

Olen kuulnud, et mõned surmalähedases olukorras viibinud inimesed saavad valida, kas tulla tagasi või mitte. Minul valida ei lubatud. Minu tahe polnud vääriline vastane ingli tahtele, kes oli ühenduses ainsa tegeliku Tahtega – Jumala Tahtega. 

Ingli hääl rõhutas korduvalt: “Sa pead naasma,” ning tema sõnade jõud keerutas mu läbi tunneli tagasi oma kehasse, kus ma ärkasin, külmalt, värisedes ja köhides. 

Kuid niipea, kui ma istuli tõusin, hakkas ilus sinine valgus mu ees kuju moodustuma ning sõnas: “Mina olen Sinine Ingel.” Mõrvar oli ikka veel toas, kuid ingel ütles, et ma ei muretseks. Tema aitab mul põgeneda.  

Ingli kaitse all õnnestus mul majast põgeneda ja hankida abi naabrilt, kes helistas politseisse. Politsei saabus ning vahistas kohe kurjategija, kes vangistati ja kelle üle mõisteti hiljem kohut.  

Celeste: Kuidas see juhtum inspireeris sind võtma inglite õpetused oma elutöö keskmeks? 

Judith: Inglite ning Valguse ilu oli tugevam tolle öö valust ja hirmust. Ning inglite energia jäi minuga, aidates mul terveneda.

Nii kasulik, kui inglite jätkuv kohalolu ka polnud, oli see ka pisut segadusse ajav – olen ennast alati pidanud kahe jalaga maa peal seisvaks inimeseks ning inglid ei sobinud minu põhimõtetega. Niisiis püüdsin nende kohalolekut eitada. Ma ei suutnud välja nuputada, mida nad minu elus tegid. Arvasin, et ma pole nende armastuse vääriline. Kuid siiski nad jäid ja aitasid mul paraneda, andestada, ning oma elu ilma hirmuta edasi elada. 

Kui keegi sind ilma mingi põhjuseta su oma kodus ründab, puruneb su turvatunne kildudeks. Ma tunnen väga kaasa kõigile, kelle suhtes sellist vägivalda on tarvitatud. Tean, kui raske on terveneda, uuesti usaldama hakata. Mind oli õnnistatud inglite kohalolekuga. See oli tõeline kingitus. 

Siis, paranedes, palusid minu lugu teadvad inimesed, et inglid võiksid ka neid aidata. Alguses olin vastu. Olles sotsiaaltöötaja, tegelesin kuritarvitatud ja unarusse jäetud lastega ning inglitööl ei paistnud mu elus kohta olevat. Pealegi arvasin, et ei ole sellise töö vääriline ja muretsesin teiste inimeste arvamuse pärast. 

Tegelikult polnud inglitööle keskendumine kunagi mu teadlik otsus. Teadlikult tegin hoopis otsuse seda mitte teha. Siiski muutis inglite energia mu elu ning kuigi ma lihtsalt elasin, kulgedes hetkest hetkesse ja tehes ettetulevaid asju, oli äkitselt mu ümber hulk inimesi, kes soovisid ka oma ellu inglite juhendamist. 

Inglid ei ütle kunagi “ei” ja niisiis alustasin inglite inspiratsiooni vahendamist. Mõne aja pärast kutsuti mind ka Indiasse ja Euroopasse ning mu tööpõld laienes, hakkasin läbi viima seminare ja pidama loenguid, mis muutsid  tänu inglite armastusele ning juhendamisele paljude inimeste elusid. 

Ma tõesti ei teinud midagi selleks, et see juhtuks. Mul polnud soovigi midagi niisugust teha. Ma lihtsalt järgisin energiat. 

Elasin kuus aastat Maui saarel ning seal olles ärkasin ühel hommikul äkilise teadmisega, et pean kirja panema inglitega suhtlemise kursuse. Sel päeval kirjutasin esimese peatüki, millest sai “Selge ja lihtne tee – inglite õpetused” – kuigi sel hetkel polnud mul ei õpilasi ega  aimdust sellest, mis võiks edasi juhtuda. 

