Selged ja lihtsad
õpetused inglitelt
Celeste Allegrea Adamsi intervjuu Judith Indira
Parsonsiga
www.spiritofmaat.com
Celeste: Olles lugenud su raamatut, arvan, et
esiteks paluksin sul lugejatele jutustada, kuidas sinust sai inglite
eestkõneleja.
Judith: 1981. aastal oli mul surmalähedane
kogemus. Minu koju murti sisse. Kui püüdsin põgeneda, peksis ja kägistas
sissemurdja mind.
Kui viimne hingetõmme
mu kehast lahkus, lendlesin ma laenurka, kurvastades, et suren täiesti üksinda
ja et keegi ei kuule mu appikarjeid. Märkasin oma keha maas enda all lamamas ja
läksin selle juurde. Ma hakkasin seda paitama, öeldes: “Ma armastasin sind nii
väga.”
Paitades hellalt oma keha, avastasin hääled
kutsumas mu nime. Tundus, nagu oleksid nad kutsunud mind juba väga kaua – võib-olla igavesti. Pöördusin aeglaselt oma kehast eemale ning mulle vaatasid vastu
kaks ilusat valgusolendit. Need olendid hoidsid ja lohutasid mind, kiigutades
mind oma süles ja lauldes mulle. Nad laulsid mulle pikka aega. Need olid laulud
tarkusest ja rahust. Siis ütlesid nad mulle, et on aeg edasi minna.
Ma ei tahtnud neist lahkuda, kuid nad tõstsid mu
teise reaalsusesse ja seal kohtusin ma ingliga. Tal olid pruunid silmad,
sügavad ja helendavad, ning ta nägu oli täiuslik rahu-ovaal. Ma olin ingli ilust
hüpnotiseeritud ning üksisilmi tema silmadesse vaadates, mõistsin korraga
inglite olemust.
Siis ütles ta: “Siin pole valu ega hirmu. Sinu
kael on haiget saanud – me tervendame seda.” Sel hetkel märkasin heledat valgust
tema parema õla taga ning hetkega oli ingel unustatud – sest see valgus oli
Kõiksus – Kogu Tarkus, Kogu Armastus, Kogu Kaastunne.
“Valgus,” ütlesin ma küünitades selle poole,
“Tahan lihtsalt olla Valguses.”
Kuid ingel ütles mulle: ”Sa pead tagasi
pöörduma.”
“Ei,” vastasin ma, küünitades Valguse poole.
Olen kuulnud, et mõned surmalähedases olukorras
viibinud inimesed saavad valida, kas tulla tagasi või mitte. Minul valida ei
lubatud. Minu tahe polnud vääriline vastane ingli tahtele, kes oli ühenduses
ainsa tegeliku Tahtega – Jumala Tahtega.
Ingli hääl rõhutas korduvalt: “Sa pead naasma,”
ning tema sõnade jõud keerutas mu läbi tunneli tagasi oma kehasse, kus ma
ärkasin, külmalt, värisedes ja köhides.
Kuid niipea, kui ma istuli tõusin, hakkas ilus
sinine valgus mu ees kuju moodustuma ning sõnas: “Mina olen Sinine Ingel.”
Mõrvar oli ikka veel toas, kuid ingel ütles, et ma ei muretseks. Tema aitab mul
põgeneda.
Ingli kaitse all õnnestus mul majast põgeneda ja
hankida abi naabrilt, kes helistas politseisse. Politsei saabus ning vahistas
kohe kurjategija, kes vangistati ja kelle üle mõisteti hiljem kohut.
Celeste: Kuidas see juhtum inspireeris sind võtma
inglite õpetused oma elutöö keskmeks?
Judith: Inglite ning Valguse ilu oli tugevam
tolle öö valust ja hirmust. Ning inglite energia jäi minuga, aidates mul
terveneda.
