Uue ajastu künnisel
Riina
Grethiel
Me kõik elame praegusel ajastul kesk tormlevat meediamüra, meid kõiki
mõjutab rohkemal või vähemal määral massiteadvus, mis tungib meieni läbi kõikide
infokanalite, läbi ajakirjanduse, raadio ja televisiooni ning loomulikult - läbi
interneti. Käes on infoajastu. Aeg kiireneb üha. Paljudel inimestel on kiire,
kiire, kiire… Miski sunniks neid justkui edasi tormama – uute asjade, uute
"väärtuste", uute kogemuste järele haarama… See on rahamaailma võim
inimese üle…
Me teame seda. So what? Mida saame me sinna parata???
Me võime teha valiku – saada teadlikuks sellest, et paljud meie soovid
ja tahtmised pole meie tegelikud vajadused, vaid kunstlikult loodud,
massiteadvuses ringlevad mõttemustrid. Tegelikkuses vajame me vaid väga
lihtsaid asju; ja eelkõige – me vajame armastust ning läbi inimliku
armastuse kasvamist jumaliku/tingimusteta Armastuse tundmisesse. See on
Armastus, mille kogemine võimaldab meil olla need, kes me tegelikult oleme –
suured, kaunid valgusolendid. See on Armastus, mille paistel saame me nagu õied
avaneda kõrgematele teadvusetasanditele, kõrgemale arusaamisele iseendast
(eneses peituvast jumalikust loomusest). See on Armastus, mida kogedes meenub
meile, et me kõik oleme Jumala lapsed, õed ja vennad omavahel. Sest tõelise,
jumaliku Armastuse kohalolu meie eludes on seeselava Vaimu avaldumine. See on
viis, kuidas Kõige Allikas ja Looja meiega ühendust võtab.
Ühendus Jumalaga või Allikaga või Kõige Kõrgemaga või Kõigega, Mis
Olemas On – kuidas keegi nimetada soovib – annab meie elule uue mõõtme
ning me hakkame tasapisi läbi nägema seda reaalsust, milles oleme harjunud
toimima ja millest midagi muud me enamasti teagi. On vaid mingi nimetu igatsus,
mis on paljudega meist alati olnud ning mis viitab sellele, et oleme olnud ka
mujal, teistes maailmades, teistel olemasolu tasanditel…
Me hakkame järk-järgult märkama, et siin maailmas on kõik inimesed
avatud teatud mõtte- ja tundemustritele, mis oleksid justkui selle
teadvusetasandi, milles inimesed valdavalt toimivad, ülesehitus. Tegemist on
millegagi, mis oma struktuurilt on justkui ülimalt kompleksne arvutiprogramm,
mis määrab skaala meie mõtetele-tunnetele; mis määrab tõlgenduse
maailmast, milles me end elamas kogeme. Inimesed lasevad neid mõtte- ja
tundemustreid oma teadvusesse ning hakkavad neid siis pidama enda omadeks. Need
aga võtavad võimust inimese teadvuse üle, juhtides ning valitsedes neid.
Variatsioone on palju, kuid alati võime tunda need mustrid ära sellest, et nad
tekitavad meis surve all olemise tunde. Sama lugu on kõikvõimalike hirmudega,
mis põhjustavad stressi, sageli isegi väga suuri kannatusi, energiakadu
kokkukukkumiseni välja, depressiooni, isegi paanikat. Me kõik teame neid
seisundeid ning need võivad meis vallanduda kõige erinevamatel põhjustel ja
vahel – ka täiesti ilma mingi välise ehk nähtava põhjuseta. Ometi tuleb
endale teadvustada, et need seisundid pole reaalsed, vaid teatud mõtte- ja
tundemustrid, mis meie teadvust valitseda ja kontrollida püüavad, kui me seda
teadlikult ei takista.
Kui lahendustest rääkida, siis kõige olulisem on – teadvustamine.