Loomulikult ilmusid õpilased. Jätkasin kirjutamist, kirjutades igal kuul ühe peatüki. Olles teinud seda kaks aastat, teadsin, et nüüd on aeg lõpetada. Niisiis, ühel päeval panin kõik peatükid kokku, ning hüüdsin üllatudes: “Ma olen kirjutanud raamatu!” 

Nii sündis “Selge ja lihtne tee.” Lugedes neid peatükke, saate te osa inglite tarkusest, kaastundest ja armastusest.

Celeste: Kuidas on inimestega, keda mõrvatakse? Nendega, kes päriselt surevad? Kus on nende inglid?

Judith: Inglid on alati olemas. Ma tõesti tahaksin levitada seda teadet kõikidele, kes on kaotanud kellegi lähedase traagilise ja ootamatu juhuse tõttu, nagu seda on mõrv või õnnetus. Eriti mõrva puhul jäävad ellujäänutele õudsed pildid kuritööst, kujutlused lahkunu viimsetest hetkedest, soovid, et asjad oleksid läinud teisiti, süütunded ja “oleksid”. 

Inglid ütlevad alati: „Pole mingeid oleks’eid. On ainult see, mis on.” Suremine võib olla valus, kuid surma hetk on rahulik. Valgusolendid ja inglid ümbritsevad sind kaitse ning armastusega. Sa koged suurt rõõmu ja rahu. Samal viisil, nagu emad unustavad sünnitusvalud, unustab keha surmakannatused. Keha pole see, kes oled sina. Keha on ajutine vahend, mille abil mängida oma rolli selles filmis, mida kutsutakse maiseks eluks, samal ajal, kui hing on teel Jumala, oma tõelise olemuse poole.

Inglite omadused
 

 Celeste: Kas suudad jagada oma arusaama inglite tundeelust? On neil üldse tundeid?

Judith: Tunded on lihtsalt energia. Inimesed püüavad kinni hoida nende arusaamise järgi “headest” tunnetest ning üritavad lahti saada kõigest, mida nad peavad “halvaks”. Inglid sääraseid hinnanguid ei anna. Inglid tunnustavad kõike nii, nagu see on. Eelistused inglitel puuduvad. 

Niisiis elavad inglid praeguses hetkes, ilma kahetsuse või mureta ega lasku mõtetesse ja tunnetesse inimeste kombel. Tunded tekivad, kuid olles täitnud oma ülesande, nad lahtuvad. 

Alati tulevad inglid meie juurde niisugustel pingelistel hetkedel, nagu seda on surmamoment, õnnetused või siis, kui oleme sügavas mures. Isegi, kui sa neid ei näe, on nad olemas. Inglil on võime tunda inimsüdame piina ning anda oma jõudu kannatavale inimesele.  

Inimeste kannatused võimaldavad kaastunde tekkimise inglisüdames. Tänu sellele kaastundele teavad inglid täpselt, mida teha. Tõeline teenimine tekib kaastundest, sellega ei kaasne sõltuvust. Jumala Tahe lihtsalt voolab läbi inglite. See on tõeline teenimine. See on tõeline pühendumus. Kuna inglid ei unusta kunagi Jumalat, on kogu nende olemine näide pühendumisest.

Celeste: Milline tunne on suhelda inglitega? Kuidas nende hääled sulle kostuvad?

Judith: Ma ei kuule tegelikke hääli. See on rohkem kohaloleku tunnetus, intuitsioon. Olen olnud intuitiivne lapsest peale ja nüüd juhivad seda intuitsiooni inglid.  

Ma olen ka väga visuaalne. Ma “näen”, mis inglid mu silmade ette asetavad. On tõsi, et ma “kuulan”, kui ma annan tundi, kuid ma “kuulen” vaikust. Vaikus annab mulle vastused. Vaikus ongi vastus. Kõige sügavam tõde peitub vaikuses, mitte sõnades. 

Inglitega suhtlemine täidab mind sügavate tunnetega – puhas rõõm, kaastunne, armastus, tarkus ja rahu.
 