Nii kasulik, kui inglite jätkuv kohalolu ka
polnud,
oli see ka pisut segadusse ajav – olen ennast alati pidanud kahe jalaga maa peal
seisvaks inimeseks ning inglid ei sobinud minu põhimõtetega. Niisiis püüdsin
nende kohalolekut eitada. Ma ei suutnud välja nuputada, mida nad minu elus tegid.
Arvasin, et ma pole nende armastuse vääriline. Kuid siiski nad jäid ja aitasid
mul paraneda, andestada, ning oma elu ilma hirmuta edasi elada.
Kui keegi sind ilma mingi põhjuseta su oma kodus
ründab, puruneb su turvatunne kildudeks. Ma tunnen väga kaasa kõigile, kelle
suhtes sellist vägivalda on tarvitatud. Tean, kui raske on terveneda, uuesti
usaldama hakata. Mind oli õnnistatud inglite kohalolekuga. See oli tõeline
kingitus.
Siis, paranedes, palusid minu lugu teadvad
inimesed, et inglid võiksid ka neid aidata. Alguses olin vastu. Olles
sotsiaaltöötaja, tegelesin kuritarvitatud ja unarusse jäetud lastega ning inglitööl ei
paistnud mu elus kohta olevat. Pealegi arvasin, et ei ole sellise töö vääriline
ja muretsesin teiste inimeste arvamuse pärast.
Tegelikult polnud inglitööle keskendumine kunagi
mu teadlik otsus. Teadlikult tegin hoopis otsuse seda mitte teha. Siiski muutis
inglite energia mu elu ning kuigi ma lihtsalt elasin, kulgedes hetkest hetkesse
ja tehes ettetulevaid asju, oli äkitselt mu ümber hulk inimesi, kes soovisid ka
oma ellu inglite juhendamist.
Inglid ei ütle kunagi “ei” ja niisiis alustasin
inglite inspiratsiooni vahendamist. Mõne aja pärast kutsuti mind ka Indiasse ja
Euroopasse ning mu tööpõld laienes, hakkasin läbi viima seminare ja pidama loenguid, mis muutsid tänu inglite armastusele ning juhendamisele
paljude inimeste elusid.
Ma tõesti ei teinud midagi selleks, et see
juhtuks. Mul polnud soovigi midagi niisugust teha. Ma lihtsalt järgisin
energiat.
Elasin kuus aastat Maui saarel ning seal olles
ärkasin ühel hommikul äkilise teadmisega, et pean kirja panema inglitega
suhtlemise kursuse. Sel päeval kirjutasin esimese peatüki, millest sai “Selge ja
lihtne tee – inglite õpetused” – kuigi sel hetkel polnud mul ei õpilasi ega
aimdust sellest, mis võiks edasi juhtuda.
Loomulikult ilmusid õpilased. Jätkasin
kirjutamist, kirjutades igal kuul ühe peatüki. Olles teinud seda kaks aastat,
teadsin, et nüüd on aeg lõpetada. Niisiis, ühel päeval panin kõik peatükid
kokku, ning hüüdsin üllatudes: “Ma olen kirjutanud raamatu!”
Nii sündis “Selge ja lihtne tee.” Lugedes neid
peatükke, saate te osa inglite tarkusest, kaastundest ja armastusest.
Celeste: Kuidas on inimestega, keda mõrvatakse?
Nendega, kes päriselt surevad? Kus on nende inglid?
Judith: Inglid on alati olemas. Ma tõesti
tahaksin levitada seda teadet kõikidele, kes on kaotanud kellegi lähedase
traagilise ja ootamatu juhuse tõttu, nagu seda on mõrv või õnnetus. Eriti mõrva
puhul jäävad ellujäänutele õudsed pildid kuritööst, kujutlused lahkunu
viimsetest hetkedest, soovid, et asjad oleksid läinud teisiti, süütunded ja
“oleksid”.
Inglid ütlevad alati: „Pole mingeid oleks’eid.
