Sissejuhatus intensiivkursusele "Mõõtmatu keha"

ehk võtmed sisemise rahu ja tõelise eneseleidmise juurde

 

Riina Grethiel

 


Nagu öeldud, on sellel uuel kursusel ühendatud nii tervendavad kehameditatsioonid kui mõõtmatu keskmesoleku kogemusse juhatavad istumismeditatsioonid ehk siis kogu materjal, mida ma varem (2018-2020) kahe eraldi kursusena õpetasin.

 

Öeldakse, et ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda. Kõik muutub ja teiseneb pidevalt. Sama kehtib ka meie kehade kohta ning iga pöördumine sissepoole, kehatasandile, teeb nähtavaks ja kogetavaks täiesti uue kosmilise situatsiooni, mis on alati üllatav, enneolematu ja värske. Kuid uudsusele vaatamata tunneme end kehameditatsioone tehes ka üha kodusemalt – sedamööda, kuidas suureneb teadlikkus kehasisestest energiatest.

 

Kehameditatsioonide võlu seisneb veel selles, et neid praktiseerides on võimalik kehasiseseid energeetilisi protsesse juhtima õppida, negatiivseid aistinguid transformeerida, õndsust ja õnnetunnet kogeda ning seeläbi oma kogemust reaalsusest üha kõrgemasse vibratsiooni tõsta. Seega ei omanda te sellel kursusel lihtsalt järjekordset tehnikat, vaid avate end kogemusele elu pulbitsemisest ja läbivoolamisest oma kehas. See on elav praktika, mis otsekui kohandab end teie vajadustega, eemaldades tülikad loorid tõelise kogemuse eest. Järk-järgult hakkate kogema oma tõelist, igavikulist olemust kehatasandil. Te avastate, et algupäraselt olete juba valgustunud, ning kogemuslik lõhe on lihtsalt nn vale programm, mida tuleb õppida enda sees deaktiveerima.

 

Jah, kõik, mida vajame, on juba olemas. See on meie enda keha. Antud väide võib kõlada uskumatuna, eriti kui mõtlete oma kehale ja kõikidele neile puudustele, mis teil enda arvates on, kuid tegelikult on teie keha täiuslik. Keha on imeline vahend, et elada valgustunud elu. Teatud mõttes on keha kogu loomise kulminatsioon. Kui mõõtmatu vaim enesest teadlikuks saab, moodustub kõigepealt piiritu ruum, kus vaim end väljendama hakkab. Tekivad teadvuse esimesed ilmingud – kõikvõimalikud imelised kõrgsageduslike mustrite ja struktuuride kombinatsioonid. Sedamööda, kuidas need mustrid üha keerukamaks muutuvad, ilmub ka võimalus eluks füüsilisel tasandil. Meie keha on tekkinud, arenenud või loodud selleks, et vaim ehk piiritu teadlikkus inkarneeruda saaks. Võtmeks on siin ärkvelolek, sest kui vaim kehasse laskub, kogeb ta enamasti unustust ning kõiki sellega kaasnevaid piiranguid. Seevastu kehatasandil oma tõelisele olemusele ärgates ja teadlikuks saades avanevad vaimu jaoks täiesti uued horisondid ning me võime julgelt öelda, et selline keha, mille sees vaim on ärganud, ongi kroon kogu loomingule.

 

Meie kõigi kehad omavad väga erilist potentsiaali. Kuid isegi kui me sellest teoreetiliselt teadlikud oleme, ei oska me enamasti ennast äratada ega endas uinuvat potentsiaali aktiveerida. Me kogeme oma kehasid arengulistena, kuid tegelikkuses on suur täius meie sees alati olemas ning saab nähtavaks siis, kui eemaldada loorid, mis seda täiuslikkust varjavad. Praktikad, mida te „Mõõtmatu keha“ kursusel õpite, aitavad neid loore eemaldada ning juhatavad praktiseerija kogemusliku veendumuseni oma loomupärasest täiuslikkusest, mis avaldub just keha kaudu.