Inglite tarkus

Celeste: Sinu raamatus avaldavad inglid arvamust armastuse ja armastusetegude olemuse kohta. Kas sa saaksid sellest rääkida?

Judith: Järgnevalt inglite arusaamast armastuse kohta: 

Igaüks võib öelda sõnad “Ma armastan sind.” Kuid kui sõnad tulevad mõistusest, pole neil mingit mõtet. Mingit tunnet. Mingit sisu. Mingit südant. See on vaid üks mõistuse poolt räägitud lugu.  

Selles uudselt keskpärases maailmas on mõned tõed pööratud tähendust mitteomavatesse ning mõttetutesse klišeedesse: Armastus on kõik, mis olemas on; Kõik, mida sa tõeliselt vajad, on armastus; Armastusest piisab. 

Tegelikult armastusest ei piisa. Armastusega peavad kaasnema ka armastuseteod. Muidu piirdub kõik vaid ennast upitava ego eneserahuldamisega, kes tegelikult elab pettekujutlustes. See on ainult mõistus, rääkimas juttu armastusest. Mõistuse poolt jutustatud lood ei pea aga kunagi ajahambale vastu. Vaid armastus, mis tuleb südamest, on tõeline ja kestev. See armastus on kõik, mis olemas on. Sellest armastusest piisab. Selline armastus ei vaja midagi, sest on oma olemuselt täiuslik.  

Tõelises kaastundes, südame ilus ei eristata armastajat, armastatut ega armastusetegu. Puudub “mina”, kes armastaks “sind”.

Celeste: Sa räägid palju mõistusest. Milline on mõistuse ülesanne ideaalis?

Judith: Me vajame hästi töötavat mõistust, funktsioneerimaks efektiivselt sellel Maal. Ka minu poolt praegu räägitavate sõnade lugemiseks ja mõistmiseks läheb vaja intellekti.

Mõistus aitab meil jõuda õigeks ajaks lennujaama, õppida keeli, naerda naljade üle, kirjutada lugusid. See mõistus võib olla väga hea sõber. Ta võib meid ka aidata meie hinge arenguteel. Tõeõpetustest arusaamiseks on vaja selget ja keskendunud mõistust. 

Meil on vaja kasutada mõistuse võimet eristada. Kuid mida me ei vaja, on mõistus, mis pidevalt kohut mõistab, kritiseerib ja hukka mõistab. Mõtted on pelgalt mõistuse poolt jutustatud lood. Kui usume kõiki lugusid, elame vastuolus ja hirmus, eraldi oma südamest – Jumalast ning neist, keda armastame. 

Mõistus on vahend, mis viib meid südame juurde. Südames leiame rahu. Leiame armastuse. Lahusoleku valu paraneb. Vajame mõistuse kõrgeimat teenistust - vahendina, et jõuda südamesse.

Celeste: Kuidas juhendavad inglid meid oma keha eest hoolitsemisel?

Judith: Õpetus on väga lihtne: me oleme rohkem kui keha, kuid keha on Jumala tempel. Nii nagu me austaksime püha templit suurima austuse ja armastusega, peaksime  austama ka oma keha.  

Keha vajadused on lihtsad: tervislik toitumine, puhas vesi joogiks ja pesemiseks, puhas õhk hingamiseks, küllaldane liikumine ning efektiivsed viisid stressi maandamiseks ja lõõgastumiseks.  

Meil on vaja oma keha eest võimalikult hästi hoolitseda, teades samal ajal, et see on ajutine. Ükskõik kui hästi me oma tervise eest ka ei hoolitseks, võib see meid alt vedada haiguse või õnnetuse tõttu. Kellelegi pole garanteeritud elu väljakutseteta. Kuid hoolitsedes enda eest hästi, suudame paremini võimalike tulevaste probleemidega toime tulla.  