On ainult see, mis on.” Suremine võib olla valus, kuid surma hetk on rahulik.
Valgusolendid ja inglid ümbritsevad sind kaitse ning armastusega. Sa koged suurt
rõõmu ja rahu. Samal viisil, nagu emad unustavad sünnitusvalud, unustab keha
surmakannatused. Keha pole see, kes oled sina. Keha on ajutine vahend, mille
abil mängida oma rolli selles filmis, mida kutsutakse maiseks eluks, samal ajal,
kui hing on teel Jumala, oma tõelise olemuse poole.
Inglite omadused
Celeste: Kas suudad jagada oma arusaama inglite
tundeelust? On neil üldse tundeid?
Judith: Tunded on lihtsalt energia. Inimesed
püüavad kinni hoida nende arusaamise järgi “headest” tunnetest ning üritavad
lahti saada kõigest, mida nad peavad “halvaks”. Inglid sääraseid hinnanguid ei
anna. Inglid tunnustavad kõike nii, nagu see on. Eelistused inglitel puuduvad.
Niisiis elavad inglid praeguses hetkes, ilma
kahetsuse või mureta ega lasku mõtetesse ja tunnetesse inimeste kombel. Tunded
tekivad, kuid olles täitnud oma ülesande, nad lahtuvad.
Alati tulevad inglid meie juurde
niisugustel pingelistel
hetkedel, nagu seda on surmamoment, õnnetused või siis, kui oleme sügavas
mures. Isegi, kui sa neid ei näe, on nad olemas. Inglil on võime tunda
inimsüdame piina ning anda oma jõudu kannatavale inimesele.
Inimeste kannatused võimaldavad kaastunde
tekkimise inglisüdames. Tänu sellele kaastundele teavad inglid täpselt, mida
teha. Tõeline teenimine tekib kaastundest, sellega ei kaasne sõltuvust. Jumala
Tahe lihtsalt voolab läbi inglite. See on tõeline teenimine. See on tõeline
pühendumus. Kuna inglid ei unusta kunagi Jumalat, on kogu nende olemine näide
pühendumisest.
Celeste: Milline tunne on suhelda inglitega?
Kuidas nende hääled sulle kostuvad?
Judith: Ma ei kuule tegelikke hääli. See on
rohkem kohaloleku tunnetus, intuitsioon. Olen olnud intuitiivne lapsest peale ja
nüüd juhivad seda intuitsiooni inglid.
Ma olen ka väga visuaalne. Ma “näen”, mis inglid
mu silmade ette asetavad. On tõsi, et ma “kuulan”, kui ma annan tundi, kuid ma
“kuulen” vaikust. Vaikus annab mulle vastused. Vaikus ongi vastus. Kõige sügavam
tõde peitub vaikuses, mitte sõnades.
Inglitega suhtlemine täidab mind sügavate
tunnetega – puhas rõõm, kaastunne, armastus, tarkus ja rahu.
Inglite tarkus
Celeste: Sinu raamatus avaldavad inglid arvamust
armastuse ja armastusetegude olemuse kohta. Kas sa saaksid sellest rääkida?
Judith: Järgnevalt inglite arusaamast armastuse
kohta:
Igaüks võib öelda sõnad “Ma armastan sind.” Kuid
kui sõnad tulevad mõistusest, pole neil mingit mõtet. Mingit tunnet. Mingit
sisu. Mingit südant. See on vaid üks mõistuse poolt räägitud lugu.
Selles uudselt keskpärases maailmas on mõned tõed pööratud
tähendust mitteomavatesse ning mõttetutesse klišeedesse:
Armastus on kõik, mis olemas on; Kõik, mida sa tõeliselt vajad,
on armastus; Armastusest piisab.
