Mer-Ka-Ba ja südame püha ruum

Drunvalo Melchizedeki raamatust "Südames elamine"
 

Paljud inimesed on oodanud inimese valguskeha, Mer-Ka-Ba sõiduki kohta uuel tasandil juhtnööre.

See võttis mul aga peaaegu üheksa aastat, et järgnev informatsioon kokku panna. Kõik lihtsalt toimub omal ajal ning vastavalt jumalikule juhtimisele ja korrale.

Ja ometi on olemas veel üks tasand või osa Mer-Ka-Ba õpetusest, mis on alles varjul tulevikus ning mis ilmutub siis, kui selleks saabub jumalikult õige aeg. Praegusel hetkel on minu käsutuses vaid osa informatsioonist, mis puudutab kolmandat ehk viimast tasandit. Kuid kui need kolm osa on omavahel kombineeritud ja kui inimene neid oma elus teostab, võib ülestõusmine tõeliselt alata.

Paljud inimesed on võtnud Mer-Ka-Ba õpetuse üksnes minu kaheköitelisest raamatust „Elulille iidne saladus”, käinud mõnel mu Elulille seminaridest või vaadanud seminari videost, ning otsustanud seejärel sedasama informatsiooni teistele õpetama hakata. Maale on õnnetuseks, et midagi sellist juhtunud on. Need inimesed arvavad, et Mer-Ka-Ba õpetus sellisel kujul on täielik, ning et mõne tehnilise üksikasja lisamine antud instruktsioonidele avab võimaluse „õigele” teadvustasandile tõusmiseks. Kahjuks ei ole see nii. Mis tahes hulk teadmisi Mer-Ka-Ba teaduse alal, mis baseeruvad üksnes õpetusel energia väliste vormide kohta, ei anna soovitud tulemust – ükskõik kustkohast või kelle poolt sellised teadmised siin universumis ka ei pärineks.

Melkisedeki teadvus, mis on vanem kui kõik loodu, on olnud tunnistajaks loomingu tekkimisele selles aja/ruumi/dimensioonide universumis, mis on vaid kübemeke lõpmatult paljude universumite seas. Sellest kogemusest lähtuvalt on Melkisedeki traditsioonis mõistetud, et taasalustamaks loomisprotsessi uuel viisil, jõuab isikustunud vaim, teostades kolmetasandilist Mer-Ka-Ba’d, alati tagasi Jumala teadvustatud kogemuseni südame pühas ruumis. See ja ainult see on teadvustasand, milleni Mer-Ka-Ba kogemus meid lõpuks juhatama peab.

Kuid enne, kui see juhtuda saab, peab vaim meenutama nimetatud kolme osa, kombineerima need üheks ning selles kogemuses elama. Antud peatükis ja ka järgnevas õpite tundma selle õpetuse teist osa – kuidas kombineerida südame püha ruumi ja inimese Mer-Ka-Ba välja.

Kui te pole õppinud Mer-Ka-Ba meditatsiooni, piisab ka sellest, kui meenutate oma südame püha ruumi. Lõpuks saab selgeks, et inimese valguskeha on teie inimliku kogemuse hädavajalik osa ja seda isegi südame pühas ruumis. Valguskeha ühendab südame mõistusega ning siis saavad süda ja mõistus üheskoos looma hakata.

Mer-Ka-Ba’l on väga palju erinevaid geomeetrilisi väljundeid – terves universumis tuntakse neid üle saja tuhande. Loomisest alates on kõik elav olnud kaasatud protsessi, et mõista Mer-Ka-Ba erinevaid vorme ning ühitada neid nii eksistentsi enese kui ka teadvuse võimalustega.

Inimkond töötab praegu vaid esimese kahe võimaliku mustriga, mis põhinevad tähttetraeedril. Kuigi on ka palju teisi vorme, ei ole need hetkel inimteadvuse jaoks sobilikud, vaatamata sellele, mida osa inimesi ütleb. Tegelikult võivad need hea asemel hoopis kahju teha.

Õigel ajal saab meile siiski kõik selgeks. Midagi ei jää varjatuks. Kõigel on oma aeg. Te ei lubaks ju oma 3-aastasel lapsel veoautot juhtida, eks ole?
  

Südame püha ruumi ja Mer-Ka-Ba kombineerimine

Ma sooviksin teiega jagada oma isiklikku kogemust südame püha ruumi ja Mer-Ka-Ba kombineerimise kohta, kuna see lugu selgitab nii mõndagi. Siiski mõistke palun, et kui tuleb aeg, mil teiegi seda kogete, on teie kogemus kindlasti minu omast täiesti erinev.

Kogemus, millest teile jutustada tahan, näis üsna juhuslikult aset leidvat, ehkki loomulikult polnud see „juhus”. Istusin parajasti oma Mer-Ka-Ba väljas ning olin keskendunud hingamisele, kui sattusin sealt oma südame pühasse ruumi. Ma sisenesin oma koopasse ja suundusin ruumi selle püha ruumi sisemuses. Ma istusin oma ringi sisse, mis oli täidetud muliseva, üle ääre voolava veega, ning vaatasin seina – nagu olin teinud nii palju kordi varemgi.

Mitte midagi mõtlemata ega ka midagi erilist tundmata olin lihtsalt teadlik oma hingamisest, keskendudes üksnes hingamisrütmile. Vaatasin oma sisemuses avatud silmadega enda ees olevat kiviseina. Sein muutus läbipaistvaks, nagu oli ka palju kordi varem juhtunud – ainult et seekord hakkas ruum seina taga täituma särava valge valgusega. Valgus muutus üha säravamaks, kuni koobas haihtus ning ma viibisin keset tahket valge valguse välja, millest ma ei suutnud väljapoole näha. Oli tunne, nagu oleksin ma pimestatud.

