Ühine Unistus

Drunvalo

2003. a. jaanuaris ütlesid maiad mulle, et Iraagi sõda on vältimatu. Kuid – ja see oli üllatav – ütlesid nad ka seda, et selle sõja lõpptulemus ei ole vältimatu.

Kui sõda algaks enne 1. aprilli, ütlesid nad, oleks see lühike. Kui ta aga algaks pärast 1. aprilli, kujuneks sellest kõige suuremat hävingut toov sõda, mida inimesed kunagi varem näinud on.

Teiste sõnadega, maiad uskusid, et sõja tulemust saab mingil viisil mõjutada. Ning enamus hõimurahvaid, kellega ma rääkinud olen, nõustuvad sellega, et Reaalsust on võimalik muuta - tseremoonia, palve ning läbi isikliku ühenduse Looduse ning Jumalaga.

Nagu me teame, algas sõda märtsis – enne maiade poolt antud tähtaega – enne 1. aprilli.

Mida te arvate, kes või mis mõjutas otsust alustada sõda just sel ajal? Oli see lihtsalt vedamine? Või võis see olla midagi uskumatut, mis leidis aset sel momendil maailmas, mitte lihtsalt hea õnn, vaid see, mida ma nimetaksin kogu inimkonna Ühiseks Unistuseks mitte enam kogeda sõdu - kogu südamest tulev soovunelm elada maailmas, kus valitseb rahu, kaastunne ning hoolimine.

Kas oleme me kõik hakanud unistama Uuest Maailmast, kus toimuvat juhib armastus ning kaastunne?

Kui ma vaatan sündmusi, mis päev-päevalt lahti rulluvad, ei saa ma midagi parata, et “tunnen”, kuidas meie Ühine Unistus üha kasvab ning muutub järjest tugevamaks ning küpsemaks. Kuigi väline maailm on jätkuvalt agressiivne, võite te näha meie Ühist Unistust kõikjal inimeste silmadest vastu peegeldumas: siirast igatsust rahuliku ning armastava maailma järele, kus kogu elu on kaitstud ning hoitud inimeste metsikuse ja julmuse eest.

Ning me saame seda protsessi kiirendada, sisenedes Unenägemiseaega ning võttes osa Ühisest Unistusest. 

Unenägemiseaeg

Austraalia aborigeenid nimetavad Unenägemiseajaks teadvuseseisundit – dimensiooni või maailma, kus kõik inimesed, asjad ja nähtused on omavahel ühendatud. See on teadvuseseisund või dimensioon, milles luuakse läbi teadvustatud unenägemise uusi maailmu.

Oma viimaste aastate uuringutes, kui olen lähemalt vaatluse alla võtnud inimsüdame olemuse, olen kogenud seda teadvuseseisundit, mida kõik loodusrahvad kogu maailmas tunnevad. Ning see on tõepoolest imeline paik! See on Püha Ruum, mis asub meie südametes.

Kui teadusest sai uus “religioon” lääne inimese jaoks, muutus juurdepääs sellesse Pühasse Ruumi lääneliku mõistuse jaoks ligipääsmatuks. Teadlased isegi ei tea, et selline ruum eksisteerib. Nad pole kunagi võimelised olnud tungima “naiseliku” südamekogemuse sügavustesse, veel vähem sellest midagi aru saanud. Naiselik tee on paistnud teadlase jaoks nõrkuse ning defineerimatusena.

Inimesed Stanfordi Südamematemaatika Instituudis on jõudnud sellele kõigele lähemale kui keegi teine, keda ma tean – nad on selle Püha Ruumi saladuste jälile jõudnud. Kuid selle piirkonna tõeline kogemus jääb siiski kättesaamatuks mõistusliku lähenemise jaoks. See on saavutatav üksnes läbi vahetu sisekaemuse.

2003. a. juunis või juulis ilmub minu uus raamat “Elamine südames” (Living in the Heart). Selles raamatus räägin ma paigast inimese südames, mis, nagu ma usun, kätkeb endas võimet ja ka võimalust sõnaotseses mõttes luua uut maailma. Mitte kunagi varem oma elus pole ma olnud millegi pärast niivõrd elevil.

Teatud hõimurahvad on näidanud mulle otsest teed selle paiga juurde, mis asub meie südametes, ootusega, et ma näitan seda “teed” teilegi, et võiksite ta iseenda seest leida. Oma kogemusest lähtudes võin ma öelda, et kõik, mida me arvame nägevat välises maailmas, eksisteerib samuti meie südametes: galaktikad, tähed, planeedid, kõik see, mis on meile tuttav siin Maa peal – ning ka isegi kõik see, millest me teadlikud ei ole!

Jah, see on tõsi. Ma olen selle leidnud ning samuti on selle paiga leidnud sajad teised inimesed, kellega olen oma “Elamine südames” seminaridel töötanud.