Tegelikult armastusest
ei piisa. Armastusega peavad kaasnema ka armastuseteod. Muidu piirdub kõik vaid
ennast upitava ego eneserahuldamisega, kes tegelikult elab pettekujutlustes. See
on ainult mõistus, rääkimas juttu armastusest. Mõistuse poolt jutustatud lood ei
pea aga kunagi ajahambale vastu. Vaid armastus, mis tuleb südamest, on tõeline
ja kestev. See armastus on kõik, mis olemas on. Sellest armastusest piisab.
Selline armastus ei vaja midagi, sest on oma olemuselt täiuslik.
Tõelises kaastundes,
südame ilus ei eristata armastajat, armastatut ega armastusetegu. Puudub “mina”,
kes armastaks “sind”.
Celeste: Sa räägid
palju mõistusest. Milline on mõistuse ülesanne ideaalis?
Judith: Me vajame hästi
töötavat mõistust, funktsioneerimaks efektiivselt sellel Maal. Ka minu poolt
praegu räägitavate sõnade lugemiseks ja mõistmiseks läheb vaja intellekti.
Mõistus aitab meil
jõuda õigeks ajaks lennujaama, õppida keeli, naerda naljade üle, kirjutada
lugusid. See mõistus võib olla väga hea sõber. Ta võib meid ka aidata meie hinge
arenguteel. Tõeõpetustest arusaamiseks on vaja selget ja keskendunud mõistust.
Meil on vaja kasutada
mõistuse võimet eristada. Kuid mida me ei vaja, on mõistus, mis pidevalt kohut
mõistab, kritiseerib ja hukka mõistab. Mõtted on pelgalt mõistuse poolt
jutustatud lood. Kui usume kõiki lugusid, elame vastuolus ja hirmus, eraldi oma
südamest – Jumalast ning neist, keda armastame.
Mõistus on vahend, mis viib meid südame juurde.
Südames leiame rahu. Leiame armastuse. Lahusoleku valu paraneb. Vajame mõistuse
kõrgeimat teenistust - vahendina, et jõuda südamesse.
Celeste: Kuidas juhendavad inglid meid oma keha
eest hoolitsemisel?
Judith: Õpetus on väga lihtne: me oleme rohkem
kui keha, kuid keha on Jumala tempel. Nii nagu me austaksime püha templit
suurima austuse ja armastusega, peaksime austama ka oma keha.
Keha vajadused on lihtsad: tervislik toitumine, puhas
vesi joogiks ja pesemiseks, puhas õhk hingamiseks, küllaldane liikumine ning
efektiivsed viisid stressi maandamiseks ja lõõgastumiseks.
Meil on vaja oma keha eest võimalikult hästi
hoolitseda, teades samal ajal, et see on ajutine. Ükskõik kui hästi me oma
tervise eest ka ei hoolitseks, võib see meid alt vedada haiguse või õnnetuse
tõttu. Kellelegi pole garanteeritud elu väljakutseteta. Kuid hoolitsedes enda
eest hästi, suudame paremini võimalike tulevaste probleemidega toime tulla.
Kui me seame prioriteediks oma suhte Jumalaga,
loome tohutu varasalve hingelist jõudu, mis on meie kasutada aegadel, kui
kohtame eriti suuri väljakutseid. Kui kohtleme keha tänulikkusega, vastab keha
tänulikkusega. Kõik väiksed rakud on õnnelikud; nad vibreerivad tänulikkusest
ja kogu meie olemus tõuseb üles.
Celeste: Mida soovitavad inglid meile, et
võiksime luua harmoonilisemat elu maailmas?
Judith: Hingerahu palve on täiuslik juhend,
tagamaks harmoonilist elu siin maailmas: „Jumal, anna mulle hingerahu omaks
võtta asju, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ning
tarkust nende vahel vahet teha.“
Kui me üritame elada oma väikse ja eraldiseisva
ego järgi, puudub meis harmoonia ja õnn. On olemas vaid Jumala Tahe. Kui
saavutame selle Tahtega
harmoonia, oleme jõudnud harmooniasse kõige elavaga. See tähendab meie
jumalikkuse ja järelikult ka väärtuse äratundmist.