 

Kui tavaliselt oleme harjunud immateriaalset valgust oma kehast kõrgemaks pidama, siis kehameditatsioone hõlmava somaatilise traditsiooni järgi, mille juured asuvad väga sügaval jumalannakultuuris, saame tõelise vaimse valgusega kontakti üksnes oma keha kaudu. Nimelt asuvad juurdepääsud Algallikasse meie füüsilises kehas ja ka käesolevas inkarnatsioonis ehk siis selles konkreetses elus, mida parajasti elame. See on iidne jumalannakultuuri tarkus, mille abil on võimalik luua õnnelikku ja valgustunud elu ning sellest lähtuvalt isegi kuldajastut. Siiski pärineb see konkreetne õpetusliin ja neid praktikaid elustav suulise ülekande vaimuleek paar tuhat aastat tagasi Indias elanud mahasiddhadelt.

 

Mahasiddhad olid joogid ja jooginid, meditatsioonipraktikud, kes elasid sageli ilmalikku elu või praktiseerisid erakluses. Nende elulugudes vihjatakse sageli, et nad õppisid otse daakini’telt – iidse jumalannakultuuri tarkadelt esindajatelt. See traditsioon vastandus institutsioonilisele budismile ja väga palju sajandeid peeti erakjoogide praktikaid marginaalseteks. Kuigi nende taotlused olid kooskõlas budistlike põhiväärtustega, toetusid nad iidsele jumalannakultuuri tarkusele, mis võimaldab valgustumist üheainsa elu jooksul, juhul kui väärtustame sedasama elu ja praegust kogemust koos kõigi nende probleemide ja segadusega, mis meie elus olla võivad. See tähendab, et meil tuleb kaasata oma teekonda kõik kogemused – ka need seigad ja kohustused, mis võivad tunduda ebavaimsed või koguni meie vaimset teed häirivad. Siiski on see kõik meie eluteekonna osa. Iga kogemus on kasutatav. Veelgi enam, mida hullemad meie kogemused on, seda paremaks kütuseks need osutuvad ning seda võimsamalt hakkab neisse praktikatesse sisenedes meie elu muutuma. Kui meie kogemus reaalsusest transformeerub väga sügaval tasandil, paneb see meid lausa leegitsema.

 

Tulles tagasi õpetusliini juurde, siis ühel hetkel suundus see liin India mahasiddhadelt Tiibetisse, kus õitses palju sajandeid. Aastal 1970 jõudis see liin aga hipipõlvkonna aegsesse Põhja-Ameerikasse, kuhu oli saabunud üks väga eriline õpetaja – Chögyam Trungpa Rinpotše. Asunud elama Coloradosse, ankurdas ta sinna tarkuse, mille oli kaasa toonud Tiibetist, nii et see võiks hiljem üle kogu läänemaailma levima hakata. Ka Reggie Ray, kellelt olen somaatilisi kehameditatsioone õppinud, oli 17 pikka aastat Chögyam Trungpa õpilane. Kõik need aastad elas Chögyam Trungpa Põhja-Ameerikas ning õpetas lääne inimestele seda vana, mahasiddhade poolt praktiseeritud traditsiooni. Ja see ei ole õpetus, mis koosneks üksnes sõnalisest informatsioonist, sest väga palju jõuab meieni teisel tasandil ehk sõnade vahel olevatest pausidest, n-ö ridade vahelt. Nii kõnetab õpetusliini vägi, mis tuleb nähtamatust maailmast, praktiseerijat väga sügaval tasandil. See on otsekui meie enda sisemine hääl või sõnum, mis meenutab, kuidas elada oma elu nii, et kõike uuendav elueliksiir, mis on leitav meie enda kehast, meile taas kättesaadavaks muutuks.

 