Teiste sõnadega, on rohkem kui üks tee siseneda Maailmaruumi. Me võime lahkuda füüsilise Maa pinnalt kosmoselaeva abil. Kuid me võime ka rännata sellesse samasse Maailmaruumi, sisenedes enne teatud paika, mis asub meie südametes. Me võime leida selle koha, mis ühendab meid Taevastega ning reisida tähtedele, kasutades üksnes oma Vaimu.

Mõlemate meetodite abil – nii füüsiliste kosmoselaevadega kui siserännakute abil – on võimalik saavutada täpselt samu tulemusi. Üks meetod on mehelik ning toimub mõistust kasutades, teine aga naiselik ning lähtub südamest.

Ning mis on saanud mulle selgeks, on see, et niipea, kui inimkond on ära õppinud, kuidas Unenägemine südameruumis toimib, kaovad meie hädad ning kõik, mis on tundunud võimatu, saab võimalikuks.

 Tegelik kogemus

Selles lühikeses artiklis ei ole võimalik täielikult neid meetodeid tutvustada, mida oleks vaja rakendada, et jõuda sellesse teadvuseseisundisse, mida ma nimetaksin “südames elamiseks”, kuid mõningaid aspekte võin ma lühidalt esile tuua.

Ma tunnen, et lõpuks, kui saab ilmseks, et meie südamed ning meie unistused sisaldavad vastust mitte ainult meie probleemidele, vaid ka sellele, kuidas saavutada loov olemise seisund, siseneme me sellesse Südame Pühasse Ruumi kõik koos. Kuid alguses vajab enamik inimesi selleks, et seda saavutada, mõnd abistavat meetodit.

Järgnevad printsiibid on tähtsamad teetähised, mida ma olen leidnud südamesse viival teel. Kui mõistate neid nelja printsiipi, leiate ka ise selle tee, mis viib teid teie Südame Pühasse Ruumi. Ning kui see ei õnnestu teil esimestel kordadel, ärge andke alla. See paik teie südametes on küll raskesti ülesleitav, kuid varem või hiljem leiame me kõik ta üles. See on meie sünniõigus.

1. Kõigepealt tuleb teil luua sügav ning lähedane ühendus Maa ning Taevaga. See tähendab, et teil tuleb tunda sügavat, armastavat ühendust nii Maa vaimu kui ka kogu ülejäänud Loomingut läbistava vaimuga. Teie vaim on sillaks Taeva ja Maa vahel. Ilma selle ühenduseta on tee südamesse blokeeritud.

2. Enamike inimeste teadvus paikneb nende kehas käbinäärmes, pea keskel. Ning seni, kuni meie vaim või teadvus asub peas, on meil võimatu jõuda oma südamesse. Me peame lubame oma teadvusel lahkuda peast ning sõnaotseses mõttes “reisida” südamesse. Mis tahes vahendite abil tuleb meil leida viis, kuidas hakata füüsiliselt vaatama maailma oma südame abil.

3. Kui me oleme kord viinud oma teadvuse südamesse, peame me edasi otsima seda Püha Ruumi, mis asub südame sees. On erinevaid teid, kuidas seda teha. Kogide hõimus Lõuna-Ameerikas minnakse üksinda täiesti pimedasse ruumi ning jäädakse sinna ilma toidu ning veeta, ilma magamata üheksaks ööpäevaks. Siis avab vaim neile tee südamesse. Mõistes, et kogide meetod pole just kõige praktilisem meie jaoks, kes me elame moodsas maailmas, olen ma avastanud, et puhas “naiselik intuitsioon” viib meid samuti sinna, niipea, kui meie vaim on tõepoolest sisenenud füüsilisse südamesse.

4. Kui me juba oleme kord Südame Pühas Ruumis, võime me jälle kasutada oma intuitsiooni, et leida üles see imetilluke Ruum Ruumi sees, kus Loomine aset leiab. Selles ruumis oleme me Jumalaga Üks.

Kas inimesed kogu maailmas on hakanud salaja meenutama seda oma Südame Püha Ruumi? Kas see, et Iraagi sõda, kuigi ta oli vältimatu, algas siis, kui ta algas, tähendab seda?

Ma usun, et see on nii. Ning ma usun, et sedamööda, kuidas üha rohkem ja rohkem inimesi leiavad oma südametest üles oma jõu, hakkab meie Ühine Unistus siin Maa peal meie maiste silmade all manifesteeruma.

Seega olge vaprad, nii nagu on seda väikesed lapsed. Sisenege oma enda südametesse ning olge tunnistajateks, kuidas teie südame suurim soov tõelisuseks saab. Uskuge oma südame jõusse ning eelkõige unistustesse, mis tulevad sellest tillukesest paigast. Ning meie maailm hakkab muutuma selliseks, nagu ta on meie unistuses, mida me kõik kanname oma südametes.

Kohtumiseni meie ühises Südames. Kohtumiseni meie Ühises Unistuses.

Armastuses ja teenimises,

Drunvalo