Uue ajastu künnisel

Riina Grethiel

Me kõik elame praegusel ajastul kesk tormlevat meediamüra, meid kõiki mõjutab rohkemal või vähemal määral massiteadvus, mis tungib meieni läbi kõikide infokanalite, läbi ajakirjanduse, raadio ja televisiooni ning loomulikult - läbi interneti. Käes on infoajastu. Aeg kiireneb üha. Paljudel inimestel on kiire, kiire, kiire… Miski sunniks neid justkui edasi tormama – uute asjade, uute "väärtuste", uute kogemuste järele haarama… See on rahamaailma võim inimese üle…

Me teame seda. So what? Mida saame me sinna parata???

Me võime teha valiku – saada teadlikuks sellest, et paljud meie soovid ja tahtmised pole meie tegelikud vajadused, vaid kunstlikult loodud, massiteadvuses ringlevad mõttemustrid. Tegelikkuses vajame me vaid väga lihtsaid asju; ja eelkõige – me vajame armastust ning läbi inimliku armastuse kasvamist jumaliku/tingimusteta Armastuse tundmisesse. See on Armastus, mille kogemine võimaldab meil olla need, kes me tegelikult oleme – suured, kaunid valgusolendid. See on Armastus, mille paistel saame me nagu õied avaneda kõrgematele teadvusetasanditele, kõrgemale arusaamisele iseendast (eneses peituvast jumalikust loomusest). See on Armastus, mida kogedes meenub meile, et me kõik oleme Jumala lapsed, õed ja vennad omavahel. Sest tõelise, jumaliku Armastuse kohalolu meie eludes on seeselava Vaimu avaldumine. See on viis, kuidas Kõige Allikas ja Looja meiega ühendust võtab.

Ühendus Jumalaga või Allikaga või Kõige Kõrgemaga või Kõigega, Mis Olemas On – kuidas keegi nimetada soovib – annab meie elule uue mõõtme ning me hakkame tasapisi läbi nägema seda reaalsust, milles oleme harjunud toimima ja millest midagi muud me enamasti teagi. On vaid mingi nimetu igatsus, mis on paljudega meist alati olnud ning mis viitab sellele, et oleme olnud ka mujal, teistes maailmades, teistel olemasolu tasanditel…

Me hakkame järk-järgult märkama, et siin maailmas on kõik inimesed avatud teatud mõtte- ja tundemustritele, mis oleksid justkui selle teadvusetasandi, milles inimesed valdavalt toimivad, ülesehitus. Tegemist on millegagi, mis oma struktuurilt on justkui ülimalt kompleksne arvutiprogramm, mis määrab skaala meie mõtetele-tunnetele; mis määrab tõlgenduse maailmast, milles me end elamas kogeme. Inimesed lasevad neid mõtte- ja tundemustreid oma teadvusesse ning hakkavad neid siis pidama enda omadeks. Need aga võtavad võimust inimese teadvuse üle, juhtides ning valitsedes neid. Variatsioone on palju, kuid alati võime tunda need mustrid ära sellest, et nad tekitavad meis surve all olemise tunde. Sama lugu on kõikvõimalike hirmudega, mis põhjustavad stressi, sageli isegi väga suuri kannatusi, energiakadu kokkukukkumiseni välja, depressiooni, isegi paanikat. Me kõik teame neid seisundeid ning need võivad meis vallanduda kõige erinevamatel põhjustel ja vahel – ka täiesti ilma mingi välise ehk nähtava põhjuseta. Ometi tuleb endale teadvustada, et need seisundid pole reaalsed, vaid teatud mõtte- ja tundemustrid, mis meie teadvust valitseda ja kontrollida püüavad, kui me seda teadlikult ei takista.

Kui lahendustest rääkida, siis kõige olulisem on – teadvustamine. Kui me teadvustame sellise mehhanismi olemasolu siin maailmas, siis suudame me luua ruumi enda ja kõneallolevate tunde- ning mõttemustrite vahele. Kui see ruum on loodud, saame me kasutada juba meile jumaliku kingitusena antud vaba tahet ning me võime valida mitte lasta neil energiatel enda üle valitseda. Kuid veelgi olulisem on see, et meie energiaväljas oleks piisavas koguses jumalikku Armastuse energiat, et oleksime avatud kanalid puhtale Allika energiale, sest ainult see loob tõelise kaitse kõikide soovimatute mõjutuste vastu ning annab meile võimaluse valida ise, mida me soovime ühes või teises olukorras (ka väliselt kõige hullemas ja hirmutavamas) kogeda. See on puhtus, mis on saavutatav siis, kui me teadlikult ning järjekindlalt puhastame oma sisekosmost, olles tänulikud, ausad ning andestavad, alati avatud jumalikkusele meie sees ja meie ümber. Siis on meie energiaväli alati täidetud puhta, Kõiksest Allikast ammutatud energiaga ning kõik meie suunas tulevad soovimatud energiamustrid lihtsalt voolavad meist mööda. See saab võimalikuks aga alles siis, kui me kas teadlikult või intuitiivselt oleme reaktiveerinud oma valguskeha – jumaliku kingituse, mis meil kõigil potentsiaalselt olemas on.

Maailm, milles hetkel elame, on õppimistingimus, võimalus kogeda duaalsust, teha valikuid n.ö. hea ja kurja vahel. See on maailm, mis eksisteerib teataval sagedusribal, mida  nimetataksegi vahel kolmandaks tiheduseks, vahel kolmandaks dimensiooniks. (Vahe mõistete "tihedus" ning "dimensioon" vahel seisneb siin kontekstis selles, et dimensioon osutab alati paiknemisele aeg-ruumis või ruum-ajas; tihedus aga viitab üksnes aine võnkumiskiirusele ehk vibratsiooni sagedusele. Seega võib samas tiheduses eksisteerida mitmeid paralleelseid maailmu ehk dimensioone.)