Kui nüüd rääkida omaenda teekonnast, siis puutusin Chögyam Trungpa õpetusega kokku varastes 20-ndates ning mulle avaldasid väga sügavat mõju tema raamatud, mille leheküljed lugemisel otsekui ellu ärkasid. Nii oli nende raamatute lugemine juba iseenesest somaatiline kogemus. Kuid ka pühitsustel võib olla meie elule tugev mõju ning kui 1995. aastal sain oma esimese vadžrajaana pühitsuse Sakya Tridzinilt, hakkas mu elu väga tormiliselt muutuma. Tulemuseks oli vana elu täielik kokkuvarisemine, millele järgnes teisenemine alustaladeni ja ka täiesti uue elu sünd. See oli küllalt valulik protsess, kuid viis mu väga suurde valgusesse ja filtriteta otseühendusse vaimse maailmaga. Nimelt muutis mu elu ootamatu valgusega ülevalamiskogemus, mis toimus 1998. aastal, ning kõigepealt juhatas see mind kosmilistele tasanditele, millega saavutasin tugeva ühenduse. Nii hakkas õpetamine ja juhendamine nähtamatust plaanist ühel hetkel minu jaoks tööle ning leidmata tol ajal budistlikust infost seletust minuga toimuvale, sattusin väga mitmeteks aastateks esoteerilise kristluse ja sealt edasi juba uue vaimsuse radadele, mis mu senist nägemust väga palju avardasid. Sain ridamisi sisemisi pühitsusi ja väga tugevaid kogemusi, rännates ringi sisetasanditel ja kõrgemates dimensioonides, mis mu ees korraga avanesid.

 

Seejärel aga algas pikk kehasse laskumise protsess, mille käigus olen saanud kinnitust, et hermeetiline aksioom „nagu ülal, nõnda ka all“ vastab tõele. Meie enda kehas peitub samasugune kosmiline valgus, mida võib leida kogu kõiksustervikust ning isegi surmas ei ole midagi lõplikku, kui oleme keha kaudu leidnud ühenduse oma igavikulise ja minaülese olemusega.

 

Mingil hetkel tegin taotluse ületada vahe nn tavareaalsuse ning meditatsioonikogemuste ja oma siserännakutel avanenud ülikõrge sageduse vahel, et leida tee, kuidas püsida kõrgemas vibratsioonis ka väljaspool meditatsiooni. Vastus saabus siis, kui sattusin kehameditatsioonide peale, mida sel kursusel teiega jagama hakkan. Kõik algas sellest, et sattusin kuulama üht katkendit Chögyam Trungpa elust ning ootamatult elustus minus kunagine tunne, mida olin varases nooruses kogenud Chögyam Trungpa raamatuid lugedes. Hiljuti ka eesti keeles ilmunud raamat „Šambhala. Sõdalase püha tee“ näitab teed valgustunud ühiskonna loomiseks isiklikul tasandil toimuvate muutuste kaudu ning see raamat mõjutas mu elu iseäranis tugevalt.

 

Ja kui ma nüüd aastaid hiljem kuulasin, kuidas üks Chögyam Trungpa pikaajaline õpilane sedavõrd suure armastuse ja pühendumisega oma õpetajast rääkis, olin sügavalt liigutatud sellest väga erilisest elust ja teekonnast. Chögyam Trungpa saabus läänemaailma kokkuvarisenud kultuurist, tuues kaasa väga suure valguse, mida ta soovis inimestele edastada, aga selleks tuli leida toimiv tee, nii et see õpetus tõesti pärale jõuaks ning positiivseid muutusi looma hakkaks. Teda ei mõistetud ning tema enda koolkond, teised Tiibeti õpetajad, mõistsid hukka tema plaani õpetada lääne inimesi ja edastada neile kõige kõrgemaid ja pühamaid õpetusi, mida see traditsioon rohkem kui tuhat aastat säilitanud oli.

 

Kuid Chögyam Trungpa mõistis, et tarkus ei kuulu ainult tema rahvale, vaid kogu inimkonnale. Ta teadis, et need teadmised on kunagi olnud ka teistele rahvastele omased, ehkki on aja jooksul kaotsi läinud ja unustatud. Ta püstitas eesmärgi see tarkus inimkonnale tagasi anda ja töötas väsimatult, endale puhkust andmata. Kuid et hoiatada vaimsele teele asuvaid inimesi  egost tulenevate ohtude eest, kirjutas ta raamatu „Läbilõikamine vaimsest materialismist“,  mis on nüüd samuti eesti keeles olemas. See on väga oluline raamat Chögyam Trungpa ja kogu budistliku pärandi mõistmiseks, mis avab meie ees vaimse tee mõõtmatu sügavuse, kuid hoiatab ka egost tingitud ohtude ja moonutuste eest. Nii hakkas Chögyam Trungpa samm haaval looma aluspõhja, et meenutada inimestele teekonda kehastunud vaimsuseni ning õpetama reaalset viisi, kuidas on võimalik elada valgustunud elu, mida ei ole võimalik ego poolt piirata, piiritleda ega üle võtta.