Kui me seame prioriteediks oma suhte Jumalaga, loome tohutu varasalve hingelist jõudu, mis on meie kasutada aegadel, kui kohtame eriti suuri väljakutseid. Kui kohtleme keha tänulikkusega, vastab keha tänulikkusega. Kõik väiksed rakud on õnnelikud;  nad vibreerivad tänulikkusest ja kogu meie olemus tõuseb üles.

Celeste: Mida soovitavad inglid meile, et võiksime luua harmoonilisemat elu maailmas?

Judith: Hingerahu palve on täiuslik juhend, tagamaks harmoonilist elu siin maailmas: „Jumal, anna mulle hingerahu omaks võtta asju, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ning tarkust nende vahel vahet teha.“ 

Kui me üritame elada oma väikse ja eraldiseisva ego järgi, puudub meis harmoonia ja õnn. On olemas vaid Jumala Tahe. Kui saavutame selle Tahtega harmoonia, oleme jõudnud harmooniasse kõige elavaga. See tähendab meie jumalikkuse ja järelikult ka väärtuse äratundmist.  

Kui jääme rahulikumaks, hakkavad ka teised seda märkama. Meie elu ja suhted muutuvad harmoonilisemateks.

Celeste: Kas sul on ettepanekuid, mis aitaksid inimestel näha elu, nagu inglid seda näevad, ilma hinnanguid andmata?

Judith: Loomulikult pole võimalik täielikult ette kujutada, kuidas inglid „näevad“. Kuid võib öelda, et nad tajuvat kõiki asju ja nähtusi justkui erinevate värvitoonidena, mis kokku moodustavad Meistermaalri poolt maalitud pildi.  

Niisiis võime harjutada kõige nägemist, nagu oleks see lihtsalt värv, mida Jumal kasutab oma pildi loomiseks. See on hea viis harjutada „nägemist“ – ning mitte üritada alati kõiges kohe selgusele jõuda. Tähtis on loobuda hinnangutest ning mitte üritada üht värvi omatahtsi teiseks muuta.  

Kui oled loobunud kohtumõistmisest, siis võid kindel olla, et juhul kui värv vajab vahetamist või ergastamist, annab Jumal sulle selleks ka vahendid.  

Kui näed algul ainult sinist, siis võib-olla lisab Jumal mõne aja pärast ka punase. Sel juhul on sul juba nii sinine kui punane, millest saab kokku moodustuda lilla.  

Harjutades lihtsalt „nägemist“, pane tähele rikkalikku värvide väljapanekut, mis Jumal on su ellu toonud: eredad värvid, sõnatud värvid, üksluised värvid, pastellid, tumedad toonid. Need värvid esindavad inimesi, kellega kohtume, meie kogetud mõtteid ja tundeid, meie keskkonda, ingleid (keda me võime, aga ei pruugi näha), elu väljakutseid ja rõõme.  

Vaadates kõike värvidena, harjutame lihtsalt „nägemist“, ilma hinnanguid andmata, hukka mõistmata ja kritiseerimata.

Celeste: Kas saaksid lühidalt kirjeldada 18-ndat peatükki oma raamatus, mis räägib inglite kohalolust?

Judith: See on mu lemmikpeatükk. Kirjutasin selle, kui töötasin Saksamaal. Oli väga külm ning hall päev ja mul oli raske tunda end kerge ja õnnelikuna. Mul oli raskusi inglitega kontakti loomisel.  

Niisiis istusin teisel korrusel külmas toas oma sülearvutiga, vaadates aknast seda halli ümbrust, tundes end täiesti masendununa.  

Kuid mul oli vaja kirjutada 18. peatükk! Lootusetult panin sõrmed klaviatuurile ning sõnastasin küsimuse: „Kas inglid on alati meiega?“ 

Järgmised sõnad olid: „Jah! Alati! Pole tähtis, mida me mõtleme, kuidas end tunneme, kes me oleme. Inglid ümbritsevad meid õhus, looduses, linnades, meie unenägudes, meie kodudes.“ 

Peatükk jätkus, kirjeldades paljusid erinevaid inglite liike, ning vabastas minus juurdepääsu suure hingelise rikkuse juurde. 

