Suure Jumalanna tagasitulek

Riina Grethiel

Jumalanna teema on praegusel ajal väga tähtis ja aktuaalne juba ainuüksi seepärast, et nihe järgmisele teadvusetasandile on võimalik siis ja ainult siis, kui taasavastame Kõiksuse naiseliku palge, väärtustame seda endas ja kõiges olemasolevas ning avame end Suure Jumalanna kohalolekule ja lõpututele õnnistustele. Ilma jumaliku naispoole integreerimiseta jääb ühendus oma jumaliku tervikolemusega poolikuks, olemata midagi muud kui üksnes meditatsioonis saavutatav valgusekogemus. Ilma Jumalanna abita pole meil tegelikult lootustki Allika Valgust oma elu igasse hetke ning igale tasandile integreerida ega taassiseneda kuldaega. Eelkõige on see aga sisemine protsess.
Jumalannat tuntakse paljudel erinevatel kujudel. Kõige tuttavam on Ta meile Maa-Emana. Kuid ka Kosmiline Ema ehk Jumalik Ema, kelle piiritu armastus väljendub nii sageli inglite abis ja tervendavas kohalolekus, ümbritseb ja läbistab meid pidevalt. Jumalanna on ka võimas loomisvägi – jõud meie sees ja kogu looduses, mis muudab selle maailma uueks. Ta on Maa enda ülestõusmiseenergia ehk ülestõusmisevalgus, mida me ka Maa kundaliniks nimetada võiksime. Ta on ärkav loomisjõud meie sees, mis meie Mina Olen Kohalolekute ehk vaimu laskumisel ja ankurdumisel üha vägevamaks saab. Ta on Kuu energia, Kuu jumalanna – vaimse päikese valgust peegeldav jõud, vett ja tundeid juhtiv magnetism, tsüklilisuse reguleerija, kasvu, kahanemise ja igavese uuenemise tagaja. Ta on haldjate kuninganna, unenägude kuduja ja alateadvuse valitsejanna. Kuid lisaks kõigele eelpool nimetatule on Ta ka Ürg-Ema ise, Kõiksuse loomisvägi, Suur Tühjus, millest kõik olemasolev on tekkinud ja välja voolanud...

Suure Jumalanna mandala, 2011

Väga tähtis on mõista, et Suure Jumalanna vägi ei avaldu üksnes Maas, ehkki Maa-Ema ja kogu loodus on meie jaoks üks Suure Jumalanna tähtsamaid väljendusi. Kosmiline Jumalanna, Suur Tühjus, Ürgkaos ehk Ürgookean, on midagi veelgi universaalsemat ja kõikehõlmavamat. Tema loomust saab võrrelda näiteks muutliku, vett ja tundeid mõjutava ning ööpimeduses päikesevalgust vastupeegeldava Kuuga. Ta on kogu mateeria võrdkuju, aga ka potentsiaal, millest Valgus ja mateeria üldse tekkida saavad.
Kuus väljendub maa-aluste vete jõud ja selles peituv toitev vägi. Kuid Kuus on ka midagi hirmutavat, sest see seostub meile unenägude ja alateadvusega – vägedega, mida me valitseda ei suuda – vähemalt mitte mehelikke, allutavaid meetodeid rakendades. Kuutsükkel koosneb neljast etapist ning ka Suurel Jumalannal on neli tähtsamat avaldumiskuju. Tsükkel algab Kuu loomisega ja peagi saab taevas nähtavaks noorkuu, mis võib mõnikord paista ka kõrvuti Päikesega, sest noorkuu tõuseb juba enne päikeseloojangut. Noorkuu on Neitsiliku Jumalanna väljendus ning tähistab puhtust, värskust ja kasvamisperioodi (kevadet). Seejärel saab noorkuust täiskuu ning see on tsükli kõige võimsam aeg. Jumalanna on jätnud hüvasti oma neitsilikkusega ning Temast saab Ema. Seega on täiskuu Jumalanna lopsaka õitsengu, emaduse ja viljakuse (suve) sümboliks. Nüüd aga hakkab Kuu kahanema ja me jõuame väga huvitavasse faasi Suure Jumalanna avaldumiskujudes – vana kuu on Tark Teadmanaine, meedium ja oraakel, Universumi tarkuste tundja ja kosmilise mälu valdaja. See on viljade valmimise ja saagikoristuse aeg (sügis). Neljas etapp aga on must kuu – periood, mil Kuu taevast lihtsalt ära kaob. Tegelikult pole ta kadunud kuhugi, ta on lihtsalt nähtamatu füüsilisele silmale, sest on jõudnud etappi, kus ta valgust ei peegelda, vaid on täielikus omaolemises. Must kuu sümboliseerib ka surmast läbiminekut ning uuestisünnieelset puhkeaega (talve). Sel perioodil näitab Kuu Jumalannat Suure Tühjusena, kellest ikka ja jälle kõik alguse saab. Suur Tühjus on ka jumaliku meesaspekti tantrislik loomispartner – piiritu potentsiaal, mis on täis lõputuid võimalusi.