Kui jääme rahulikumaks, hakkavad
ka teised seda
märkama. Meie elu ja suhted muutuvad harmoonilisemateks.
Celeste: Kas sul on ettepanekuid, mis aitaksid
inimestel näha elu, nagu inglid seda näevad, ilma hinnanguid andmata?
Judith: Loomulikult pole võimalik täielikult ette
kujutada, kuidas inglid „näevad“. Kuid võib öelda, et nad tajuvat kõiki asju ja
nähtusi justkui erinevate värvitoonidena, mis kokku moodustavad Meistermaalri
poolt maalitud pildi.
Niisiis võime harjutada kõige nägemist, nagu
oleks see lihtsalt värv, mida Jumal kasutab oma pildi loomiseks. See on hea viis
harjutada „nägemist“ – ning mitte üritada alati kõiges kohe selgusele jõuda.
Tähtis on loobuda hinnangutest ning mitte üritada üht värvi omatahtsi teiseks
muuta.
Kui oled loobunud kohtumõistmisest, siis võid
kindel olla, et juhul kui värv vajab vahetamist või ergastamist, annab Jumal
sulle selleks ka vahendid.
Kui näed algul ainult sinist, siis võib-olla
lisab Jumal mõne aja pärast ka punase. Sel juhul on sul juba nii sinine kui
punane, millest saab kokku moodustuda lilla.
Harjutades lihtsalt „nägemist“, pane tähele
rikkalikku värvide väljapanekut, mis Jumal on su ellu toonud: eredad värvid,
sõnatud värvid, üksluised värvid, pastellid, tumedad toonid. Need värvid
esindavad inimesi, kellega kohtume, meie kogetud mõtteid ja tundeid, meie
keskkonda, ingleid (keda me võime, aga ei pruugi näha), elu väljakutseid ja rõõme.
Vaadates kõike värvidena, harjutame lihtsalt
„nägemist“, ilma hinnanguid andmata, hukka mõistmata ja kritiseerimata.
Celeste: Kas saaksid lühidalt kirjeldada 18-ndat
peatükki oma raamatus, mis räägib inglite kohalolust?
Judith: See on mu lemmikpeatükk. Kirjutasin
selle, kui töötasin Saksamaal. Oli väga külm ning hall päev ja mul oli raske
tunda end kerge ja õnnelikuna. Mul oli raskusi inglitega kontakti loomisel.
Niisiis istusin teisel korrusel külmas toas oma
sülearvutiga, vaadates aknast seda halli ümbrust, tundes end täiesti
masendununa.
Kuid mul oli vaja kirjutada 18. peatükk!
Lootusetult panin sõrmed klaviatuurile ning sõnastasin küsimuse: „Kas inglid on
alati meiega?“
Järgmised sõnad olid: „Jah! Alati! Pole tähtis,
mida me mõtleme, kuidas end tunneme, kes me oleme. Inglid ümbritsevad meid õhus,
looduses, linnades, meie unenägudes, meie kodudes.“
Peatükk jätkus, kirjeldades paljusid erinevaid
inglite liike, ning vabastas minus juurdepääsu suure hingelise rikkuse juurde.
Armastan järgmist tsitaati sellest peatükist:
„Mõned inimesed naeravad mõtte üle inglitest, väites, et nad ei usu neisse. Mida
nad tegelikult silmas peavad on see, et nad ei ole ingleid näinud ja neil pole
vastavaid kogemusi. Kui sa oled inglit tundnud, ei unusta sa teda iialgi, ei
suuda iialgi mõelda ega olla vanamoodi.“
Ka meeldib mulle lõpp: „Kuigi inglid ei nõua, et
sa loeksid või mõtiskleksid nende olemusest, on nad piisavalt targad teadmaks,
et nende olemasolu iga vorm teenib inimteadvuse avardumist ja tõstmist.