Kui me teadvustame sellise mehhanismi olemasolu siin maailmas, siis suudame me
luua ruumi enda ja kõneallolevate tunde- ning mõttemustrite vahele. Kui see
ruum on loodud, saame me kasutada juba meile jumaliku kingitusena antud vaba
tahet ning me võime valida mitte lasta neil energiatel enda üle valitseda.
Kuid veelgi olulisem on see, et meie energiaväljas oleks piisavas koguses
jumalikku Armastuse energiat, et oleksime avatud kanalid puhtale Allika
energiale, sest ainult see loob tõelise kaitse kõikide soovimatute mõjutuste
vastu ning annab meile võimaluse valida ise, mida me soovime ühes või teises
olukorras (ka väliselt kõige hullemas ja hirmutavamas) kogeda. See on puhtus,
mis on saavutatav siis, kui me teadlikult ning järjekindlalt puhastame oma
sisekosmost, olles tänulikud, ausad ning andestavad, alati avatud jumalikkusele
meie sees ja meie ümber. Siis on meie energiaväli alati täidetud puhta, Kõiksest
Allikast ammutatud energiaga ning kõik meie suunas tulevad soovimatud
energiamustrid lihtsalt voolavad meist mööda. See saab võimalikuks aga alles
siis, kui me kas teadlikult või intuitiivselt oleme reaktiveerinud oma
valguskeha – jumaliku kingituse, mis meil kõigil potentsiaalselt olemas on.
Maailm, milles hetkel elame, on õppimistingimus, võimalus kogeda
duaalsust, teha valikuid n.ö. hea ja kurja vahel. See on maailm, mis
eksisteerib teataval sagedusribal, mida nimetataksegi
vahel
kolmandaks tiheduseks, vahel kolmandaks dimensiooniks. (Vahe mõistete
"tihedus" ning "dimensioon" vahel seisneb siin kontekstis
selles, et dimensioon osutab alati paiknemisele aeg-ruumis või ruum-ajas;
tihedus aga viitab üksnes aine võnkumiskiirusele ehk vibratsiooni sagedusele.
Seega võib samas tiheduses eksisteerida mitmeid paralleelseid maailmu ehk
dimensioone.)
On Üks Reaalsus, kuid lõpmatu hulk võimalusi seda kogeda. Maailm,
milles meie elame ning toimime, on vaid üks selline võimalus. See on maailm,
mida kujundavad ning hoiavad koos meie mõtted ja tunded, igatsused ning soovid,
aga ka meie hirmud, eelarvamused ja piiratus. Me ise loome oma kogemust
Reaalsusest. Loomulikult kogevad eri indiviidid sedagi maailma väga erinevalt,
kuid on siiski palju ühist selles, mis on kujundanud fooni meie
individuaalsetele kogemustele Reaalsusest. Seega oleme meie, inimesed, kõik üsna
sarnases olukorras, mille määravad selle sagedusriba, kus meie teadvus end
kogeb, omadused. See on dimensioon, kus kogetakse eraldatust – eraldatust
loodusest (Maa-Emast); eraldatust kaasinimestest; eraldatust Kõigest, Mis
Olemas On; eelkõige aga eraldatust Jumalast, Kõige Allikast ja Loojast…
Tegelikkuses on eraldatus illusioon ja mõistusega teavad seda meist juba
päris paljud, kuid kogemuslikult siiski veel vähesed ning neid on aegade
jooksul nimetatud Valgustunuteks või Ülestõusnud Meistriteks, sest need on
inimesed, kelle teadvuses on toimunud nihe, mis tähendab seda, et nad on
liikunud oma kogemuses järgmisele tasandile. Nad on ületanud duaalsuse (nii
nagu meie seda mõistame), võitnud surma ning väljunud eraldatusekogemusest.