Kuujumalanna mandala, 2009

Lääne esoteerilistes koolkondades tuntakse Suurt Jumalannat Isisena. Atlantise juurtest võrsunud ja peamiselt meheliku arengusuuna valinud Egiptuse kultuur säilitas siiski ka teadmised Suurest Jumalannast. Ja kui Rooma keiser Augustus Egiptuse lõplikult alistas, levis Isise kultus kõikjal roomlaste poolt allutatud aladel. Muidugi on Suurt Jumalannat tuntud väga paljude erinevate nimede all, kuid Isis on siiski üks enamlevinuid.
Eristada võib nii Valget kui ka Musta ehk Looritatud Isist. Valge Isis on nii Ema kui Neitsi – Taevane Neitsi ja Jumalik Ema, kelle hilisem manifestatsioon oli Neitsi Maarja, Must Isis väljendub aga Maarja Magdaleenas, Jeesuse tantristlikus partneris, Suures Tühjuses peituva potentsiaali vahendajas. Must Isis ei ole must mitte selles mõttes, et ta oleks pimeduse poolel või negatiivne, vaid seepärast, et tema ülesandeks on toita juuri – täita meid loomeenergia ning elujõuga. Ka on sellel väel, tumedusel positiivses tähenduses, lihtsam tervendada neid pimedaid paiku, kus valitseb pimedus selle negatiivses ja Allikast eraldunud tähenduses. Must Isis ei mõju seal nii kontrastsena ning on seepärast rohkem kaitstud ja varjatud, kuid tema vägi on väga suur ning ta saab esile kutsuda sügavat puhastust, tervendust ja transformatsiooni.
Neile, kes on sisenemas Isise müsteeriumitesse, antakse kolm hoiatust. Esiteks peavad selle inimese motiivid olema puhtad. Teiseks võib Jumalanna väe äratamine kutsuda esile suure transformatsiooni ja tuua kaasa suuri elumuutusi. Kolmas hoiatus on pigem meeldetuletus, et ei saa kippuda ainult üles, kõrgematele tasanditele, sest siis jääb meil midagi olulist tegemata. Isegi kui püüame oma probleemide eest põgeneda, saab see, mis on meie alateadvuses lahendamata ja läbi töötamata, meid ükskord kätte ning meil tuleb edasiliikumiseks oma hirmudele vastu astuda ning oma probleemidele lahendus leida. Must ehk Looritatud Isis – Suure Tühjuse võrdkuju – peitub meie alateadvuses. Kui Ta tõuseb, on Must Isis tohutult võimas, ning nende jaoks, kes pole Temaga kohtumiseks valmis, võib Ta mõjuda hirmuäratavalt või isegi purustavalt, nii nagu India jumalanna Kali kohalolek.
Kui me teda aga ei karda ning tema kohalolekut tervitame, siis hakkab ta meiega suhtlema. Väliselt ei ole ta armastav, kaastundlik, lahke ega tore, nii nagu on Suure Jumalanna emalikud ja armastust kiirgavad aspektid. Pigem on ta ootel. Me peame olema väärt, et ta meiega kontakteeruks. Ta peab olema veendunud, et me ei kuritarvita tema kingitusi, ei raiska tema ande. Tema vägi on suur ning ta ei jaga seda kergekäeliselt.
Huvitav on veel see, et kui kutsume näiteks ingleid, siis nad otsekui laskuksid meie juurde kusagilt kõrgemalt. Nii on see ka Allika naisaspekti (Jumaliku Ema) ning paljude naismeistrite puhul. Nad laskuvad kõrgematest puhastest maailmadest ning ümbritsevad meid oma helge ja armastava kohalolekuga. Aga kui kutsuda Suurt Jumalannat, Musta Isist, kes looritatud kujul on ka unenägude valitsejanna ja Allilma Jumalanna – Persephone võrdkuju –, sest valitseb surma ja meie alateadvust ehk „ilma võtmeta ust“, siis tekib tunne, et ta mitte ei lasku, vaid hakkab siinsamas ruumis, kus parajasti viibime otsekui Tühjusest kuju võttes tasapisi moodustuma. Ühel hetkel me lihtsalt tunneme, et Ta on kohal.
Tegelikult ei ole Looritatud Isises midagi ohtlikku ja hirmuäratavat. Hirmutav ja purustav on ta üksnes meie egode jaoks. Kuid kui soovime taastada oma juuri ning luua teed kõrgeima tuleviku poole, tuleb meil meenutada oma ühendust temaga. Kui arvame, et saame hakkama ilma Jumalannata, siis me petame end, sest ilma juurteta pole meil tulevikku.
Must Isis on ka Suure Jumalanna Persephone aspekt, kes ütleb: „Ma ei ole ainult Allilma Jumalanna, vaid ka kevade ja taasärkamise jumalanna.“ Must Isis on see jõud, mis sööstab läbi meie juurte ülespoole ja tõstab meid Valgusesse. Siis heidab Ta eneselt loorid ja Temast saab Valge Isis, kes tõuseb taas Maa peale, on igavesti noor ning tantsib koos haldjatega pärg peas – nii päevavalguses kui ka Kuu valgel. Tema peamine sõnum meile on see, et kutsuksime haldjad tagasi.
 