Armastan järgmist tsitaati sellest peatükist: „Mõned inimesed naeravad mõtte üle inglitest, väites, et nad ei usu neisse. Mida nad tegelikult silmas peavad on see, et nad ei ole ingleid näinud ja neil pole vastavaid kogemusi. Kui sa oled inglit tundnud, ei unusta sa teda iialgi, ei suuda iialgi mõelda ega olla vanamoodi.“ 

Ka meeldib mulle lõpp: „Kuigi inglid ei nõua, et sa loeksid või mõtiskleksid nende olemusest, on nad piisavalt targad teadmaks, et nende olemasolu iga vorm teenib inimteadvuse avardumist ja tõstmist. Inglite energia toob lohutust hetkedel, kui sa ei tunne päikest oma südames paistmas. Niisiis, niikaua kui sa veedad aega sellel väiksel sinisel planeedil, pööreldes kuskil, kaasatuna inimmõtetesse ja -tunnetesse, võid sa samahästi avada end ingellikule inspiratsioonile. Sa võid ka mõtiskleda nende asjade üle, mis täidavad sind valguse ja armastusega ning koguda sel viisil järgmiseks sammuks vajaminevat energiat.“                

Praegu, kui sa selle küsimuse esitasid, juhtus väga ingellik asi. Tahtsin leida täpseid sõnu 18. peatükist. Ning kuna mul on korrektuurkoopia ees, siis otsides sealt peatükki nr 18, avastasin, et peatüki esimene lõik oli millegipärast ära kustunud. 

Ma poleks seda iialgi avastanud, kui sa poleks minult seda küsimust küsinud! Aitäh sulle, Celeste, et olid täiuslik tööriist inglitele, tõestamaks nende sõnade õigsust!

Jah! Inglid on tõepoolest alati meiega! Alati!

Juurdepääs inglite tarkusele

Celeste: Kuidas sa oled õppinud vahet tegema inglitelt tulnud tarkuse ja enda mõistuse ning ideede vahel?

Judith: Vaata, ma olen teinud seda tööd aastast 1981, niisiis olen palju harjutanud. Õpetuste kirjutamine oli väga kasulik, kuna võimaldas mul inglite tarkuse sõnadena kirja panna, koondada nende energiat uuel moel.  

Südamega kuulamise ja südamest rääkimise õppeprotsess kestab meil aga kõigil edasi.

Celeste: Kuidas saavad inimesed jätta vanad harjumused ning avada end inglite tarkusele ja kaastundele?

Judith: Üheks võimaluseks oleks “Selge ja lihtsa tee” lugemine. Kui lugeda kas või osaliselt selle raamatu peatükke, avab see ukse inglite kaastunde ja tarkuse omandamise juurde. Regulaarne lugemine aga võimaldab sõnade sügavamal tähendusel tungida su olemusse ning lahustama halvad harjumused, mis sunnivad sind elama hirmus ja vastuolus.

Celeste: Väidad oma raamatus, et inimesed vahel “vapustuvad vaikusest”. Kas saad selgitada, kuidas “vapustumine vaikuses” aitab meil inglite teateid lõpuks kätte saada?

Judith: See pärineb samuti mu lemmikpeatükist – 18-ndast. 

“Vapustuda vaikusest” võib mitmel viisil – lugedes õigel hetkel hinge puudutavaid sõnu, kuulates muusikat, imetledes kunstiteost või sattudes imelisse paika looduses. See võib aset leida ka näiteks lapse ootamatust puudutusest või võõra kaastundest. 

Kui vapustud vaikuses, siis mõtted kaovad. Need on täielikud hetkesse sukeldumise momendid, mil ego lahustub. Siis ei pea sa ego kõrvaleastumiseks enam midagi tegema, ta lihtsalt haihtub. 

See on täiuslik keskendumine. See on meditatsioon. See on ühtsus. See on valgustatuse hetk. Lahusoleku valu kaob, vähemalt mõneks ajaks. Ning see on inglite esmane eesmärk meiega töötamisel – aidata parandada lahusoleku valu ja juhatada meid tagasi Jumala juurde.