Inglite energia toob lohutust hetkedel, kui sa ei tunne päikest oma südames
paistmas. Niisiis, niikaua kui sa veedad aega sellel väiksel sinisel planeedil,
pööreldes kuskil, kaasatuna inimmõtetesse ja -tunnetesse, võid sa samahästi
avada end ingellikule inspiratsioonile. Sa võid ka mõtiskleda nende asjade üle,
mis täidavad sind valguse ja armastusega ning koguda sel viisil järgmiseks
sammuks vajaminevat energiat.“
Praegu, kui sa selle küsimuse esitasid, juhtus
väga ingellik asi. Tahtsin leida täpseid sõnu 18. peatükist. Ning kuna mul on
korrektuurkoopia ees, siis otsides sealt peatükki nr 18, avastasin, et peatüki
esimene lõik oli millegipärast ära kustunud.
Ma poleks seda iialgi avastanud, kui sa poleks
minult seda küsimust küsinud! Aitäh sulle, Celeste, et olid täiuslik tööriist
inglitele, tõestamaks nende sõnade õigsust!
Jah! Inglid on tõepoolest alati meiega! Alati!
Juurdepääs inglite
tarkusele
Celeste: Kuidas sa oled õppinud vahet tegema
inglitelt tulnud tarkuse ja enda mõistuse ning ideede vahel?
Judith: Vaata, ma olen teinud seda tööd aastast
1981, niisiis olen palju harjutanud. Õpetuste kirjutamine oli väga kasulik, kuna
võimaldas mul inglite tarkuse sõnadena kirja panna, koondada nende energiat uuel
moel.
Südamega kuulamise ja südamest rääkimise
õppeprotsess kestab meil aga kõigil edasi.
Celeste: Kuidas saavad inimesed jätta vanad
harjumused ning avada end inglite tarkusele ja kaastundele?
Judith: Üheks võimaluseks oleks “Selge ja lihtsa
tee” lugemine. Kui lugeda kas või osaliselt selle raamatu peatükke, avab see ukse
inglite kaastunde ja tarkuse omandamise juurde. Regulaarne lugemine aga
võimaldab sõnade sügavamal tähendusel tungida su olemusse ning lahustama halvad
harjumused, mis sunnivad sind elama hirmus ja vastuolus.
Celeste: Väidad oma raamatus, et inimesed vahel
“vapustuvad vaikusest”. Kas saad selgitada, kuidas “vapustumine vaikuses” aitab
meil inglite teateid lõpuks kätte saada?
Judith: See pärineb samuti mu lemmikpeatükist –
18-ndast.
“Vapustuda vaikusest” võib mitmel viisil –
lugedes õigel hetkel hinge puudutavaid sõnu, kuulates muusikat, imetledes
kunstiteost või sattudes imelisse paika looduses. See võib aset leida ka näiteks
lapse ootamatust puudutusest või võõra kaastundest.
Kui vapustud vaikuses, siis mõtted kaovad. Need
on täielikud hetkesse sukeldumise momendid, mil ego lahustub. Siis ei pea sa ego
kõrvaleastumiseks enam midagi tegema, ta lihtsalt haihtub.
See on täiuslik keskendumine. See on
meditatsioon. See on ühtsus. See on valgustatuse hetk. Lahusoleku valu kaob,
vähemalt mõneks ajaks. Ning see on inglite esmane eesmärk meiega töötamisel –
aidata parandada lahusoleku valu ja juhatada meid tagasi Jumala juurde.
Celeste: Üks sinu lugudest sisaldab ilusat
võrdpilti sellest, kuidas õppida tingimusteta omaksvõttu. Kas sa saaksid
jutustada loo austrist, mis pärineb 17-ndast peatükist?