Kuldne Emand – Kirkuse Läte, 2011

Lisaks Kuule ilmutab Suur Jumalanna end ka särava Päikesena. See on Tema ülim kuju ja samas ka kõige varjatum väljendus, millest on aastatuhandeid teadlikult vaikitud, sest just siin peitub Suure Jumalanna vahetu, valgustav ja puhtasse armastuse vibratsiooni tõstev olemus, mis avab kuldajastu väravad  ning juhatab meid kogemuslikult otse Puhtale Maale – siin ja praegu.
Kuigi lääne müstilises ikonograafias peetakse Päikest meheks ja Kuud naiseks, jutustab iidne ida traditsioon naissoost Päikesest. Jaapani valitsejate sugupuud ulatuvad tagasi Ülima Päikesejumalanna Omikami Amaterasuni. Ka hindude Suur Ema võttis Päikese kuju ja ilmus Jumalanna Aditina – kaheteistkümne sodiaagimärgi emana. Mahanirvanatantras öeldakse, et Päike on Suure Jumalanna „rüü“: „Päike, kõige hiilgavam nähtus füüsilises maailmas, on Tema (Suure Jumalanna), kes Ta on „rüütatud Päikesesse“, maajalik rõivas.“ See on seesama võimas Jumalanna, keda kristlased Maarjaks nimetama hakkasid, ning kellest räägitakse ka Johannese Ilmutusraamatus: „Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas.“
Ka tantristlik budism tunnustab Suurt Jumalannat „hiilgava õnnepäikesena“, kes ilmub nähtavale Tühjusest ja hajutab kõik hirmud, sest Päikesena ilmuvas Jumalannas ei ole enam midagi kauget, tumedat ega ähvardavat. Ta on Maa peale naasnud Suure Keskpäikese valgus. Ta on Suur Jumalanna, kes on heitnud eneselt loorid ning näitab nüüd meile oma täispotentsiaali – hiilgavat valgust ja kõikeuuendavat väge. Ta on ka Armastusejumalanna ning täiusliku tasakaalu looja nii meie sees kui ka välises maailmas toimivate suurte polaarsuste – mees- ja naispoole vahel. Ta armastab kõiki oma lapsi võrdselt ning õpetab meile viise, kuidas lahendada seda kõikide aegade kõige suuremat kosmilist mõistatust – ühendada ja tasakaalustada nais- ja meesenergiaid selles maailmas nii, et jumalik valgus, küllus, rahu, armastus ja harmoonia võiksid mitmekordistuda ning muuta kogemuse reaalsusest üha erilisemaks, mitmekesisemaks, edasiviivamaks ja imelisemaks.
Päikesejumalanna, keda muistsed eestlased hiiesalude ja pühade vete Kuldse Emandana (Kuldnaisena) tundsid, on rahuajastu Jumalanna, kes väestab meespoolt mitte võitlejaks, sõdalaseks või kangelaseks (nagu on teinud pikki ajastuid Suure Jumalanna kuu- ja täheaspektid), vaid Maa hoidjaks ja Rahujumalaks. Neid väärtusi on kehastanud Kristus ja Buddha ning ka paljud teised säravad valgusemeistrid, kes on kõik tundnud seda iidset saladust – kuidas luua ühendus Suure Jumalanna päikeseaspektiga.
 