Celeste: Üks sinu lugudest sisaldab ilusat võrdpilti sellest, kuidas õppida tingimusteta omaksvõttu. Kas sa saaksid jutustada loo austrist, mis pärineb 17-ndast peatükist?

Judith: Austrikarpi tungib tilluke liivatera ning hakkab ärritama selle pehmet sisemust. Kui austril oleks inimmõistus, võiks ta mõelda: “Miks see minuga juhtus? Mis ma valesti tegin, et Jumal mind niimoodi karistab? Kuidas ma pääseksin sellest valust? Miks ma pean kannatama? Isegi peale kõiki mu jumalaotsinguid leian ma ikka end sellest õnnetust olukorrast. Mul on nii häbi. Kas mind veel kunagi omaks võetakse?” 

Kujuta ette, et auster kannatab niimoodi kaua aega. Siis, ühel päeval, tuleb väga tark austrivanaema ning ütleb: “Oh, väike auster, lõpeta enda süüdistamine ja kritiseerimine! Sa lihtsalt aktsepteeri seda, mis sinuga toimub. Võta omaks see, mida sa muuta ei saa. Luba väikesel liivateral olla, ära osuta vastupanu. Näe iseenda väärtust. Sa oled täielik ja ilus just sellisena, nagu sa oled, isegi koos selle väikese liivateraga, mis sulle nii palju valu teeb. Ole see, kes sa oled. Maailm on, nagu on. Näe seda, mis on. Aktsepteeri seda, mis on.” 

Äkki saab auster aru! Suur rahu tuleb tema peale ning korraga ümbritseb väikest liivatera pehme aine, mis muutub ta ilusaks pärliks. “Ah!” ohkab väike auster rahunenult. 

Muidugi, meie arusaamise kohaselt auster ei mõtle. Ta lihtsalt on. Ta ei pea püüdma ärritajast vabaneda. Vaistlikult ümbritseb ta ärritajat ainega, mis kaitseb ta pehmet sisemust, ning seda tehes loob ta hinnalise pärli. 

Kuula! Kas kuuled? Inglid sosistavad armastuse ja tarkuse sõnu sinu südamele isegi praegu. Jah! Nad on sosistanud sajandeid. Inglite õpetus on lihtne: lepi sellega, mis on, ükskõik, mis see ka poleks. Näe seda, mis on.

Aktsepteeri seda, mis on... Näe seda, mis on... Aktsepteeri seda, mis on.

Ingli meditatsioon

Palusime Judith Parsonsilt meditatsiooni, mis aitaks meil inglite tarkusele ligi pääseda. Ta jagas järgnevat:

1. Leia mugav asend ja lõdvestu niipalju kui võimalik. Lase oma hingamisel muutuda sügavaks ja ühtlaseks.

2. Mis oleks, kui ingel vaataks sulle silma? Suudad sa seda ette kujutada? Jah! Kujuta hetkeks inglit istumas su vastas – inglit, kes armastab sind sügavalt armastusega, mis on alati olemas olnud – mis hõlmab kõike, mis olemas on.

3. Nüüd kujuta ette, et ingel sinu vastas vaatab sind üksisilmi. Kuidas see ingel välja näeb? Vaata niikaua, kui näed inglit väga selgelt. Ingel võib välja näha just selline, nagu sa tahad, kuna ta on sinu ingel. Kui sul on raskusi ingli nägemisega, ole lihtsalt kannatlik.

4. Keskendu ingli silmadele. Mida sa näed, kui vaatad ingli säravatesse, tema helendavatesse silmadesse. Märka kaastunnet ja omaksvõttu ingli silmades. Pane nüüd  tähele mõtteid ja tundeid, mis läbivad su mõistust, ning pane tähele, et ingel jätkab sinu vaatamist täpselt samasuguse armastuse, kaastunde ja omaksvõtuga, ükskõik, mida parasjagu mõtled ja tunned.