On teada, et selliste inimeste hulk kasvab üha (nii siin kui sealpool surma
poolt loodud piiri). Ning on teada ka see, et kui oleks juba piisav arv inimesi,
kelle teadvuses selline kogemuslik nihe aset leidnud oleks, toimuksid väga
suured muutused ka kogu inimkonna ühisteadvuses ning maailm muutuks oluliselt,
s.t. – muutuks meie kõigi kogemus Reaalsusest.
Palju räägitakse ja kirjutatakse Apokalüpsisest, lõpuaegadest. Kui
palju on tehtud sellel teemal filme... Tunnistagem endale – tegemist on
protsessiga, mis on toimumas nii meie ümber (välismaailmas) kui ka meie sees (sisemaailmas) juba
mõnda aega. Enamik küll
ignoreerib seda, ometi on inimestel väga suur hirm nn. maailmalõpu ees... Aga
mida ikkagi tähendab mõiste "maailmalõpp"? Kas on võimalik, et
miski lihtsalt haihtub? Ei ole ju. Surmgi ei ole lõpp, vaid muutus, minek ühest
olekust teise. Seega ei saa ka "maailmalõpp" tähendada muud kui
muutust, üleminekut teisele kogemustasandile. Tegelikkuses peegeldab maailm
meie ümber neid suuri muutusi, mis toimuvad meis kõigis. Lõpp on alati
millegi uue algus. Seepärast räägitakse kõrvuti "maailmalõpuga"
teistes allikates hoopis planeedi üleminekust neljandasse dimensiooni,
planetaarsest ülestõusmisest. Ja on ka räägitud Kristuse Teisest Tulekust,
paradiisist Maa peal. Ent kuidas see võiks ilmneda? Mida see ikkagi täpselt tähendab???
Üks võimalik vastus võiks olla selline: kui toimub nihe meie teadvuses
ja teiseneb kogu meie kogemus maailmast, siis tähendab see kõikide sõdade lõppu,
see tähendab kannatuse, eraldatuse ning unustuse lõppu; see on väljumine
kolmanda dimensiooni piiratusest, tõusmine Kristus-teadvuse esimesele tasandile
(ning neid tasandeid on palju), naasmine Armastuse ja Valguse maailma –
teadvusetasandile, kus kogeme järjest sügavamalt Üks-olemise tõelist tähendust
ja näeme ning mõistame seda imelist Teed, mis viib meid aste-astmelt tagasi
Koju – Allikasse, kust me kõik oleme kunagi aegkondade eest välja voolanud
ning kuhu me alati tegelikult kuulunud oleme.
Nüüd võime me küsida: mis kutsub esile sellise nihke teadvuses? Ja
kuidas selleni jõuda? Vastus on: avanemine jumalikule/tingimusteta Armastusele
ja katkematu ühenduse loomine Loojaga (ning siis selle ühenduse hoidmine kõikides
katsumustes ja proovilepanekutes!) viib järk-järgult selleni. Püha ühendus
Loojaga, seeselava jumaliku Vaimuga, taastab ja reaktiveerib ka meie valguskeha
– Mer-Ka-Ba sõiduki, mille vahendusel oleme alati ühendatud jumaliku
vaimuringlusega ning kaitstud kõikide soovimatute energiamustrite sisenemise
eest meie teadvusevälja (nii siin kui sealpool surma). Valguskehas oleme avatud
jumalikule Armastusele ning Kõikteadmisele, milles on aga alati võimalik
kasvada ja areneda, sest areng on lõputu või – peaaegu lõputu. Ka on
valguskeha taastamine protsess, mis nõuab väga suurt tööd iseendaga, samuti
vastutuse enda peale võtmist kõikide enesest lähtuvate, nii enese kui teiste
peale pandud programmeeringute eest.
Keegi meist ei tea täpselt, millal üleminek ühelt teadvusetasandilt
teisele aset leiab. Aeg, mis meile enda korrastamiseks antud on, võib olla nii
pikk kui lühike. Nii nagu surmgi võib saabuda ootamatult...
|