Judith: Austrikarpi tungib tilluke liivatera ning
hakkab ärritama selle pehmet sisemust. Kui austril oleks inimmõistus, võiks ta
mõelda: “Miks see minuga juhtus? Mis ma valesti tegin, et Jumal mind niimoodi
karistab? Kuidas ma pääseksin sellest valust? Miks ma pean kannatama? Isegi
peale kõiki mu jumalaotsinguid leian ma ikka end sellest õnnetust olukorrast.
Mul on nii häbi. Kas mind veel kunagi omaks võetakse?”
Kujuta ette, et auster kannatab niimoodi kaua
aega. Siis, ühel päeval, tuleb väga tark austrivanaema ning ütleb: “Oh, väike
auster, lõpeta enda süüdistamine ja kritiseerimine! Sa lihtsalt aktsepteeri
seda, mis sinuga toimub. Võta omaks see, mida sa muuta ei saa. Luba väikesel
liivateral olla, ära osuta vastupanu. Näe iseenda väärtust. Sa oled täielik ja
ilus just sellisena, nagu sa oled, isegi koos selle väikese liivateraga, mis sulle nii
palju valu teeb. Ole see, kes sa oled. Maailm on, nagu on. Näe seda, mis on.
Aktsepteeri seda, mis on.”
Äkki saab auster aru! Suur rahu tuleb tema peale
ning korraga ümbritseb väikest liivatera pehme aine, mis muutub ta ilusaks
pärliks. “Ah!” ohkab väike auster rahunenult.
Muidugi, meie arusaamise kohaselt auster ei
mõtle. Ta lihtsalt on. Ta ei pea püüdma ärritajast vabaneda. Vaistlikult
ümbritseb ta ärritajat ainega, mis kaitseb ta pehmet sisemust, ning seda tehes
loob ta hinnalise pärli.
Kuula! Kas kuuled? Inglid sosistavad armastuse ja
tarkuse sõnu sinu südamele isegi praegu. Jah! Nad on sosistanud sajandeid.
Inglite õpetus on lihtne: lepi sellega, mis on, ükskõik, mis see ka poleks. Näe
seda, mis on.
Aktsepteeri seda, mis on... Näe seda, mis on...
Aktsepteeri seda, mis on.
Ingli meditatsioon
Palusime Judith
Parsonsilt meditatsiooni, mis aitaks meil inglite tarkusele ligi pääseda. Ta
jagas järgnevat:
1. Leia mugav asend ja lõdvestu niipalju kui
võimalik. Lase oma hingamisel muutuda sügavaks ja ühtlaseks.
2. Mis oleks, kui ingel vaataks sulle silma?
Suudad sa seda ette kujutada? Jah! Kujuta hetkeks inglit istumas su vastas –
inglit, kes armastab sind sügavalt armastusega, mis on alati olemas olnud –
mis hõlmab kõike, mis olemas on.
3. Nüüd kujuta ette, et ingel sinu vastas vaatab
sind üksisilmi. Kuidas see ingel välja näeb? Vaata niikaua, kui näed inglit väga selgelt. Ingel võib välja näha just selline, nagu sa tahad, kuna ta on
sinu ingel. Kui sul on raskusi ingli nägemisega, ole lihtsalt kannatlik.
4. Keskendu ingli silmadele. Mida sa näed, kui
vaatad ingli säravatesse, tema helendavatesse silmadesse. Märka kaastunnet ja
omaksvõttu ingli silmades. Pane nüüd tähele mõtteid ja tundeid, mis läbivad su
mõistust, ning pane tähele, et ingel jätkab sinu vaatamist täpselt samasuguse
armastuse, kaastunde ja omaksvõtuga, ükskõik, mida parasjagu mõtled ja tunned.
5. Su mõtted võivad keerelda minevikku,
keskendudes vigadele ja läbikukkumistele. Sa saad aru, et ingel on teadlik
kõigist su mõtetest ja tunnetest, asjadest, mida häbened või kahetsed. Võib
tekkida hirm, et ingel ei armasta ega toeta sind, et sa pole ingli
armastuse vääriline. Vaata edasi. Kui jätkad ingli silmadesse vaatamist, siis
mõistad, et ingel ei anna sulle hinnangut. Sa näed lõbusädelust ingli silmis,
kuna ingel näeb minevikku nii, nagu see on – minevikus, möödanikuna, mis on
ära põlenud ajatules.