5. Su mõtted võivad keerelda minevikku, keskendudes vigadele ja läbikukkumistele. Sa saad aru, et ingel on teadlik kõigist su mõtetest ja tunnetest, asjadest, mida häbened või kahetsed. Võib tekkida hirm, et ingel ei armasta ega toeta sind, et sa pole ingli armastuse vääriline. Vaata edasi. Kui jätkad ingli silmadesse vaatamist, siis mõistad, et ingel ei anna sulle hinnangut. Sa näed lõbusädelust ingli silmis, kuna ingel näeb minevikku nii, nagu see on – minevikus, möödanikuna, mis on ära põlenud ajatules.

6. Mõtle tulevikule, mõnele salajasele kartusele või lootusele ning kao nendesse kujutlustesse. Siis pane järsku tähele ingli silmi, tõmbamas sind tagasi olevikku, praegusesse hetkesse.

7. Ah! Sa hingad sügavalt, hingates sisse ingli armastust ja välja minevikku, hingates sisse oleviku ilu ja välja kujuteldavat tulevikku. Kui ingel jätkab sinu silmitsemist täieliku armastusega, hakkad tajuma, mis see tõeline armastus on. Mitte inimeste armumine ja selle tunde kustumine, mitte tingimuslik armastus, mitte välimusel põhinev armastus, mitte armastus, mida võid või pead ära teenima olles “hea”. Äkitselt vapustub su meel vaikusesse. Jah! Ingel lihtsalt armastab. Ingel armastab ja jätkab armastamist. Ingel silmitseb sind lapse silmadega – suurte, helendavate silmadega, millel puudub ego, kuid neis silmades peitub tarkus, mida sa kunagi pole näinud lapse silmades. Jah, need on ingli säravad silmad, säravad tarkuses, säravad ilma egota.

8. Märka, kuidas ingel sinuga jääb – tõeliselt jääb. See ei ole võltsintiimsus, keegi ei teeskle siin sinuga olemist. Ingel on täielikult sinuga – olles teadlik su igast mõttest ja tundest. Need on tarkuse silmad. Kaastunde silmad. Täieliku armastuse silmad. Tingimusteta omaksvõtu silmad.

9. Sa tunned oma südant avanevat. Jah! Sa saad teadlikuks helist oma kõrvus, suminast, helinast – see on Jumala laul – heli, millest kogu Elu alguse saab.

10. Su keha tundub kerge, olles rohkem elus, kui kunagi varem. Jah! Su keha vibreerib elusana koos selle heli ja energiaga. Iga su rakk vibreerib. Sinus on kõik universumid. Kõik, mis oled sina, on kõik, mis on. Jah! Su süda avaneb nagu lill. Ingli silmadesse ainiti vaadates, laieneb su vaade. Võid näha universumeid ingli silmades. Sa võid näha oma südant. See on lill! Jah! Su süda on lill, kiirgav, avanev, õitsele puhkev, sadades värvides – täiuslik mandala.

11. Jah! Su süda avaneb! Sa tunned seda. Näed seda ingli silmades, kes istub lahkelt ja kannatlikult sinu ees. Ingel on alati kannatlik ja lahke. Ingel on valmis igavesti ootama, et sa tuleksid koju – oma südamesse, Jumala juurde. Igavik on ingli jaoks vaid hetk, kuna inglid elavad väljaspool aega.

12. Selles ajatus olekus, sel hetkel, tunned äkki ingli puudutust, mis on pehmem kui kuukiir su näol. Su silmad sulguvad puudutusest ning sa vajud sügavasse rahusse, mille võimalikkusest sa polnud kunagi teadlik olnud. Sa tunned inglitiiva vaikset paitust, kui ingli tasaselt kostuv laul su täidab.

13. Jää niimoodi nii kauaks, kui sa tahad, tunnetades imelisi vibratsioone sel ajal, kui su südametšakra avaneb nagu lill, mis on nii erksates värvitoonides, et need lausa helisevad. Jah! Nüüd tead sa ingli armastuse tähendust – see on täielik ja tingimusteta. Ingel vaatab su tõelise vaate tumedasse keskmesse ja näeb seal tillukest valgussädet säramas.