 

Oma nägemust ellu viies oli Chögyam Trungpa üsna üksi, sest tol ajal ei jaganud tema kaasmaalased veel nägemust lääne inimesi õpetada. Nii pöörduski ta sisemise õpetusliini poole ja hakkas saama toetust ja juhendust otse vaimsest maailmast. Teatud mõttes võib öelda, et Chögyam Trungpa kaudu toimis müütiline Padmasambhava ise, kes omal ajal budismi Tiibetisse tõi. Ka Chögyam Trungpa alustas inimeste õpetamist peaaegu tühja koha pealt ning tegi seda väga ebatraditsioonilisel viisil. Ta suri üsna noorelt, 47-aastaselt, kuid suutis oma elu jooksul väga palju ära teha, kuna elas korraga justkui mitut elu ning õpetas väsimatult. Siiamaani antakse tema suuliste õpetuste salvestuste põhjal välja üha uusi raamatuid ning need on tõeliselt avardavad, sest Chögyam Trungpa kehastas kõikidest segajatest ja looridest läbilõikavat tarkust, mis toimib läbi aja. See tähendab, et tema sõnad ja ka sõnade taga olev energia lõikab läbi ego rumalusest ja illusioonidest ning avab meie ees ukse eheda tõe kogemise juurde.

 

Mis puutub kehameditatsioonidesse, siis sellel kursusel tutvustatud meetod on rajatud Chögyam Trungpa õpetustele ja tema õpetusliini energiale, kuid praktikatesse sisenemiseks on tema õpilase loodud tee, mis arvestab lääne inimese psühholoogilist eelhäälestust. Seega on siin ühendatud iidsed vadžrajaana meetodid lääneliku neuroteaduse ja psühholoogiaga, kuid ilma algses õpetuses peituvat transformeerivat toimet lahjendamata, juhatades meid sammhaaval kehastunud vaimsuseni. Nimelt aitavad kehameditatsioonid järk-järgult vabastada blokeeringuid, mis asuvad kehas kui psühhofüüsilises tervikus ning mille põhjuseks on trauma.

 

Traumasid ei ole võimalik vältida. Need tekivad juba väikesel lapsel, kui ta puutub kokku energiatega, mis tema loomulikku hetkes olemise võimet ja loomupärast valgustunud olekut lõhuvad. See lihtsalt juhtub. Mõned traumad on väga sügavad ja väga rasked. Teised jälle ei tundu kuigi tõsised, aga sellegipoolest on jäljed olemas ja need mõjutavad meid, takistades kehas püsimist ning hetkes olekut. Just traumade tõttu põgeneme pidevalt oma elu eest, oma reaalse kogemuse eest, ehkki tegelikult on võimalik igal hetkel nii iseenda kui kogu maailma valgustunud olemust hoomata. Paraku jääb see peitu traumadest moodustunud loori taha.

 

Nii on kehameditatsioon on oskuslik vahend, mis selle loori järk-järgult läbistab ja viimaks ka lahustab. Kuid teekond täielikku ärlvelolekusse ei ole lineaarne ega hierarhiline. Kuigi alustame justkui algusest, sisaldub siin võimalus kogeda ka nn lõppu ehk valgustunud seisundit. Muidugi ei jää esmane valgustumiskogemus püsima, ent kui me need tehnikad omandame, siis aitavad nad meil oma teekonnal üha edasi liikuda. Algul vabastame kehast blokeeringud ja traumajäägid ehk kõik selle, mis takistab virgunud kogemust, seejärel aga õpime istumismeditatsiooni, et kogeda enese mõõtmatust, mis on vaba ego piirangutest.