6. Mõtle tulevikule, mõnele salajasele kartusele
või lootusele ning kao nendesse kujutlustesse. Siis pane järsku tähele ingli
silmi, tõmbamas sind tagasi olevikku, praegusesse hetkesse.
7. Ah! Sa hingad sügavalt, hingates sisse ingli
armastust ja välja minevikku, hingates sisse oleviku ilu ja välja kujuteldavat
tulevikku. Kui ingel jätkab sinu silmitsemist täieliku armastusega, hakkad
tajuma, mis see tõeline armastus on. Mitte inimeste armumine ja selle tunde
kustumine, mitte tingimuslik armastus, mitte välimusel põhinev armastus, mitte
armastus, mida võid või pead ära teenima olles “hea”. Äkitselt vapustub su
meel vaikusesse. Jah! Ingel lihtsalt armastab. Ingel armastab ja jätkab
armastamist. Ingel silmitseb sind lapse silmadega – suurte, helendavate
silmadega, millel puudub ego, kuid neis silmades peitub tarkus, mida sa kunagi
pole näinud lapse silmades. Jah, need on ingli säravad silmad, säravad
tarkuses, säravad ilma egota.
8. Märka, kuidas ingel sinuga jääb – tõeliselt
jääb. See ei ole võltsintiimsus, keegi ei teeskle siin sinuga olemist. Ingel
on täielikult sinuga – olles teadlik su igast mõttest ja tundest. Need on
tarkuse silmad. Kaastunde silmad. Täieliku armastuse silmad. Tingimusteta
omaksvõtu silmad.
9. Sa tunned oma südant avanevat. Jah! Sa saad
teadlikuks helist oma kõrvus, suminast, helinast – see on Jumala laul – heli,
millest kogu Elu alguse saab.
10. Su keha tundub kerge, olles rohkem elus, kui
kunagi varem. Jah! Su keha vibreerib elusana koos selle heli ja energiaga. Iga
su rakk vibreerib. Sinus on kõik universumid. Kõik, mis oled sina, on kõik,
mis on. Jah! Su süda avaneb nagu lill. Ingli silmadesse ainiti vaadates,
laieneb su vaade. Võid näha universumeid ingli silmades. Sa võid näha oma
südant. See on lill! Jah! Su süda on lill, kiirgav, avanev, õitsele puhkev,
sadades värvides – täiuslik mandala.
11. Jah! Su süda avaneb! Sa tunned seda. Näed seda
ingli silmades, kes istub lahkelt ja kannatlikult sinu ees. Ingel on alati
kannatlik ja lahke. Ingel on valmis igavesti ootama, et sa tuleksid koju – oma
südamesse, Jumala juurde. Igavik on ingli jaoks vaid hetk, kuna inglid elavad
väljaspool aega.
12. Selles ajatus olekus, sel hetkel, tunned äkki
ingli puudutust, mis on pehmem kui kuukiir su näol. Su silmad sulguvad
puudutusest ning sa vajud sügavasse rahusse, mille võimalikkusest sa polnud
kunagi teadlik olnud. Sa tunned inglitiiva vaikset paitust, kui ingli tasaselt
kostuv laul su täidab.
13. Jää niimoodi nii kauaks, kui sa tahad,
tunnetades imelisi vibratsioone sel ajal, kui su südametšakra avaneb nagu
lill, mis on nii erksates värvitoonides, et need lausa helisevad. Jah! Nüüd
tead sa ingli armastuse tähendust – see on täielik ja tingimusteta. Ingel
vaatab su tõelise vaate tumedasse keskmesse ja näeb seal tillukest valgussädet
säramas.
|