Püha Geomeetria ja Loomise Kooli seminar

Suure Jumalanna loomisvärav avaneb:

Lemuuria unenägemisekunst

Riina Grethiel

Lemuuria, mida tuntakse ka Emamaana, on nägemus inimkonna rakumälus elavast kaotatud paradiisist, kus valitseb alati rahu, ilu, õitseng, harmoonia ja küllus ning kus reaalsust osatakse teadlikult luua ja kujundada. Emamaaks on Lemuuriat kutsutud eelkõige seepärast, et Akašši kroonikate järgi on tegu kõikide Maa peale rajatud inimtsivilisatsioonide hälliga. Ent on veel teinegi tõlgendus. Palju tuhandeid aastaid järjest juhtisid seda maad surematud meistrid, kes tundsid igavese nooruse saladust ning olid enese sees oleva mees- ja naisaspekti täiuslikku tasakaalu viinud. Nende tarkus põhines teadmisel, et lisaks Jumal-Isale, Tõe Jumalale, on olemas Jumal-Ema – Suur Jumalanna, Kõige Olemasoleva Ema, kes on andnud elu ka Isale enesele.

Peale Lemuuria hävimist levisid seal tuntud õpetused kõikjal üle kogu maailma ning neid jagasid erilised preestrid ja preestrinnad, maailmade vahel rändavad müstikud, Suure Jumalanna tarkuse jagajad, keda on vahel nimetatud ka naagadeks. Nende seas oli nii mehi kui naisi ning nad töötasid alati kahekaupa, õpetades inimestele kosmilisi tarkusi ning rajades pühapaiku, milleks võis olla mis tahes tavamaailmast taotluseseina abil eraldatud püha ruum, kus kõiki inimesi võrdsena koheldi.

Lemuuria unenägemisekunst, mis on üks osa naagade iidsetest teadmistest, põhineb eelkõige mõistmisel, et Ülima Tõe järgi ei eksisteerigi selliseid polaarsusi nagu unenägu ja ärkvelolek. Kogu eksistentsi tuleb vaadelda ühe suure, kogu kõiksust hõlmava kosmilise unenäona ... Meie elud ja meie unenäod on lahutamatu osa Suurest Unenäost ning meil tuleb selle unenäo sees üles ärgata, teadvustada üksolemist Suure Unenägijaga ning saada teadlikest unenägijateks – nii oma päevases reaalsuses kui öistes unepiltides. Pole vahet, kas alustame teadlikuks saamise praktikat oma päevases tegelikkuses või öistes unenägudes, varem või hiljem eristav joon nende kahe teadvuseoleku vahelt kaob ning me oleme ärkvel nii siin kui sealpool. Teadvustades üksolemist Suure Unenägijaga, kes meie päevased ja öised unenäod Ühe Reaalsuse suureks kangamustriks koob, saab võimalikuks muuta nii meie isiklikku unenägu oma elust kui ka kollektiivset unenägu reaalsusest enesest – juhul kui taotleme kooskõla Suure Tervikuga.

Kosmiliste tsüklite vaheldumine käesoleval ajal on kaasa toonud Suure Jumalanna naasmise meie teadvusruumi ning see on omakorda avanud väga erilise loomisvärava, mis teebki reaalsuse ümberkujundamise kogu inimkonna jaoks taaskord võimalikuks. Suure Jumalanna naasmine tähistab eelkõige seda, et meile hakkab meenuma, et lisaks jumalikku meespoolt väljendavatele vägevatele ja kaitsvatele valgusjõududele eksisteerib veel midagi määratult suurt ja mõõtmatut, mis on olnud ajastuid meie mõistuse eest varjatud. See on lõputu loov potentsiaal, Suur Tühjus, Suur Jumalanna ise. Aastatuhandeid, kogu langusaja vältel on maailma juhtinud ja valitsenud meespool. Ning Jumalat kui Ülimat Olendit nähti samuti eelkõige mehena. Osades kultuurides aktsepteeriti küll jumalate kõrval ka jumalannasid, kuid jumalik naispool oli inimkonna teadvuseruumis alati väiksem ja tähtsusetum, sest Tema tõelist tähendust vähendati, varjati ja moonutati. Teatud mõttes on see mõistetav, sest kui aset leidis teadvuse langus ning armastus asendus kõikjal hirmu ja võitlusega, kaotas inimkond võime luua oma reaalsust ise ja alistus n-ö välistele, saatust kujundavatele jõududele. Järjest rohkem vajasid inimesed tugevat välist kaitset – nii kujuteldava kui ka täiesti reaalseks muutunud kurjuse eest. Kaitsmine aga oli meespoole roll, au ja privileeg, ehkki see üllas ülesanne moondus, kui kaitsest sai rünnak, vallutamine, alistamine, rõhumine ja ahistamine.

Nüüd, mil mitte ainult Maa, vaid kogu kosmos taas ülestõusmise teele on asunud, on jõudude tasakaalus aset leidmas suur murrang. Et vabaneda hirmudest ja lõpetada võitlemine, tuleb meil taas avaneda Suurele Emale ning meenutada Jumalannat. Just Püha Naispool omab neid väärtusi, omadusi ja ka väge, mis aitavad meil leida armastavat, rahumeelset ja harmoonilist teed segadusest ja võitlemisest välja. Kuid selleks tuleb meil kardinaalselt muuta oma suhtumisi ja mõttemustreid ning alistuda enese sees elavale Jumalannale, teadvustades, et Jumalanna tee ei põhine maailma nägemisel mõistuse abil, sest just mõistuse domineerimine hoiab meid kinni eraldatuses. Jumalanna ei välista küll mõistust, vaid kasutab seda, kuid Tema tee on südamega loomine.

Sel seminaril vaatlemegi, kuidas südamega loomise abil meie kollektiivset unenägu reaalsusest taas helgemaks muuta. Käes on ajastu, kus muutused ei tule ülalt, püramiidi tipust, vaid alt, rohujuure tasandilt. Iga üksikisiku panus on oluline ja meie kõige tühisemgi valik võib osutuda määravaks Suure Terviku jaoks.

Avastame enda jaoks müütilise Lemuuria ja sooritame sinna valguskeharännaku. Vaatleme, kuidas käsitleda reaalsust (mis hõlmab nii meie päevaseid kui öiseid unenägusid) ühe tervikliku kollektiivse unenäona, mida saab ja tohib peaaegu alati muuta ja ümber kujundada, kui kaasame loomisprotsessi nii oma sisemisel mees- kui naispoole ning avame end oma sisemise lapse mitteverbaalsele kommunikatsioonile, usaldades ja teades, et meie sees elav sisemine tark ehk sisemine õpetaja (meie enda Allika Mina) neid sõnumeid mõistab ning tõlgendada suudab. Sest on saabunud aeg, kus meie sees olev naispool võtab juhtimise enda kätte ning annab nägemuse, mida meespool teostab, saades selleks vajaliku väe ja vahendid sisemiselt lapselt, samal ajal kui sisemine tark pidevalt meie mineku suunda korrigeerib, jälgides, et me ikka Valguse poole liiguksime.

NB! Sellel seminaril käsitletud materjali Suure Jumalanna ja naagade kohta leiate nüüd
Riina Grethieli raamatust:

SUURE JUMALANNA MÜSTEERIUMID
Pilguheit eestlaste muinaspärandisse esoteerilisest vaatenurgast