 

Meie kõrgem olemus avaldub esmalt mõõtmatuse ehk tühjuse kogemuses, millest ilmub väga puhas ja ehe teadlikkus ning piiritu kaastunne ja heatahtlikkus kõige elava vastu. Kõige esimene tasand oma kõrgemaga olemusega ühenduse loomisel on sügavalt isiklik, sest enne kui me teisi aidata saame, tuleb meil aidata iseennast. Meil on õigus isiklikule õnnele, mida hakkame kogema siis, kui meie negatiivne karma lahustuma hakkab. See suurendab meie võimalusi ning just siis saab väga oluliseks, et juurutaksime harjumust igapäevaseks meditatsioonipraktikaks. Nii lahustame veelgi enam olemasolevat negatiivset karmat ning tasapisi hakkab mediteerimise ja sellega kaasnevate psühholoogiliste muutuste tulemusel tekkima parem karma, mida võib nimetada pälvimusteks. Me oleme rahulikumad, rõõmsamad ja leiame aega ka teiste aitamiseks. See omakorda suurendab positiivset karmat veelgi. Praktiseerimisega, eriti kui pühendada see kõige elava toetamiseks, pälvimuste hulk üha kasvab, mis loob omakorda edaspidiseks veelgi paremaid võimalusi teekonna jätkamiseks ja oma kõrgema olemuse avaldamiseks.

 

Kuid lisaks isikliku heaolu saavutamisele käivitab kõrgema olemusega ühenduse loomine vajaduse ka isikliku valgustumise järele. Kuigi valgustunud olek on teis juba loomupäraselt olemas, on praktiseerimise käigus võimalik see järk-järgult kõikide katete alt välja puhastada. See on teostatav ühe eluea jooksul, kui teie taotlus ei ole kõhklev, vaid kindel. Saame sealt veel edasi minna ning jõuda üleisikulisele tasandile, kus individuaalsed teadvusüksused suurema välja moodustavad. See on juba järgmise kursuse teema, kus me hakkame taotlema valgustumist mitte ainult endale, vaid ka kõikidele teistele. Siiski, kui kehaga töötama hakata, võite juba varem suuremat tervikut haarata, sest kehameditatsioonid on tugevalt seotud Maaga ning see, mis kehatasandil esile kerkib, võib olla seotud esivanematega ja selle iidse jumalannakultuuri areaaliga, mis neil aladel kunagi asus.

 

Oma kogemusest rääkides võin öelda, et neid praktikaid tehes on avanenud palju otsekui rakutasandile peidetud infot. Mitmed nägemused ja neist tulenevad taipamised, mille kohta võite lugeda mu raamatust „Ürgilm, haldjad, jumalannad ja esivanemad“, kasvasid välja just neist praktikatest. Tegelikult hakkaski see raamat kujunema sealtpeale, kui neile praktikatele pühendusin.

 

Seega võib öelda, et kehameditatsioonid avavad väga mitmeid sisemisi uksi. Eelkõige on nad tervendavad ja aitavad meil kontakti saada oma loovusega. Kuid nende praktikate kaudu võib avaneda tee meie oma kultuuri varjatud juurte juurde ning kunagi elavate ülekandeliinidena toiminud õpetusteni, mis on nüüdseks ununenud. Esivanemad on lähedal, kui me kehameditatsioone praktiseerime, ning üsna mitmed inimesed, kes on neid praktikaid koos minuga teinud, võivad seda kinnitada. Seega töötame mitmel tasandil. Ühtepidi astume voolu, mis on seotud selle iidse õpetusliiniga, mis pärineb Indiast ja Tiibetist, teistpidi aga loome ühenduse oma maaga ja meie oma kultuuris peituva üldinimliku tarkusega, samuti siinsete ununenud teadmistega valgustumisteekonnast.

 

Veelgi enam, Maale avanedes võime luua kontakti tarkusega, kuidas tulevikus saaks valgustumine aset leida ka kogu ühiskonna tasandil. Vibratsiooni tõus ei ole alati ainult individuaalne teekond olnud, vaid seda on osatud rakendada ka kollektiivsel tasandil. Need avastused ja äratundmised on väga põnevad ning kui me need reaalselt enda sees aktiveerime, hakkab kogu reaalsus avarduma. Siin peitub interpersonaalse keha võimalus, mis tähistab tasandit, kus oleme kõik omavahel seotud ning saame ärgates aidata ka kõigil teistel ärgata. Ja sealt edasi tuleb juba kosmiline keha, kus liigume Maa peal olemise kogemusest edasi ning kus kogu kosmosest võib saada meie mänguväli ...

 


Vt: 6-nädalane intensiivkursus

 

"Mõõtmatu keha"
ehk võtmed sisemise rahu ja tõelise eneseleidmise juurde