On Üks Reaalsus, kuid lõpmatu hulk võimalusi seda kogeda. Maailm, milles meie elame ning toimime, on vaid üks selline võimalus. See on maailm, mida kujundavad ning hoiavad koos meie mõtted ja tunded, igatsused ning soovid, aga ka meie hirmud, eelarvamused ja piiratus. Me ise loome oma kogemust Reaalsusest. Loomulikult kogevad eri indiviidid sedagi maailma väga erinevalt, kuid on siiski palju ühist selles, mis on kujundanud fooni meie individuaalsetele kogemustele Reaalsusest. Seega oleme meie, inimesed, kõik üsna sarnases olukorras, mille määravad selle sagedusriba, kus meie teadvus end kogeb, omadused. See on dimensioon, kus kogetakse eraldatust – eraldatust loodusest (Maa-Emast); eraldatust kaasinimestest; eraldatust Kõigest, Mis Olemas On; eelkõige aga eraldatust Jumalast, Kõige Allikast ja Loojast…

Tegelikkuses on eraldatus illusioon ja mõistusega teavad seda meist juba päris paljud, kuid kogemuslikult siiski veel vähesed ning neid on aegade jooksul nimetatud Valgustunuteks või Ülestõusnud Meistriteks, sest need on inimesed, kelle teadvuses on toimunud nihe, mis tähendab seda, et nad on liikunud oma kogemuses järgmisele tasandile. Nad on ületanud duaalsuse (nii nagu meie seda mõistame), võitnud surma ning väljunud eraldatusekogemusest. On teada, et selliste inimeste hulk kasvab üha (nii siin kui sealpool surma poolt loodud piiri). Ning on teada ka see, et kui oleks juba piisav arv inimesi, kelle teadvuses selline kogemuslik nihe aset leidnud oleks, toimuksid väga suured muutused ka kogu inimkonna ühisteadvuses ning maailm muutuks oluliselt, s.t. – muutuks meie kõigi kogemus Reaalsusest.

Palju räägitakse ja kirjutatakse Apokalüpsisest, lõpuaegadest. Kui palju on tehtud sellel teemal filme... Tunnistagem endale – tegemist on protsessiga, mis on toimumas nii meie ümber (välismaailmas) kui ka meie sees (sisemaailmas) juba mõnda aega.  Enamik küll ignoreerib seda, ometi on inimestel väga suur hirm nn. maailmalõpu ees... Aga mida ikkagi tähendab mõiste "maailmalõpp"? Kas on võimalik, et miski lihtsalt haihtub? Ei ole ju. Surmgi ei ole lõpp, vaid muutus, minek ühest olekust teise. Seega ei saa ka "maailmalõpp" tähendada muud kui muutust, üleminekut teisele kogemustasandile. Tegelikkuses peegeldab maailm meie ümber neid suuri muutusi, mis toimuvad meis kõigis. Lõpp on alati millegi uue algus. Seepärast räägitakse kõrvuti "maailmalõpuga" teistes allikates hoopis planeedi üleminekust neljandasse dimensiooni, planetaarsest ülestõusmisest. Ja on ka räägitud Kristuse Teisest Tulekust, paradiisist Maa peal. Ent kuidas see võiks ilmneda? Mida see ikkagi täpselt tähendab???

Üks võimalik vastus võiks olla selline: kui toimub nihe meie teadvuses ja teiseneb kogu meie kogemus maailmast, siis tähendab see kõikide sõdade lõppu, see tähendab kannatuse, eraldatuse ning unustuse lõppu; see on väljumine kolmanda dimensiooni piiratusest, tõusmine Kristus-teadvuse esimesele tasandile (ning neid tasandeid on palju), naasmine Armastuse ja Valguse maailma – teadvusetasandile, kus kogeme järjest sügavamalt Üks-olemise tõelist tähendust ja näeme ning mõistame seda imelist Teed, mis viib meid aste-astmelt tagasi Koju – Allikasse, kust me kõik oleme kunagi aegkondade eest välja voolanud ning kuhu me alati tegelikult kuulunud oleme.

Nüüd võime me küsida: mis kutsub esile sellise nihke teadvuses? Ja kuidas selleni jõuda? Vastus on: avanemine jumalikule/tingimusteta Armastusele ja katkematu ühenduse loomine Loojaga (ning siis selle ühenduse hoidmine kõikides katsumustes ja proovilepanekutes!) viib järk-järgult selleni. Püha ühendus Loojaga, seeselava jumaliku Vaimuga, taastab ja reaktiveerib ka meie valguskeha – Mer-Ka-Ba sõiduki, mille vahendusel oleme alati ühendatud jumaliku vaimuringlusega ning kaitstud kõikide soovimatute energiamustrite sisenemise eest meie teadvusevälja (nii siin kui sealpool surma). Valguskehas oleme avatud jumalikule Armastusele ning Kõikteadmisele, milles on aga alati võimalik kasvada ja areneda, sest areng on lõputu või – peaaegu lõputu. Ka on valguskeha taastamine protsess, mis nõuab väga suurt tööd iseendaga, samuti vastutuse enda peale võtmist kõikide enesest lähtuvate, nii enese kui teiste peale pandud programmeeringute eest.

Keegi meist ei tea täpselt, millal üleminek ühelt teadvusetasandilt teisele aset leiab. Aeg, mis meile enda korrastamiseks antud on, võib olla nii pikk kui lühike. Nii nagu surmgi võib saabuda ootamatult...