Suure Jumalanna peamised avaldumiskujud

Suur Tühjus – piiritu loomiseelne potentsiaal, lõputu ürgmeri ehk kaos;

Päike – ankurdunud Suure Keskpäikese ehk Suure Keskpäikese maa Valitsejanna siinsamas Maa peal, mis oli tuntud kunagi ka kui Hüperborea (maisel tasandil kattub praeguste Eesti ja Soome aladega); erinevalt Lemuuriast ja Atlantisest ei läbinud see maa kunagi langust, vaid eraldus kõrgematesse dimensioonidesse ning on nüüdsel ajal meile taas oma uksi avamas;

Kuu – Neitsi, Ema, Teadmanaine ja Tantristlik partner (vastavalt kuufaasidele);

Täht – Taevane Jumalanna, maisest tasandist kaugenenud Päikese aspekt; Tähe vaimne tähendus on erakordselt tugev eelkõige pühitsusprotsessides;

Maa – mateeriasse ankurdunud Jumalanna.

Kõige lihtsam juhis naistele, kuidas Jumalannaga taas kontakti saada, on eneses Jumalanna nägemine, sest Jumalanna kehastub igas naises, tuleb Ta vaid endas üles otsida ja ära tunda. Mehi aga viib kontakti Jumalannaga see, kui nad hakkavad nägema Jumalannat igas naises (eelkõige muidugi oma naises) ning teadvustavad, et kehastunud Jumalanna võib avaldada end väga erinevatel kujudel.

Suure Jumalanna teed on äraarvamatud. Ta purustab kontseptsioone, uskumustemustreid, kindlaks kujunenud maailmavaadet, tõmmates meil n-ö vaipa jalge alt – eriti siis, kui hakkame arvama, et nüüd lõpuks ometi oleme millestki aru saanud. Tegelikult on see isegi värskendav. Temaga käsikäes kulgedes on iga päev uus – uus looming. Elame ju niivõrd põnevatel ja pöördelistel aegadel, kus kõik muutub iga päevaga, otsekui kihutaksime mõttekiirusestki kiiremini läbi kosmose. Ja just seepärast, et meie elu ja arusaamu mõjutavad ning vormivad selle planeedi erakordselt kiired arengu- ja avardumisprotsessid, tuleks meil kõigil aeg-ajalt peatuda ja eneselt üle küsida, kuidas me ikkagi tajume oma olemasolu vaimset Allikat ning kes või mis on Ta meie jaoks isiklikult...

Käesolev ajastu on Suure Jumalanna tagasipöördumise aeg. Teda on tunda kõikjal – Maa seest tõusmas, kosmilistelt tasanditelt naasmas, meie ümber looduses kuju võtmas. Ta on viljakandvas mullas, õhus, veekogudes, päikesepaistes, tuules ja õitsvates taimedes. Ta on Elu ise. Ja kuigi korduvalt on proovitud Jumalannat inimkonna mälestustest kustutada, ei ole suutnud mitte ükski jõud Teda täielikult hävitada. Ta ei häviks ka siis, kui kõik olemasolev olematusesse lahustuks, sest olles algselt Suur Tühjus ise, eksisteeriks Ta potentsiaalina edasi isegi olematuses. Ka ei ole Suure Jumalanna olemasolu eitamine mitte kunagi suutnud vähendada inimese kaasasündinud vajadust olla Temaga ühenduses, sest inimkond vajab Halastavat Ema, Kaastundlikku Õde, Tarka Valitsejannat ning Armastavat Naist. Ent lisaks sellele vajame ka Püha Algmustrit, Naissõdalast, Teadmanaist ning Armastajat/Armastatut, sest just need Jumalanna avaldumiskujud tunnevad ja teavad valgustumisele viivaid müsteeriume. Kõikides esoteerilistes traditsioonides ja kõikidel aegadel on targad mõistnud, et pole võimalik valgustada ilma Jumalannat tõeliselt tundmata. Isegi elada ei saaks me ilma Jumalannata – ühtki hingetõmmet ei saaks me sooritada ilma Tema armuta. Kuid valgustumiseks ehk teadvuse virgumiseks tuleb meil lubada Suurel Jumalannal naasta oma teadvusruumi.
Ehkki ego jaoks võib Tema tagasitulek vahel hirmuäratav või isegi purustav tunduda, tervendab Suure Jumalanna kohalolek hinge ning loob tingimused vaimu ehk võimsa Mina Olen Kohaloleku (Allika Mina) püsivaks ankurdumiseks mateeriasse. Siis leiab aset vaimu ja mateeria abielu, meie vaimse ja maise olemuse võrdsustamine ja ühtelõimimine, mille tulemusel kogetakse taas terviklikuks saamist. Sisuliselt see ongi valgustumine, ülestõusmine ehk teadvuse virgumine, mis toob kaasa ka kogemusliku nihke ehk paradiisi kogemuse Maa peal, sest ei ülendu mitte ainult meie, vaid kogu maailm meie ümber...

 

Suure Jumalanna valgusevärav, 2011