See oli väga ebatavaline ning esimene kord, kui ma üldse midagi sellist kogesin. Ma ei tundnud hirmu. Mu selgroog tõmbus sirgu ning olin täielikult ärkvel. Ma mäletan, et energiavoog tõusis mu kehas ülespoole, mis sarnanes tundega, mida olin kogenud, kui kundalini energia esmakordselt mu selgroogu mööda ülespoole tõusis. Seda tunnet ei olnud üldse võimalik kontrollida. Mis iganes see ka polnud, see lihtsalt juhtus ning oli väga võimas.

Järk-järgult valge valgus taandus, nii et võisin end näha tasapisi väljumas või välja hõljumas tahkest kivist. Ma läbisin planeedi pinnase ja suundusin avakosmosesse selle ümber. Kulus umbes minut, enne kui aru sain, mis toimunud oli. Siis aga koitis mulle, et viibin oma Mer-Ka-Ba välja sees ning tõusen selle abil kiiresti kosmosesse.

Vaistlikult teadsin, et mu südame püha ruum ning mu Mer-Ka-Ba väli on kuidagi kohakuti sattunud ning üheks sulanud, kuid mul polnud aega selle üle juurelda.

Vaatasin tagasi, et näha mulle nii tuttavaks saanud planeedi pinda enesest eemaldumas. Pöördusin ja vaatasin enda ees avanevat määratut tähti täis maailmaruumi ning näiliselt sama suurt ruumi, mille täitis planeet minust allpool. Olin ühtaegu šokeeritud ning ülierutatud. Mis selle põhjustas? Ma ei teadnud. Mida see tähendas? Mul polnud aimugi. Mul polnud muud valikut, kui lasta sellel, mis minuga aset leidis, lihtsalt toimuda.

Ma sõitsin oma ülestõusmise sõidukiga planeedi kohal, umbes pooleteist kilomeetri kõrgusel selle pinnast, liikudes edasi väga suure kiirusega. Minust allapoole jäi primitiivne maailm, mida katsid džunglid, metsad ja kõikvõimalikud taimed, samuti hiiglaslikud ookeanid, kuid ma ei suutnud näha ega tajuda mingitki märki loomariigi olemasolu kohta. Niipea kui hakkasin mõtlema sellest, et võiksin pinnale veidi lähemale pääseda, laskus mu ülestõusmise sõiduk pisut allapoole – täpselt nii, nagu olin soovinud.

Miks see juhtus? Mis toimus? Mu peas tungles nii palju küsimusi. Mingil viisil teadsin, et see kõik on ülimalt tähtis, siiski ei saanud ma selle toimumise ajal teha muud kui toimuvat lihtsalt kogeda, vaadeldes, kuidas pildid üksteisega vahelduvad.

Ja siis sain ma teadlikuks Jumala kohalolekust kõikjal minu ümber ja minu sees ning neis jõududes – kes iganes need ka polnud –, kes mulle selle kogemuse olid kinkinud. Teadmine tulvas minusse ja vastused kõikidele minu küsimustele täitsid mu teadvuse. Igale uuele esilekerkivale küsimusele ilmus kohe ka vastus. Jätkasin lendu planeedi kohal, tundes end, nagu oleksin sündinud täiesti uude universumisse, mida ma kunagi varem polnud näinud. See oli ülendav elamus!

Kulus ilmselt umbes tund, enne kui ärkasin sellest nägemusest just nagu unenäost, mida täitnud pildid ja tunded olid ikka veel minuga. Palju päevi ei suutnud ma mõelda millestki muust.
 

Selgitus inglitelt

Õige varsti pärast seda kogemust ilmusid mulle inglid. Nad näisid olevat erakordselt rõõmsad ning nende valgus oli säravam kui eales varem. Nad ütlesid mulle, et viimaks ometi olen jõudnud teisele tasandile. Ausalt öeldes ei saanud ma sel hetkel aru, millest nad räägivad, kuid ma olengi mõnikord pisut aeglase taipamisega.

Mu inglid selgitasid, mis oli juhtunud: mu Mer-Ka-Ba telg ning toroidne väli mu südame püha ruumi ümber olid nihkunud kohakuti ja saanud üheks. Teiste sõnadega, Mer-Ka-Ba ja südame toroidsed väljad sünkroniseerusid. Tegelikult on kummagi välja vahel vaid umbes kümme sentimeetrit, kuid need kümme sentimeetrit võiksid sama hästi ka kümme tuhat kilomeetrit olla, kuna takistavad sel kogemusel suvaliselt aset leidmast. Need kümme sentimeetrit hoiavad südame ja pea eraldi seni, kuni saabub õige aeg ühinemiseks.

Inglid ütlesid mulle ka, et see kogemus on iga inimese jaoks täiesti erinev, kuid on abiks, kui teate sellistest võimalustest ning varute kannatlikkust. Mõne jaoks ilmub sünkroonsus kiiresti, samal ajal kui teistel võtab see aega aastaid. Kuidas ja millal see teiega ka ei juhtu, on see teie jaoks parim ning jumalikult õigesti ajastatud.

Lõpetuseks ütlesid nad mulle veel, et kui inimene tunneb, et on valmis, võib ta proovida kasutada nii mõistuse poolt juhitavat kujustamisvõimet kui südame unenägemisoskust ning näha või tunda, kuidas need kaks telge üheks saavad, ent loobuda sealjuures kõikidest ootustest. Ajastuse paneb paika Jumal ning me ei saa seda protsessi mitte millegagi kiirendada. Kõik sõltub alati „õigest” ajastusest.

Vt ka: "Südames elamine"